Mullastikukaardi analüüs (0)

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö aines PK.0711 Koostaja:  Juhendaja:  Tartu 2019


SISUKORD
                        SISSEJUHATUS………………………………………………………………..
…………….3 ÜLDANDMED 4 MULLASTIKU TABEL JA SELETUSED 5 KOLM SUURIMA OSATÄHTSUSEGA MULDA 6 PÕLLUL ESINEVATE MULDADE OMADUSED 7           Leostunud muld...............................................................................................................7          Koreserikas leostunud muld...........................................................................................8          Gleistunud leostunud muld.............................................................................................8          Gleistunud leetjas muld...................................................................................................9          Leostunud gleimuld..........................................................................................................9          Koreserikas rähkne gleimuld........................................................................................10          Küllastunud turvastunud muld....................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................   .........13 2


SISSEJUHATUS Antud   töö   eesmärgiks   on   teha   põllumassiivi   analüüs   ja   järeldused   selle   sobivuseks   ning kasvupotensiaalideks.   Selles   töös   analüüsitakse   põllumassiivi   nr   64848207797,   mis   asub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Kämara külas. Töös   on   kirjeldatud   antud   põllumassiivi   mullastik,   antud   tabelina   nende   šifrid,   lõimised, huumushorisondi   tüsedused,   kivisuse   astmed,   pindalad   ja   osatähtsused.   Samuti   on   välja toodud, mis taimestik antud mullatüübil kõige paremini kasvaks. Antud töö valmimisel kasutati „Mullateadus: õpik kõrgkoolidele“, „Muldade väliuurimine“ ja Geoportaali mullastiku kaardirakendust. 3


ÜLDANDMED Põllumassiivi nr 64848207797 asukohaks on Tartu maakond, Tartu vald, Kämara küla. Kokku on põllu pindalaks 25,8 ha. Joonis   1.   Mullastikukaardi   väljavõte   põllumassiivi   nr   64848207797   kohta.   Põllumassiivi   kontuur punase joonega. Kuju poolest oleks põld suhteliselt korrapärase kujuga, kui puuduks selle ääres asuv talu ja selle aed, mis lõikavad peaaegu ristküliku kujulise 0,6 ha suuruse ala massiivist ära (Joonis 1.). 4


MULLASTIKU TABEL JA SELETUSED Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848207797 mullastik.    Mulla šiffer Lõimis Huumushorisondi 
tüsedus, cm Kivisuse
aste Pindala,
ha Osatähtsus, % Kog v ⁰₂ls₂30-60/v₂ls₂ 25-28 I1,2 10,3 40 KIg v ⁰₂ls₂60-90/v₂ls₂ 25-28 I1,2 4 15 Gkr k ₄ls₂30/k₃ls₂ 25 I1 3,1 12 Go1 k ⁰₁ls₂50/v₂ls₂30/+l t320 II¹ 2,8 11 Go k ⁰₃ls₂40/v₃ls₂ 28 -- 5  19 Kor k ⁰₄ls₂30/k₄ls₂ 22 II1 0,4 2 Ko v ₃ls₂/v₂ls₂ 25 -- 0,2 1                                                                                               Kokku          25,8             100 Kog ehk gleistunud leostunud mulla lõimiseks on 30-60 cm keskmiselt raudkiviveeriseline keskmist liivsavi. Järgneb keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus on 25-28 cm ning kivisuse aste on I1 ja I2. Mulla liigi pindalaks on 10,3 ha, mis moodustab 40% tervest põllumassiivist. KIg   ehk   gleistunud   leetjas   mulla   lõimiseks   on   60-90   cm   keskmiselt   raudkiviveeriseline keskmist liivsavi. Järgneb keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus on 25-28 cm ning kivisuse aste on I1 ja I2. Mulla liigi pindalaks on 4 ha, mis moodustab 15% tervest põllumassiivist. Gkr ehk koreserikas rähkne gleimulla lõimiseks on 30 cm väga tugevasti koreseline keskmine liivsavi. Peale seda tuleb tugevasti koreseline keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus on 25   cm   ning   kivisus   on   I1.   Pindalaks   on   mulla   liigil   4   ha,   mis   moodustab   12%   tervest põllumassiivist. Go1  ehk  küllastunud  turvastunud   mulla   lõimiseks   on  50  cm  nõrgalt  raudkivine   keskmist liivsavi. Järgneb 30 cm keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi, peale mida tulev liiv “keeb“. Huumushorisondi   tüseduseks   20   cm   hästi   lagunenud   turvast   ning   kivisuse   aste   on   II1. Pindalaks on 2,8 ha, mis on 11% terve põllumassiivi pindalast. Go   ehk   leostunud   gleimulla   lõimiseks   on   40   cm   tugevasti   raudkivine   keskmine   liivsavi. Järgneb tugevasti veeriseline keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus on 28 cm ning kivisuse   astet   pole   kahjuks   märgitud.   Pindala   on   5   ha,   mis   on   19%   terve   põllumassiivi pindalast. 5


