Mullakaardi analüüs (0)

Eesti Maaülikool - Põllumajandus - Põllumajandus

5 VÄGA HEA

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Mullakaardi analüüs
Iseseisev töö
Juhendaja :
Tartu 2018
Sisukord

Mullakaardi analüüs...............................................................................................3

Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.............................................................................................................5

Muldade omadused................................................................................................6

Hinnang kasutussobivusele....................................................................................9

Põllumassiivi metsastamine...................................................................................9

Agromelioratiivsete võtete kasutamine...............................................................10

Keskmine perpektiivboniteet...............................................................................10

Enamlevinud mulla osatähtsus............................................................................10

Kasutatud materjalid............................................................................................11
Mullakaardi analüüs
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63253619700 kohta.
Põllumassiivi asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Sootaguse küla.
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik :
Mulla
šiffer
Lõimis
Huumus -horisondi tüsedus, cm
Kivisuse
aste
Pindala, ha
Osatähtsus
Ko
KI
k⁰₁ls₁40-60/r₁(₂)ls₁
k⁰₁ls₁60-100/r₁ls₁
23-28
17
60
KIg
k⁰₁sl/rls₁
23-25
4
14
Lklg
l
28-32
1
3,5
K
v₁ls₁/r₂ls₁
1
3,5
KIg
k⁰₂ls₁65-80/r₁ls₁
24-28
0,3
1
KIg
k⁰₁ls₁50-80/r₁ls₁
25
4
14
Go
k⁰₁ls₁70/r₁ls₁
28
1
3,5
KOKKU: 28,3 100
Ko– leostunud muld
KI– leetjas muld
KIg– gleistunud leetjas muld
Lklg– gleistunud nõrgalt leetunud muld
K– rähkmuld
Go– leostunud gleimuld
k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm
sl– saviliiv
l – liiv
ls – liivsavi
v– veeris
r– rähk
k⁰₁ls₁40-60/r₁(₂)ls₁ – väga nõrgalt raudkivine 40-60 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt (nõrgalt) rähkne kerge liivsavi
k⁰₁ls₁60-100/r₁ls₁ – väga nõrgalt raudkivine 60-100 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
k⁰₁sl/rls₁ – väga nõrgalt raudkivine saviliiv/ rähkne kerge liivsavi.
l– liiv
v₁ls₁/r₂ls₁ – väga nõrgalt veeriseline kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
k⁰₂ls₁65-80/r₁ls₁ – nõrgalt raudkivine 65-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
k⁰₁ls₁50-80/r₁ls₁ – väga nõrgalt raudkivine 50-80 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
k⁰₁ls₁70/r₁ls₁ – väga nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega
Ko tüüprofiil: A – Bw – C
A – huumushorisont
Bw – metamorfne sisseuhtehorisont
C– mulla lähtekivim
KI tüüpprofiil: A–El–Bt–C
A – huumushorisont
El – lessiveerunud horisont
Bt – tekstuurne sisseuhtehorisont
C – mulla lähtekivim
Lklg tüüpprofiil: A-Ea-Bhs-C
A – huumushorisont
Ea – leethorisont
Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont
C- mulla lähtekivim
Muldade omadused
Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus.
Leostunud mullad - Ko
Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Šokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused.
Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine.
Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen .
Mulla veerežiim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld.
Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leostunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Hea viljakuse tõttu on leostunud mullad kasutusel põllumaa, kultuurrohumaa või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on ühtviisi sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja agrotehnikast ning sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leostunud mulla metsakasvukohatüüp on sinilille . Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad.
Leetjad mullad - KI
Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm.
Juhvtivateks mullatekkeprotsessideks on lessiveerumine ja savistumine.
Leetjate muldade lähtekivimiks on enemasti kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena.
Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Nende muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahtuvusest ja heast veeläbilaskvusest. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust.
Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. Leetjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud muldadega. Leetja mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad.
Nõrgalt leetunud muld- LkI
Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Huumushorisont on mõõdukalt või tugevalt happeline ja keemine üldiselt profiilis puudub.
Nõrgalt leetunud muld. Ea Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine.
Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad , vähesel määral saviliivad. Veerežiimilt on parasniisked või põuakartlikud.
Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel.
Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar . Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa.
Rähkmuld – K
Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil . Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.
Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine .
Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen.
Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks.
Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul.
Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobivad näiteks oder , rukkis, kaer , talinisu , lutsern , mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks. Rähkmulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslik rohumaatüüp on kuiv loorohumaa.
Leostunud gleimuld– Go
Leostunud gleimullad on alaliselt liigniisked ja mulla pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik (AT) horisont. Profiili keskosas on pruun sisseuhtehorisont ja alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või gleihorisont. Tugev gleistumine väljendub sinakas- või rohekashallide laikude rohkes esinemises.
Tekkinud karbonaatsel lähtekivimi. Keemine tavaliselt 30..60 cm sügavusel.
Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Keskmise lõimisega mullad sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamisks. Kergema lõimisega mullad sobivad kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud gleimulla metsakasvukohatüübid on sõnajala, angervaksa ja osja . Looduslik rohumaatüüp on allikaline soostunud rohumaa.
lla profiil
Hinnang kasutussobivusele
Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu.
Leostunud mullad (Ko) on universaalse kasutussobivusega mullad. Kuna need mullad on hea viljakusega, siis neid alasi saab kasutada põllumaana, kultuurrohumaana või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks.
Leetjad mullad (KI) on heade taimekasvatuslike omadustega ning seetõttu saab neid kasutada põllumaadena. Leetjad mullad sobivad intensiivseks kasutamiseks ja sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks.
Nõrgalt leetunud mullad (LkI) sobivad hästi põllumaaks, tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul varakult harimisküpseks. Hästi sobib kasvatada neil põldudel lupiini ja tatart.
Rähkmuldi (K) võib keemiliste omaduste järgi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Rähkmullad sobivad hästi nt heinamaaks, kuid võivad sobida ka põllu- või metsamaaks. Sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga taimedele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobib neil muldadel kasvatada näiteks otra, rukkist , kaera, talinisu, lutserni, mesikat.
Leostunud gleimuld (Go) on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Kergema lõimisega muld nagu ka antud maatükil sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Sobib ka metsamaaks kasutamiseks, kuid siis on tõenäoliselt vaja kuivendada, et metsa tootlikus suureneks.
Põllumassiivi metsastamine
Leostunud ja leetjate muldadega aladele tekivad metsastumise korral algul lehtpuud, hiljem domineerivad kuusk , vähem mänd ja arukask . Leostunud mullad sobivad hästi kase , tamme ja saare kasvamiseks. Leetjas muld on väga heaks kuuse- lehtpuu segametsaks. Leetjad mullad sobivad näiteks, hübriidhaava, kase ja tamme kasvatamiseks. Nõrgalt leetunud muldadel kasvab kõige paremini hübriidhaavakultuur. Rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk. Keskmise sügavusega rähkmullal (K) kasvab kõige paremini kastikuloo metsad . Leostunud gleimullad sobivad salumetsadele ja soovikumetsadele.
Agromelioratiivsete võtete kasutamine
Leostunud mulla veerežiim on peamiselt parasniiske. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust. Nõrgalt leetunud mullad on veerežiimilt parasniisked või põuakartlikud. Kuna nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannatada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel, seega tuleb kasuks niisutamine. Rähkmullad on suure kivisusega, seega tuleks kasuks nendel muldadel kivide välja korjamine . Kuna rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil on põuakartlikud, siis tuleks vastavalt vajadusele neid muldi kas kuivendada või niisutada.
Keskmine perspektiivboniteet
Selle põllumassiivi kaalutud keskmine perspektiivboniteet on 48,9 lähtehindepunkti.
Enamlevinud mulla osatähtsus
Leetjad mullad (KI) hõlmavad ~2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaa ja Tartumaa.

