Mullastikukaardi analüüs (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Mullastikukaardi analüüs
õppeaines PK.0711
Iseseisev töö
Koostaja :
Juhendaja:
Tartu 2017

SISUKORD

Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril 3
Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik 4
Mulla šiffer 4
Lõimis 4
Pindala, ha 4
Šifrite ja lõimisevalemite seletused 4
Kolm suurima osatähtsusega mulda 5
Gleistunud leetjas muld – KIg 5
Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus 6
Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta 7
Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet 8
Agromelioratiivsed võtted 8
Põllumassiivi metsastamine 9
Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis 10
Kasutatud kirjandus 11

Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril

Analüüsitav põllumassiiv numbriga 65247463014 asub Rahinge külas Tartu maakonnas Tähtvere vallas.
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 65247463014 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega.
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga.

Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik

Tabel 1. Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik.
Mulla šiffer
Lõimis
Huumus -
horisondi tüsedus, cm
Kivisuse
aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
KIg
v°_2ls_160-100/v_2ls_1
22-30
II1
2,50
44
LP(g)
v°_2sl70-80/v°_2ls_1
28-30
II1
2,04
36
LPg
v°_2ls_1
22-25
II1
0,67
12
Go(GI)
(85%/15%)
v°_2tls50-100/+tls(+s)
th 25-30
0,44
8
Kokku 5,65 * 100
*Põllumassiivi pindala on Maa-ameti mullakaardi andmete järgi 5,66 ha. Mullastiku kaardirakenduselt mõõdetud tulemus on 5,65 ha. Mõõtmise veaprotsent on 0,2.

Šifrite ja lõimisevalemite seletused

KIg – gleistunud leetjas muld
LP(g) – gleistumistunnustega näivleetunud muld
LPg – gleistunud näivleetunud muld
Go – leostunud gleimuld
GI – leetjas gleimuld
vo – raudkiviveeris
v – paeveeris
ls – liivsavi
sl – saviliiv
tls – tolmjas liivsavi
s – savi
th – toorhuumus
v°_2ls_160-100/v_2ls_1 – keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi
v°_2sl70-80/v°_2ls_1 – keskmiselt raudkiviveeriseline saviliiv, tüsedusega 70-80 cm, millele järgneb keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi
v°_2ls_1 – keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi terve profiili ulatuses
v°_2tls50-100/+tls(+s) – keskmiselt raudkiviveeriseline tolmjas liivsavi, tüsedusega 50-100 cm, millele järgneb keev tolmjas liivsavi (keev savi)

Kolm suurima osatähtsusega mulda

Gleistunud leetjas muld – KIg

Profiil : A-Elg-Btg-Cg
Huumushorisont , näivleetunud horisont , gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. [6]
Gleistumistunnustega näivleetunud muld – LP(g)
Profiil: A-Baf-Elg-B-C
Huumushorisont, amorfse raua akumulatsioonihorisont, näivleetunud horisont, sisseuhtehorisont ja lähtekivim. [6]

Gleistunud näivleetunud muld – LPg

Profiil: A-Elg-Bg-Cg või A- Bafg -Elg-Bg-Cg.
Huumushorisont, näivleetunud gleistunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim.
Huumushorisont, gleistunud amorfse raua akumulatsioonihorisont, gleistunud näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim
Nõrgalt ( ajutiselt ) liigniiske muld. Lähtekivimiks peamiselt punakaspruun liivsavimoreen.

Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus

Põllumassiiv on suhteliselt piklik ning kandilise kujuga, asub Rahinge järve lähedal, tee ääres. Ümberringi on samuti põllumaad ning mõningad elamuhooned. Terve põld on kaetud keskmiselt raudkiviveerisega ja kivisusega (kivide suurus 20-40cm).
Põllul esineb viis erinevat liiki mulda:

Gleistunud leetjas mulla (KIg) lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Põlluks haritud gleistunud leetjate muldade huumusesisaldus on u 2,9-3,2%. Arvestataval määral on huumust ka mullaprofiili alumistes osades. Profiili võib koguneda ka ülavett. Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. [2]

Gleistumistunnustega näivleetunud muld (LP(g)) perioodilist ülavett ei esine, kuna on kuivendatud aga vajab ka lupjamist.