Kor ehk koreserikas leostunud mulla lõimiseks on väga tugevasti raudkivine kesmine liivsavi tüsedusega 30 cm. Järgneb väga tugevasti koreseline keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus on 22 cm ja kivisuse aste in II1. Pindalaks on 0,4 ha, mis moodustab 2% tervest põllumassiivist. Ko ehk leostunud mulla lõimiseks on tugevasti veeriseline keskmine liivsavi, peale mida tuleb keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus on 25 cm ja kivisuse astet pole märgitud. Pindala on 0,2 ha, mis moodustab 1% tervest põllumassiivist. KOLM  SUURIMA OSATÄHTSUSEGA  MULDA Kolm suurima osatähtsusega mulda põllumassiivil nr 64848207797 on Go, KIg ja Kog.  Leostunud gleimuld (Go) – Tüüpprofiil on (O)-AT-BwG-CG.  (O) – metsakõduhorisont AT – toorhuumuslik horisont BwG – metamorfne glei sisseuhtehorisont  CG – lähtekivim ning tugevasti gleistunud horisont Gleistunud leetjas muld (KIg) – Tüüpprofiil on A-Elg-Btg-Cg.  A – huumushorisont Elg – gleistunud lessiveerunud horisont Btg – gleistunud illuviaalhorisont Cg – gleistunud mulla lähtekivim  Gleistunud leostunud muld (Kog) – Tüüpprofiil on A-Bwg-Cg.  A – huumushorisont Bwg – gleistunud metamorfne sisseuhtehorisont 6


Cg – gleistunud mulla lähtekivim PÕLLUL ESINEVATE MULDADE OMADUSED  Põllumassiivil esinevad seitse mulda on gleistunud leostunud muld, gleistunud leetjas muld, koreserikas rähkne gleimuld, küllastunud turvastunud muld, leostunud gleimuld, koreserikas leostunud muld ja leostuud muld. Kaalutud keskmine perspektiivboniteet on põllul 43,47. Tulenevalt   põllumassiivi   mullastikust,   kasvaksid   siin   hästi   paljud   Eesti   põldudel kasvatatavatest põllukultuuridest nagu punane ristik, oder, mesikas, rukis ja segatis. [6] Põllul on miinuseks suur koreselisus, mille tõttu tuleks teha kivide korjamist, et seda põllumaad saaks paremini harida ilma masinaid lõhkumata. Samuti on ka põllul palju gleistunud mulla liike,   mis   vajaksid   natukest   kuivendamist,   et   saaks   mullad   oleksid   universaalse kasutussobivusega ning sobiksid hästi põllumaadeks. Leostunud muld (Ko) Leostunud mullad kujunevad tugevasti karbonaatsel lähtekivimil, millega kaasneb keemine 30-60 cm sügavusel,  ja nende pindmine osa on vabadest karbonaatidest leostunud. Leostunud muldadele   on   iseloomulik   huumushorisondi   ja   lähtekivimi   vahel   esinev   pruun   savistunud horisont.   Lähtekivimi   karbonaadirikkuse   ja   mineraalse   mitmekesisuse   tõttu   on   mullas suhteliselt huumusrikas huumushorisont. Mullale annab head taimekasvatuslikud omadused õhku ja vett  hästi läbilaskev metamorfne sisseuhtehorisont. Hea viljakuse tõttu on leostunud muld enamasti kasutusel põllumaana. [1] Põllukultuuridest kasvaksid leostunud mullal väga hästi oder, mesikas, kaer ja nisu. Hästi kasvaksid seal veel rukis, kartul, hernes lina ja palju teised. Metsakasvutüübiks oleks sinilille tüüp, kui antud mullal kasvaks mets. Puudest esineksid seal kuused, männid ja kased. Kui leostunud mullal kasvaks looduslik rohumaa, siis seal oleks kuiv pärisarurohumaa. Rohumaal kasvaksid järgmised taimeliigid: lutsern, lupiin, mesikas, roosa ja punane ristik. [1] [6] Mulda oleks soovitatav kasutada rohkem põllumaana, kuna muld on väga viljakas.[3] [1] 7