Kasutatud materjalid

Linde, K. Muldade määramise abimees. Kättesaadav: http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html , (viimati külastatud 23.04.2018)

Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , (viimati külastatud 23.04.2018)

Astover, A. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. 2005. Tartu. Kättesaadav: http://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf , (viimati külastatud 23.04.2018)

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SMelody Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://maad.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf

Sarnased õppematerjalid

pdf

Mullastikukaardi analu�u�s

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Tartu 2020 Sisukord Põllumassiivi asukoht 3 Põllumassiivi nr. 63253619700 mullastik 4 Šifrite ja lõimisevalemite seletused 4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju

Mullateaduse alused

docx

Mullastiku kaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm)

Mullateadus

docx

Mullastikukaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Koostaja: Merris Kivisoo Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2018 Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Põllumassiivi asukoht...................................................................................3 Mullastik........................................................................

Mullateadus

docx

Mullakaardi analüüs

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3%

Bioloogia

odt

MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS

EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8 Kr r_2ls 30 - 3076.54 2.5 Kh“;K (Kh“ - 70%; Lõimis 1: ls_210- 10 kuni 15 4 2412.43 2 K - 30%) 15/p Lõimis2: ls_225- 30/r_3ls_2;pk KI V°_1|30-80/ls 25 -

Mullateadus

odt

Mullastikukaardi analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Aines mullateadus Tartu 2016 Sisukord Joonised............................................................................................................................................3 Visuaalne hinnang.............................................................................................................................4 Muldade kirjusus....................................................................................................................

Mullateadus

docx

Mullastikukaarti analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 1,1

Eesti mullastik

doc

Mullastikukaardi analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Tartu 2016 SISUKORD 1. ANALÜÜS............................................................................................................ 3 1.1. Tabel ja joonised........................................................................................... 3 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus.........................................................4 1.2.1. Šifrid....................................................................................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega......................................................................................................... 5 1.4. Muldade omadused...

Mullateaduse alused

Rohkem sarnaseid