Gleistunud näivleetunud muld (LPg), esineb perioodilist ülavett, põllumaana vajab kuivendamist , rohumaana kasutades pole hädavajalik, vajab lupjamist. Lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid pärast kuivendustööde tegemist võib ulatuda ka 40-45 hindepunktini. [2]

Leostunud gleimuld (Go) on tekkinud alalise liigniiskuse juures karbonaatsel lähtekivimil. Suhteliselt viljakas aga raskesti haritav, nõuab täpset harimisaega. [2]

Leetjas gleimuld (GI) on hästi kasutatav rohumaana, põllumaaks peab olema hästi kuivendatud. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekoosluses puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. [2]

Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta

Gleistunud leetjad mullad on kuivendatuna head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leetjad mullad on umbes 1-2 nädala jooksul kevadeti ja sügiseti liigniisked kas pealevalguvast pinnaveest või mullaprofiilis kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2]
Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2]
Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti. Kui on tegemis kergel lõimisel oleva gleimullaga, ei ületa perspektiivboniteet 35-40 hindepunkti. Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja leetjad gleimullad on head põllutüübilised haritavad maad ning sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamiseks. Kergema lõimise korral sobivad mõlema mullaliigi erimid kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Kultuurmaana kasutamisel vajavad leostunud ja leetjad gleimullad põhjalikku kuivendamist. Metsamaana saab neid sobiva puistu koosseisu valiku korral kasutada ka ilma kuivenduseta. [2]
Põld on tervikuna viljakas ja sobib paljude põllukultuuride kasvatamiseks.

Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet

Tabel 2. Põllumassiivi nr. 65247463014 muldade boniteedid
Muld (lõimis)
Huumushorisondi tüsedus, cm
Huumuse %
Boniteet (hindepunktid)
KIg (ls)
22-30
3
55
LP(g) (sl, ls)
28-30
2
46
LPg (ls)
22-25
2
46
Go(GI) (tls)
Th 25-30
4
56
Esimeselt kolmelt mullalt on algsest hindepunktist maha võetud II kivisuse aste ehk mahaarvestus kõigilt 3%. Mullaliigil Go(GI) kivisus puudub.
Põllumassiivi kaalutud keskmine boniteet on 51 hindepunkti.

Agromelioratiivsed võtted

Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi.
Põllul oleks vaja teostada kivikoristust, mida on ka kindlasti tehtud, kuna põld on kasutusel haritava maana. Enamik muldi on II astme kivisusega, kivide läbimõõduks on 40-100 cm.
Gleistunud ja gleistumistunnustega näivleetunud muldade kasutuselevõtt põllumaana nõuab nende korralikku kuivendamist ning perioodilist sügavkobestamist ja lupjamist. Viljelemine kultuurrohumaana võib tulla kõne alla ka ilma kuivenduseta, kui kasutatakse neile sobiva koostisega heintaimede segu. Rohumaana kasutamisel ei vaja need mullad üldjuhul kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise . [2] [3]

Põllumassiivi metsastamine

Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda.
Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi , jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala.
Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas , kuslapuu, paakspuu , vaarikas jt. [2]
Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7]
Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad . Suurema küllastusastmega madalamatel kohtadel asuvate gleimuldadele on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud: esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alusmets keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas. [2]
Leostunud ja leetjad mullad on parimad põllumullad ja üldjuhul ei peaks need kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täieliku põllumaana.

Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis

Gleistunud leetjad mullad (KIg) hõlmavad 7,3% kogu Eesti maafondist ja 12% haritavast põllumaast. Nende muldade peamiseks levikualaks on Viljandimaa ja Tartumaa. Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga -Jaani ja Tänassilma ümbruses.
Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2]

Kasutatud kirjandus

Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart . Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017)

Astover , A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam , E., Leedu, E. 2012. Mullateadus . Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017)

Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017)

Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri . 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017)

Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04.2017)

Astover, A. 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool, 22 lk. (28.04.2017) http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf

Viljandimaa metsaselts. 2008. Metsandusega seotud mõisted. http://www.vilmets.ee/index.php/teabematerjalid/35-artiklid/56-metsmoisted (30.04.2017)