Koreserikas leostunud muld (Kor) Selle mulla pealismulla koreselisus on tavaliselt piirides 5−20% . Koreserikaste leostunud mulla lähtekivimi horisondis moodustab kores 30–70% mulla mahust või korese,veerise või klibu osakaal on üle 70%. Koreserikka   leostunud  mulla   sügaval  harimisel   sattub  pinnale  palju  kive   ning  rähka,   mis muudab põllu edasise kasutuse keerulisemaks. Samuti muudab ka suur peenkivisus mulla viljakust halvemaks ning suuremad kivid muudavad mulla veemahutavust. [1] Kui   koreserikkal   leostunud   mullal   kasvaks   mets,   siis   kasvukohatüübiks   oleks   natuke leesikaloo ja rohkem sinilille tüübi segu. Puudest kasvaksid seal rohkem kuused. Muld on põuakarlik. Loodusliku rohumaana oleks seal sürjarohumaa, millel kasvaksid pünane aruhein, mägiristik, madal mustjuur ja lubikas. [1] Põllukultuuridest   kasvaksid   seal   hästi   lupiin,   lina,   kartul   ja   punane   ristik.   Väga   hästi kasvaksid seal kaer, mesikas, nisu ja oder.  Mulda võiks valdavalt kasutada haritava maana, sest sellel esineva liivsavi lõimise tõttu ei pea teda kohe hakkama kasutama põllumaana, kuna muld   on   koreserikas   ja   lõhuks   masinaid.   Põllumaana   kasutusel   olevale   koreserikkale leostunud mullale tuleks rakendada kivi-korjet. [1] [6] Gleistunud leostunud muld (Kog)  Leostunud mullad kujunevad tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ja nende pindmine osa on vabadest   karbonaatidest   leostunud.   Ajutise   liigniiskuse   tõttu   toimub   profiili   alumise   osa gleistumine.   Savistunud   horisondis   leidub   gleilaike,   mis   on   sinakad   või   hallikad   ning horisondis   olev   veeris   ja   rähk   on   pudedad   ning   kollaka   värvusega.   Gleistunud   leostunud mullal on head taimekasvatuslikud omadused ning on enamasti kasutatud kui kuivendatud põllumaana või kultuurirohumaana. [1] Kui gleistunud leostunud mullal kasvaks mets, siis oleks metsakasvukohatüübiks naadi tüüp. Puudest kasvaksid seal kask, sarapuu ja mänd. Põllukultuuridest kasvaksid seal hästi kaer, lutsern,   mesikas   ja   segatis.   Kui   seal   oleks   looduslik   rohumaa,   siis   seal   oleks   niiske 8


