Mullastikukaardi analüüs (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut
Keskkonnakaitse osakond

Mullastikukaardi analüüs

Keskkonnakaitse I
Tartu 2014

Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik.

Mulla
Šiffer
Lõimis
Huumus -
horisondi
tüsedus
Kivisuse
aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
Klg
v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80)
20 22-25
II
2,7
43
KI
v°_1ls_170-85/v_1ls_2
23-25
II
3,1
48
Go
v°_1ls_165/
r_1ls_1
0/25-30
II
0,4
5
KIg
v°_1sl35/v°_1ls_130-40/v_1ls_1
24-27
II
0,3
4
Kokku:
6,5
100
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 65448024352 kohta. Põllumassiivi kontuur märgitud punase joonega .
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga .

Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus

1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont , järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim .
2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont , milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas)
3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga.

Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused

Sifrid, ehk mulla tähise nimetused:

KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda.

KI – tähistab leetjas mulda.

Go – tähistab leostunud gleimulda.
Lõimise valemid:

KIg: v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80). – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht tüsedusega 30-50 cm. Järgneb nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 120-40 cm. Lõpuks nõrgalt veeriseline kerge liivsavi kiht, mis võib ulatuda 70-80 cm-ni.

KI: v°_1ls_170-85/v_1ls_2. – Nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 170-85 cm. Järgneb nõrgalt veeriseline keskmise raskusega liivsavi kiht.

Go: v°_1ls_165/r_1ls_1. – Nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi 165cm-ne kiht, edasi nõrgalt rähkne kerge liivsavi kiht.

KIg: v°_1sl35/v°_1ls_130-40/v_1ls_1. – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht ulatub kuni 35cm-ni. Nõrk raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 130-40 cm. Nõrgalt veeriseline kerge liivsavi kiht.
Huumushorisondi tüsedus:
Huumushorisont ehk A-horisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont .

KIg: 20 22-25. – Huumushorisondi tüsedus haritaval maal võib alata 20cm-st ning lõpeb 25cm juures.

KI: 23-25. – Huumushorisondi tüsedus haritaval maal 23-25cm.

Go: 0/25-30. – Kõduhorisont puudub, huumushorisont haritaval maal 25-30cm.
Kivisuse aste:
Kivisuse aste II tähendab, et kivide maht m³/ha kohta on 5-20 kivi.
Pindala, ha:
Pindala näitab, kui suur on antud põllumassiivil erinevate mullatüüpide pindalad hektarites.
Osatähtsus, %:
Osatähtsus analüüsib, kui mitu protsenti on mõõdetud erinevate muldade kogu, märgitud maatüki ulatuses.
Põllul esinevate muldade iseloomustus
Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld. Savist vaesunud heledale Ew-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas Bt- või Bwt-horisont. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas , ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Leetjas- ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal .
Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liig­niisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002)
Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega. Ajutiselt nõrgalt liigniisked põhja- või ülavetest, gleistumise tunnuseid hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Leetjas mullal puudub gleistumine, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvel. Leostunud gleimullal on leostumise tõttu keemine 30-60 cm-st sügavamal, alaliselt liigniisked ehk märjad mullad ning allosa on tugevasti gleistunud.
(Kõlli R, Ellermäe O, Tamm I. 2008)
Muldade kontrastsus on suhteliselt sarnane. Gleistunud leetjas, leetjas mullal ja leostunud gleimullal on ühine see, et nad ei ole kuivad mullad, sobivad taimede kasvatamiseks. Üldiselt on leostunud ja leetjad mullad kõige paremad mullad põllumajanduses. Gleimullad sobivad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks, on keskmise viljakusega mullad. Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad.
Hinnang kasutussobivusele
Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder , nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud.
Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud . Sügiseti ja kevadeti küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti , juhul kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili alaosas valitseb pidev õhuvaegus ja välja arenevad taandumisprotsessid. Keskmise lõimisega leostunud ja leetjad gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetunud ja leostunud gleimullad (Go) sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Sääraste muldade miinusteks -on kohati liigniiskus, mõnel mullal happeline rektsioon, sageli raske lõimis või tihenenud profiil ning muldade aeglane soojenemine ja kuivamine . (Penu P. 2006)
Gleistunud leetjad mullad on väga viljakad. Kuna mulla ülemine osa on vastavalt saviliiv või liivsavi, mistõttu on neid muldi kergem harida ja sobivad hästi rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga ning väga hästi sobivad linale ja ka talirukkile. Kui mulda lubjata, siis sobib see enamustele põllukultuuridele.
Terviklikult põllul on väga hea põllumuld. Saab kasvatada nisu, kaera ja muid põlluvilju. Antud põllutükil saab ka kasvatada väga hästi metsa. Kuna osa muldi peab kuivendama, et seal saaks põllukultuure kasvatada siis metsa kasvatamiseks seda tegema ei peaks.
Mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet
Mulla boniteet ehk mulla hinne on mingile mullale antud suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust.
KIg (gleistunud leetjas mulla) boniteet on 43hp, KI (leetjas muld) boniteet on 47hp ja Go (leostunud gleimuld) boniteet on 36hp. Põllu kaalutud keskmine boniteet on 42hp.
Kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel iga põllumajandusmaa kontuuri jaoks kasutatakse mullaerimite pindasid vastava kontuuri piires.
Põllul rakendatavad võtted
( kuivendus , niisutamine, lupjamine , kivikoristus)
Antud põllul tuleks rakendada kohati mulla kuivendamist , et muld ei muutuks liigniiskeks, sest muidu oleks vilja saak kehvem. Näiteks gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist. Kuigi suvekuudel, kus ei saja nt. kuu aega vihma, siis tuleks muldi niisutada, kuna kui mullad liiga kuivad, siis ei kasva midagi edasi. Kivikoristus põld ei vaja, kuna kivid paiknevad m³/ha kohta on 5-20 kivi, mis on kivisuse astmes II, kive pole eriti palju ning seega ei sega.
Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetist tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus )
Põllumassiivi metsastamine
Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus- lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk , vähem mänd ja arukask . Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate , levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad .
Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis
Leetjad mullad hõlmavad ligikaudu 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest on rikkamad piirkonnad Aravete, Koeru , Pandivere ning Järva -Jaani. (Penu P. 2006)
Kasutatud allikad
1. ,,Eesti mullastik ’’ Eesti Entsüklopeedia . 2002a. http://entsyklopeedia.ee/artikkel /eesti_mullastik 02.05.2014
2. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. ,,Muldade lupjamine’’ http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/muldade-lupjamine#.U2lHF_l_uCq 02.05.2014
3. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 02.05.2014 02.05.2014
4. Maa-amet. ,,Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri ’’ 2001a. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 02.05.2014
5. Priit Penu. ,,Eesti muldadest põllumehele’’ 2006a. http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/eesti_muldadest_p6llumehele.pdf 02.05.2014
6. Raimo Kõlli, Olav Ellermäe, Indrek Tamm. ,,Eesti mullad maatrikstabelitel ver.2’’ Mullateaduse ja agrokeemia osakond. 2009a. http://www.eau.ee/~tamm/CD1-CD5_WEB/CD-2/CD2_v2_22-06-2009.swf 02.05.2014