Mullakaardi analüüs (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Evelyn Landing VRI
Mullakaardi analüüs
Iseseisev töö
Juhendaja : Avo Toomsoo
Tartu 2015
Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik :
Mulla
Siffer
Lõimis
Huumushorisondi
tüsedus,cm
Kivisuse
aste
Pindala
Osatähtsus
KI
k°1ls160-90/ r1ls1
22-28
20,74 ha
78,3%
Ko
k°1ls155/r1;2ls1
22-28
2,94 ha
11,1%
KIg
ls175 /r1ls1
23
1,71 ha
6,45%
Go
v°1ls260-75/ r1ls2
22-28
1,1 ha
4,15%
Kokku 26,49 ha 100%
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta.
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga .)
Šifrite ja lõimisevalemite seletused :
Kl- Leetjas muld
Ko- Leostunud muld
Klg- Gleistunud leetjas muld
Go- Leostunud gleimuld
k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm
v°-nõrgalt raudkiviveeriseline
ls- liivsavi
r- rähkne
k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
k°1ls155/r1;2ls1 - nõrgalt raudkivine 55 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kuni keskmiselt rähkne kerge liivsavi
ls175/r1ls1 – 75 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
v°1ls260-75/r1ls2 – nõrgalt radukiviveeriseline 60-75 cm tüsedune keskmine liivsavi/ nõrgalt rähkne keskmine liivsavi
Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega
Leetjas muld (KI) – A-El-Bt-C. Huumushorisont , selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim .
Leostunud muld (Ko) – A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim
Gleistunud leetjas muld( Klg)- A-Elg-Btg-Cg. Huumushorisont, selle all näivleetunud horisont , gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim.
Muldade omadused
Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju.
Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille- jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk , vähem mänd , kask ja haab . Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. .
Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid : valkjashall , kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist.
Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.
Muldade kasutussobivus-
Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad.
Leostunud mullal on suur veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsioonivõime (kuni 28 t/ha), ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,5–4%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III–V klass).
Teravili 25-30 ts ha-1
Kartul 160-170 ts ha-1
Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha
Leetjad mullad- Sobivad kõikidele kultuuridele. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld.
A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad.
Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas , ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi (III–Vklass).
Teravili 25-30 ts ha-1
Kartul 160-170 ts ha-1
Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Looduslikud rohumaad 10-14 ts kuiva heina ha
Gleistunud leetjad mullad - väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Oder , Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse Tingivad sobiv reaktsioon , optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate Muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest.
Miinused:-Kohatine toitainete puudus Leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad- kohati Bt horisont tihenenud, looduslik drenaaž mõneti häiritud
Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.
Säästlik kasutamine: Säilitada huumusesisaldust, kasutada heintaimedega külvikordi Kui põhjavesi on karstunud ja koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist( Pandivere ala)
Boniteet
Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp.
Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55.
Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile.
Antud põllu boniteet on 42-47 hp.
Põllumassiivi metsastamine
Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana.
Agromelioratiivsed võtted
Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks..
Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi.
Mulla osatähtsus Eesti maafondist
Leetjad mullad- Leetjad Mullad hõlmavad ~2% Kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures On haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud On need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal Ja Viljandimaal . Leetjate Muldade poolest rikkamad piirkonnad on Aravete,Koeru,Pandivere,Järva-Jaani
Leostunud mullad- moodustavad 7,6% Eesti muldkattest, põllumajandusmaal on selle osakaal 14%. Levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.
Kasutatud kirjandus:

Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , (viimati külastatud 09.05.2015)

3. Penu, P., Eesti muldadest talunikele . Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf , (viimati külastatud 02.05.2015)

Alar Astover .,Mullateadus. Tartu 2012

Alar Astover,. Muldade väliuurimine. Tartu 2013