pärisarurohumaa, kus kasvaksid järgmised taimed: harilik kastehein, tulikad ning härghein. Levikuala sellel mullal on Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa. Leostunud mullad , ka gleistunud leostunud mullad, hõlmavad ~14% (4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast) Eesti põllumaast. [1] [6] Mulda tuleks säilitada põllumaana, kuna tegu on viljaka mullaga peale natukest kuivendamist.[3] Gleistunud leetjas muld (KIg) Gleistunud leetjal mullal on selgelt väljakujunenud gleistunud lessiveerunud horisont (Elg). Gleistunud   leetja   mulla   tunnuseks   on   profiili   alumise   osa   gleistumine,   mis   on   tekkinud lühiajalise liigniiskuse tõttu. Pruuni värvi   ja saviga rikastunud gleistunud illuviaalhorisont läheb   väga   aeglaselt   üle   lähtekivimiks.   Sellepärast   on   raske   eristada   värvuse   järgi punakaspruunil moreenil tekkinud mulda. Mullal tekkib kamardumine tänu oma lähtekivimite mineraalsele   mitmekesisule   ning   mulla   bioloogilisele   aktiivsusele.   Kuna   mullal   on   head taimekasvatuslikud   omadused,   siis   on   see   kasutusel   rohkem   kultuurirohumaana   või kuivendatud põllumaana.[1] Kui gleistunud leetjal  mullal  kasvaks mets, siis metsakasvukohatüübiks  oleks naadi  tüüp. Puudest kasvaksid seal meelsasti kask, kuusk ja teisigi leht puid nagu pihlakas. Loodusliku rohumaana   oleks   seal   niiske   pärisrohumaa,   millel   leiduksid   taimedest   madal   mustjuur, tulikad, harilik kastehein, sinihelmikas ja harilik härghein. Põllukultuuridest kasvaksid seal hästi  kaer, lutsern,  mesikas ja  segatis.  Kasutuse poolest  peaks seda mulda  säilitama  oma liivsavi lõimise tõttu põllumaana, kuna see on väga viljakas. [1] [6] Leostunud gleimuld (Go) Leostunud gleimulla profiilis esineb tugevasti gleistunud metamorfne sisseuhtehorisont, mis on kakao- või šokolaadipruuni värvusega. Pindmine muld on vabade karbonaatide vaesed, mille   tõttu   ei   toimu   seal   keemist.   Pindmised   horisondid   on   looduslikel   aladel   leostunud gleimullal nõrgalt happelised. Neuraalse reaktsiooniga on muld tihti põldudel. Tekkinud on leostunud gleistunud muld alaliselt niisketes tingimustes, mis on põhjustanud kogu profiili 9


tugeva gleistumise ja toorhuumusliku horisondi tekke. Looduslikel aladel võib toorhuumuslik horisont   hapestuda.   Lähtekivimiks   on   leostunud   gleimullal   kas   karbonaatne   liivsavi-   või saviliivmoreen. [1] Kui   sellel   mullal   kasvaks   mets,   siis   metsakasvukohatüübiks   oleks   sõnajala   tüüp.   Puudest kasvaksid seal kas lehtpuud nagu kask ning must lepp või siis leht- ja okaspuude segamets, kus oleks esindatud okaspuudest kuusk. Loodusliku rohumaana oleks seal liigirikas soostunud rohumaa,   millel   kasvaksid   kahkjas   tarn,   pääsusilm,   hirsstarn   ja   tulikad.   Põllukultuuridest kasvavad hästi leostunud gleistunud mullal hernes, kartul, mesikas, oder, punane ristik, rukis ja   söödajuurvili.   Väga   hästi   kasvavad   kaer,   nisu   ja   segatis.   Oma   viljakuse   tõttu   oleks soovitatav säilitada seda mulda põllumaana. [1] [6]  Koreserikas rähkne gleimuld (Gkr) Gleimullad   on   alaliselt   liigniisked   mullad.   Ülemiseks   horisondiks   on   kas   toorhuumuslik horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Profiili alumises osas on tugev gleistumine, mis väljendub rohekas- või sinakashallide laikude rohkes esinevuses. Samuti on profiil   suure   koreselisusega   ehk   profiilis   on   väga   palju   rähka   ning   nende   vahel   on roostepruune või kollakaid laike. [1] Kui  antud   mullal  kasvaks  mets,   siis  metsakasvukohatüübiks  oleks  sõnajala   tüüp.  Puudest kasvaksid seal kask, sanglepp ja ka natuke kuuski. Loodusliku rohumaana oleks seal liigirikas soostunud   rohumaa,   kus   kasvaksid   tarnad   ja   mustjuur.   Põllukultuuridest   kasvavad koreserikkal   rähksel   gleimullal   hästi   kaer,   lutsern,   mesikas   ja   segatis.     Kuigi   koreserikas rähkne gleimuld on viljakas, siis soovitatav oleks kasutada seda mulda vähem põllumaana, kuna tegu on väga rähkse mullaga, mis lõhuks harimisel masinaid ning pidev kivi-korje oleks liiga kulukas. [1] [6] Küllastunud turvastunud muld (Go1) 10


