Mullastikukaardi analüüs (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS
Iseseisev töö
Tartu 2016
SISUKORD
1. ANALÜÜS 3
1.1. Tabel ja joonised 3
1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 4
1.2.1. Šifrid 4
1.2.2. Lõimised 4
1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega 5
1.4. Muldade omadused 5
1.5. Muldade kasutussobivus 7
1.6. Boniteet 8
1.7. Põllumassiivi metsastamine 8
1.8. Agromelioratiivsed võtted 9
1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

1. ANALÜÜS

1.1. Tabel ja joonised

Tabel 1. Põllumassiivi nr: 64648378481 mullastik .
Mulla šiffer
Lõimis
Huumus-horisondi tüsedus , cm
Kivisuse aste
Pindala
Osatähtsus
KIg
k°_1ls_260/v_2ls_2
20-27
9,49 ha
34,9%
KIg
v°_1sl
25
0,41 ha
1,5%
KIg
v°_2ls_270/v_2ls_3
23
1,63 ha
6,0%
KI(g)
v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2
25
0,75 ha
2,8%
Krg
v°_3ls_230/v_3ls_3
0.86 ha
3,2%
Kog
v°_2ls_2
26
0,03 ha
0,1%
Kog
ls_2
0,13 ha
0,5%
Kog
k°_2ls_2/v_2ls_3
21
0,04 ha
0,1%
Go
v°_2ls_240-70/v_2ls_2
23-29
4,63 ha
17,0%
Go
v°_2ls_230/v°_2ls_340/v_1ls_3
25-28
2.45 ha
9,0%
Go
v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3
25-28
3,22 ha
11,8%
GI
v°_1sl30/l70/v°_1ls_3
Th 26-28
3,56 ha
13,1%
Kokku
27,20 ha
100%
Vea protsent pindalade arvutamisel oli 2,17%.
(27,79-27,20)*100/27,20 = 2,17%
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 64648378481 kohta. Põllumassiivi kontuur on märgitud punase joonega .
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil näidatuna ristiga.

1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus

1.2.1. Šifrid

KIg – Gleistunud leetjas muld
KI(g) – Gleistunud küllastumata muld
Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld
Kog – Gleistunud leostunud muld
Go – Leostunud gleimuld
GI – Leetjas gleimuld
k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm
v° - nõrgalt raudkiviveeriseline
v - veeris
ls - liivsavi
sl - saviliiv

1.2.2. Lõimised

k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi
v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv
v°_2ls_270/v_2ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 70 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline raske liivsavi
v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 - keskmiselt raudkiviveeriseline 25 cm tüsedune keskmine liivsavi/ nõrgalt raudkiviveeriseline 45 cm tüsedune raske liivsavi/ nõrgalt raudkiviveeriseline keskmine liivsavi
v°_3ls_230/v_3ls_3 – tugevasti raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune keskmine liivsavi/ tugevasti veeriseline raske liivsavi
v°_2ls_2 – keskmiselt raudkiviveeriseline keskmine liivsavi
ls_2 – keskmine liivsavi
k°_2ls_2/v_2ls_3 – keskmiselt raudkivine keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline raske liivsavi
v°_2ls_240-70/v_2ls_2 – keskmiselt raudkiviveeriseline 40-70 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi
v°_2ls_230/v°_2ls_340/v_1ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt raudkiviveeriseline 40 cm tüsedune raske liivsavi/ nõrgalt veeriseline raske liivsavi
v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune raske liivsavi/ nõrgalt veeriseline raske liivsavi
v°_1sl30/l70/v°_1ls_3 – kergelt raudkiviveeriseline 30 cm tüsedune saviliiv/ liiv 70 cm/ nõrgalt raudkiviveeriseline raske liivsavi

1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega

Gleistunud leetjas muld (KIg) – A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont , selle all näivleetunud horisont , gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim .
Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BwG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all püsivalt liigniiske metamorfne sisseuhtehorisont ja gleimulla lähtekivim (püsivalt liigniiske).
Leetjas gleimuld (GI) – (O,T)-AT-El-BtG-CG. Peal võib olla metsakõduhorisont või turbahorisont. Toorhuumuslik horisont, selle all lessiveerunud horisont. Püsivalt liigniiske tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja lähtekivim (püsivalt liigniiske).

1.4. Muldade omadused

Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks, kuna on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole väga veidra kujuga.
Gleistunud leetjas muld (KIg) – Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El) ( Mullateadus 2012). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC – horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade lisatunnuseks on profiili alumise osa gleistumine (Cg- või BCg – horisont). Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Naadi kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013).
Geistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus , mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leejad mullad ei vaja kuivendamist rohumaana või metsaaluse maana. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. (Mullateadus 2012)
Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja ; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem.
Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012). Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuur­tehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks (Mullateadus 2012). Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule.
Leostunud ja leetjatel gleimuldadel on sobiv viljeleda rohumaad, sest põllukultuuride all võib kuivamisel tekkida vertikaallõhesid, mis pärast saagi koristamist avavad tee sügisvihmadele ning mullad võivad lessiveeruda. Selle vastuabinõuna teatakse seni ainult seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast . (Eesti mullastik 2011)

1.5. Muldade kasutussobivus

Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika -hirsstarna jt kooslustega. Selliseid looduslikke rohumaid esineb siiski vaid piiratud ulatuses üksikute väikeste alade kaupa. Niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad . (Mullateadus 2012)
Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele ( Penu 2006). Oder , Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon , optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.
Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Niitmise ja intensiivse karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused . Allikalisi soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on levinud villpea-niitja tarna, raudtarna ja ümartarna kooslused, milles peamiseks samblaliigiks on sirbikud. (Mullateadus 2012)
Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad . Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja keskmiselt tihe ( toomingas , mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas , sookastik , kõrvenõges jt). Samblaid esineb arvukamalt vaid mätastel (tüviksammal, raunik , tähtsamblad, metsakäharik jt). (Mullateadus 2012)
Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004).
Maa-ala sobib hästi põllumaaks, millel saab kasvatada peamisi põllukultuure, kui on hästi ära kuivendatud.

1.6. Boniteet

Gleistunud leetja mulla (KIg) boniteet on keskmiselt 60 hp.
Leostunud gleimulla (Go) boniteet on keskmiselt 56 hp.
Leetja gleimulla (GI) boniteet on keskmiselt 55 hp
Antud põllu kaalutud keskmine boniteet on 57 hp.

1.7. Põllumassiivi metsastamine

Gleistunud leetjas muld (KIg) – Gleistunud leetjate muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas . Harvem saab enamuspuuliigiks haab . Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin , mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein , koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal , metskäharik, juuslehik. Naadi kasvukohatüüp. Metsasta(u)misviis: istutus . (Põllumaade metsastamine 2004)
Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk , harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg, maarjasõnajalg, laiuv sõnajalg , angervaks, seaohakas; samblad esinevad peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, salusammal, tüviksammal. Metsastuvad looduslikult, kuid kui on kuivendatud, siis ainult istutamise tagajärjel. (Põllumaade metsastamine 2004)
Kui need mullad on kuivendatud, kuuluvad nad A-agrorühma, seepärast ei oleks neid vaja metsastada. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana.

1.8. Agromelioratiivsed võtted

Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. (Mullateadus 2012)
Ka leostunud ja leetjad gleimullad vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajandus-kõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011).

1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist

Gleistunud leetjad mullad moodustavad kogu maafondist 7,3%, metsamaadel 3,1% ja 12,0% haritavatel maadel (Eesti mullastik 2011). Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurema osa Kolga -Jaani ja Tänassilma ümbruses (Mullateadus 2012).
Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17% põllumaast (Penu 2006). Gleimuldadest suurima levikuga on leostunud gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia . [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik

Muldade väliuurimine. 2013. Koostajad: A. Astover , E. Reintam , E. Leedu,R. Kõlli. Tartu. 70 lk.

Mullateadus. 2012. Koostaja : A.Astover. Tartu. 486 lk.

Penu, P. Eesti muldadest põllumehele. 2006. Põllumajandusuuringute keskus.
http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf

Põllumaade metsastamine. 2004. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu. 83 lk.
10