Küllastunud turvastunud mulla turbahorisont on kas neutraalse või nõrgalt happeline ning selle   all   asuvad   mineraalsed   horisondid   on   õhupuuduse   tõttu   tugevasti   gleistunud. Turbahorisont   on   keskmiselt   kuni   hästi   lagunenud,   kuna   turbahorisont   on   neutraalse   või nõrgalt happeline. Profiili alumine osa on tugevat gleistunud ning sisaldab korest. Samuti puuduvad ka küllastunud turvastunud mullal eluvieerumise tunnused. Profiilis võib samal ajal olla keemist sügavamal kui 30cm kui ka savi sisseuhte tunnuseid. [1] Kui küllasunud turvastunud mullal kasvaks mets, siis metsakasvukohatüübiks oleks osja tüüp. Puudest   kasvaksid   seal   kased   ja   sanglepad.   Loodusliku   rohumaanaoleks   seal   liigirikas soostunud rohumaa, millel kasvaksid taimedest kahkjas tarn, jusshein, hirsshein, raudtarn ja pruun sepsikas. Põllukultuuridest kasvab seal väga hästi ainult segatis. Rahuldavalt kasvab seal aga kaer, oder, rukis ja punane ristik. Kuigi muld on viljakas, ei tasuks seda säilitada kindlasti   ainul  põllumaana,  kuna  muld  on  väga   gleistunud.   Soovitatav   oleks  jätkata   selle harimist, et see ei võsastuks. [1] [6] 11


KOKKUVÕTE Töös uuritud põllumassiivist on suur osa kaetud Eesti viljakate muldadega. Põllul saavad kasvada peaaegu kõik parasniiskuse või niiskuse lembelised taimed, kuna põllul esineb palju gleistumist,   mis  on  tingitud   ajutisest   või  ajalisest  liigniiskusest.   Tulusam   oleks  kasvatada antud põllumaal põllukultuure, aga samuti võib kasvatada seal ka metsa.  Põllu keskmine perspektiivboniteet on 43,47, mis näitab, et põld on väga viljakas, kuigi on ka sellel põllul vähesema viljakusega muldi. Antud põllu leostunud mullad ning selle eri liigid sobivad hästi põllumaaks, kuid näiteks küllastunud turvastunud muld sobiks hästi rohumaaks, mis oleks liigirikas soostunudrohumaa, kus kasvaks väga paljud niiskuse lembelised taimed nagu näiteks erinevad tarnad, pääsusilm ja jusshein. Töös   analüüsitud   põllumassiivile   tuleks   kindlasti   rakendada   kivide   korjamist   ning   osades kohtades kuivendust, et mullastik oleks veelgi viljakam ning koreselisuse tõttu põllutööriistad katki ei läheks. 12


KASUTATUD KIRJANDUS  1. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012) Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk. 2. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. [veebileht] https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis? app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1066&HEIGHT=657&zlevel=0,552 500,6505000 3. Penu, P. (2006) Eesti muldadest põllumehele. [veebileht] http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2017/01/Eesti-muldadest-p %C3%B5llumehele.pdf 4. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E. (2017) Mulla ABC. [veebileht] https://www.pikk.ee/upload/files/Mulla_ABC_I.pdf 5. Astover, A. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Tartu 2005: Eesti Maaülikool. [veebileht] http://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf 6. Maaeluministeeriumi GIS. [veebileht] https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main? mapcfg=kult_kasutussobivus&lang=et 7. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. (2013) Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 70 lk. 13

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• ÜLDANDMED
• MULLASTIKU TABEL JA SELETUSED
• KOLM SUURIMA OSATÄHTSUSEGA MULDA
• PÕLLUL ESINEVATE MULDADE OMADUSED
  • Leostunud muld (Ko)
  • Koreserikas leostunud muld (Kor)
  • Gleistunud leostunud muld (Kog)
  • Gleistunud leetjas muld (KIg)
  • Leostunud gleimuld (Go)
  • Koreserikas rähkne gleimuld (Gkr)
  • Küllastunud turvastunud muld (Go1)
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS