Uus-Eesti Endised keskused ning tootmishooned on kas osaliselt kasutuses või hoopis kasutuseta ja hoolduseta. Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa
.................................................................... 11 7. Anija looduskaitsealad. Ortofoto ...........................................................................................12 8. Anija küla kultuurimälestised. Ortofoto .................................................................................13 9. Anija küla mullakaart ............................................................................................................14 10. Anija küla põllumassiivid .......................................................................................................15 3 1. Anija küla üldiseloomustus Anija küla asub Harju maakonnas Anija vallas. Asub Tallinnast 35 km kaugusel (Mõõda Regio kaardilt http://www.regio.ee/?op=body&id=24). Anija küla geograafilised koordinaadid on 59°23' N 25°18' E ( http://atlas.ibs.ee/) ja ristkoordinaadid on X= E 575912; Y=6583704.
efekti. Ja lisaks on paremad savikad, mitte liivased maapinnad. Põlispõllundusega oli üks ja sama põld väga kaua aega ühe ja sama koha peal. Põlispõllunduses kasutatikolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvas suvivili, teisel osal talivili ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Inimesed kasutasid põlispõllunduse juures ikka veel alepõllundust, sest siis ei pidanud põldu väetama. Külade juures paiknevad põllumassiivid olid jaotatud küla talude vahel. Põldude paigutuse ja leviku määras sõnnikuvedamise kaugus.
1) põllumaa 10% 2) rohumaa 21% Mida arenenum maa, seda väiksem % tegeleb põllumajandusega. Arengumaades tegeleb suur % põllumajandusega, tööd tehakse käsitsi ja masinatega vähe. Efektiivsed temperatuurid kui ööpäeva keskmised temperatuuri ületavad üle +5 Aktiivne taimekasv - kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab või on +1 Suurimad põllumassiivid paiknevad parasvöötmete metsa, stepi aladel ( must muld) lähisekvatoriaalse kliimaga savanni aladel Põllumaa osatähtsus maailmas :Kõige rohkem põllumaad on aasias 33% aga ühe inimese kohta kõige vähem . Põllumaa osatähtsus on kõige suurem euroopas ja kõige väiksem Okeaanias ja Austraalias. Kõige vähem on põllumaad ühe inimese kohta Norras. Aafrikas on põllumaad alla 5% Looduslikud ja kultuurrohumaad:
põlluharimise mõju. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Kaug-Ida kuuma suvega kasvab metsastepis isegi puuvill. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Siin ka kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Maavarade leiukohtadesse on kujunenud suured tööstusasulad, kus sulatatakse maagist metalli ja valmistatakse sellest põllutöömasinaid, tööstusseadmeid ja ni edasi. 5 Allikad
Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti
Põllumajanduslikult saab kasutada kolmandikku maismaa pindalast, kasutuse seisukohalt jaguneb see kaheks väga erinevaks osaks: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks, selle hulka loetakse lisaks põldudele ka mitmeaastased puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms · Rohumaa, mis on hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed Kõige suuremad põllumassiivid on parasvöötme metsasteppides ja steppides ning lähisekvatoriaalse kliima vöötme sademeterikkamates savannides. *Kõige rohkem põllumaad on Aasias *Suurim osatähtsus Euroopas Vastavalt looduslikele teguritele, eelkõige agroklimaatilistele näitajatele, eristatakse maakeral agrokliimavöötmeid : Arktiline kliima põllumajandus on võimatu Lähisarktiline kliima maapind külmub sügavalt, iseloomulik koldeline põllundus.
0 1 2 3 4 5 6 7 Maailm Euroopa Aasia Aafrika P-Am. L-Am Austraalia harimiskõlbmatu ja maa, siseveekogud tumesinine asulad, teed Okeaania tumepunane mets kollane rohumaa helesinine põllumaa- tumelilla Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides Suuremad põllumassiivid parasvöötme metsasteppides, steppides, savannides Aasias kõige rohkem põllumaad pindalalt Euroopas on põllumaal suurim osatähtsus Austraalias ja Okeaanias on põllumaal väikseim osatähtsus Haritava maa pindala piirkonniti (ha elaniku kohta) 0,1 Ida-Aasia 0,18 Kagu-Aasia 0,19 Lõuna-Aasia 0%2,5 0,19 Lääne-Euroopa 0,21 Ida-Aafrika 2 0,23 Põhja-Euroopa 0,28 Kesk-Ameerika 1,5 0,28 Kesk-Aafrika 0,28 Põhja-Aafrika 1 0,28 Lääne-Aasia
elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult
VESIHEIN Keskajast alates on vesiheina tarvitatud inimtoiduks, nii toorelt salatina kui keedetult suppides nagu spinatit. Mõned uurijad ei soovita siiski vesiheina sageli tarvitada taime rohke saponniinisisalduse tõttu. Meditsiin omistab vesiheinale rahustava toime (Anon ANNO Anon). Kokkuvõte Põldude majandamisel tehtud otsused mõjutavad ka põllumajandusmaastiku elustikku, kuna põllukultuuride valik ja tootmise intensiivsus mõjutavad liikide arvukust. Monokultuursed põllumassiivid ei suuda pakkuda lindudele, pisiimetajatele ja muule elustikule piisavalt mitmekesiseid toitumis- ja pesitsuspaiku. Lisaks põllukultuuride ja liikide rohkusele soodustavad elustiku liigirikkust ja ilmestavad maastikupilti põllupeenrad, metsatukad ja üksikud puud, veekogude kaitseribad, põõsastikud, hekid, kiviaiad, kivihunnikud, vanad taluhooned jm. Keemiline tõrje on vaid üks võimalus, mida tuleks kasutada ainult põhjendatud vajadusel. Oskusliku
juhul viis iga õue juurde väike harutee. Hajaküla külatüüp, kus taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana. Taluõuede vahel laiuvad põllud, metsad ja karjamaad. Hajakülad on eriti iseloomulikud Lõuna-Eesti maastikule, kuid hajakülasid võib leida kõikjal üle Eesti. 5. Põllumajanduse areng muinasajast alates: põllumaade paiknemine, suurus, kasv jne; metsamaad, aletamine. Muinasaja lõpusajanditel paiknesid Põhja- ja Kesk-Eestis põllumassiivid, mille suurust ka Henrik oma kroonikas kiidab. Lõuna-Eestis ja Lätis oli põlispõlde vähem. 8.-9. sajandist alates tunti Eestis raudteraga atru, mis muutusid üldisemaks muinasaja lõpul Ilmus ka uus adratüüp harkader mis püsis Lõuna-Eestis kasutusel kohati kuni 19. sajandini. Lääne-Eestis jäi kasutusele konksader, millega oli sobivam harida sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui
EL astumisega muutus kohustuslikuks: 2001, 2008 ja 2013 põllumuldade tallatuse seire, taimekaitsevahendite jääkide määramine ja raskmetallid. Peamised muldade kahjustajad: Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana. Deflatsioon- mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid. Erosiooni põhjused: valed mullaharimisviisid, ekstreemsport, ehitus- ja kaevetääd, turism, karjatamaine, mulla tallamine, üleujutused ja maalihked jne ---ühesõnaga taimestiku hävitamine. Liigid: pinnaline, süva, vihmapiisamõju, lumesulmaisest tingitud, kaldaerosioon, harimiserosioon ja tuuleerosioon. Kindlaks tegemise võimalused? Püsitaimestik hävinenud, nõlvakalle üle 3 kraadi, vaod mullal ja vee voolujäljed Tõkestamine?
Isaslindude keskmine kaal on 295 g ja emaslindudel 335 g. Tiibade sirulaius 90 105 cm. Sooräts tegutseb nii päevasel ajal kui ka videvikus. Vanas Maailmas on sooräts levinud Briti saartest ja Skandinaavia poolsaarest läänes kuni Ohhoota mereni ja Kamtsatka poolsaareni idas, põhjapiiriks seitsmekümnes ja lõunapiiriks neljakümnes paralleel. Laialdaselt on liik levinud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Sooräts on avamaastiku (sood, jõeluhad, rannaniidud, avarad põllumassiivid, tundra) asukas. Pesitseb maapinnal, tavaliselt kõrgema rohu või põõsastiku varjus. Täiskurnas võib olla 2-13 muna. Mune hautakse 25 27 päeva. Paarinädalased pojad lahkuvad pesast ja ukerdavad ümbruskonnas ringi, saades täieliku lennuvõime viienädalaselt. Sooräts on sõltuv näriliste arvukusest ja selle tõttu on tema arvukus väga kõikuv. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 48×22×18 mm. Viimane soorätsurikas aasta oli Eestimaal 2005
vaesumise, vaesumist erosiooni ja kõrbete tekke.) 2. EROSIOON Looduslikud Kurnatud Mulla erosiooni saab tegurid(paduvihmad, mulda ja vähendada, kui vooluveed, tuul, muutuvad suured põllumassiivid temperatuuri kõikumine) mullad asendada väiksemate ja inimtegevus. viljatuks. põllulappidega, mis Taimestiku puudumine ja on üksteisest monokultuuride eraldatud looduslike kasvatamine põhjustab kaitseribadega. erosiooni. Oskuslik
mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. INIMTEGEVUS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid on aja jooksul huumusest vaesunud ja kevadised vihmasajud on uuristanud maapinda uhtorge. Erosiooni tõttu on vähenenud nii looduslike taimekoosluste all olev kui ka maaviljeluseks sobivate alade pind. Kunstlik niisutus põhjustab aga muldade sooldumist. Seega on halvenenud rohtla ökosüsteemide normaalne talitus. Langenud on teravilja saagikus. Toiduvilja vähenemine mõjutab aga inimeste elukvaliteeti. Paljudes stepivööndi piirkondades leidub tööstuslikult
3. Töövahendite ja materiaalsete ressursside loomulik juurdekasv ettevõttes akumulatsiooni teel. - sel juhul võib tootmine kasvada kas intensiivselt (tuleb materiaalseid ressursse juurde kuid produktiivvahendite hulk jääb samaks)või ekstensiivselt (produktiivvahendite kasv maa, kari e tootmise laiendamine) Kontsentreerumise tegurid - nad võivad tootmist kas soodustada või pidurdada 1. kõlvikute iseloom (nt suuremad põllumassiivid soodustab tootmisalade laiendamist) 2. hoonestus ja selle kontsentratsiooni aste (määrab tootmisüksuse paigutuse nt loomakasvatusfarmide puhul) 3. masina-traktoripargi võimsus (võimsamad masinad soodustavad kontsentratsiooni kasvu) 4. ühendusteed ( teedevõrk, ja olukord) side, liiklusvahendite olemasolu 5.elanikkonna paigutus ettevõtte territooriumil 6
2003 oli see 12–14%, 2008. aastal langes 7%-ni); endiselt suur energiakulu hoonetes, eriti nõukogude perioodil ehitatud majades; piisavalt väljakujunemata säästuharjumused nõuab esialgseid suuri investeeringuid 15. Osaliselt raiskav ja juhitamatu maakasutus Põllumaad jäävad kasutusest välja, sööti ja võsastuvad. Osa metsastuvad ka looduslikult. Tööstusalade läheduses olevad põllumassiivid on kasutuseta. Kaevandustega seotud maa on n.ö raisus. Osa ei tee ise ja teistel ka ei lase. Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid. Teed ja hoonestatud alad tükeldavad põlde ja metsaalasid olulisel määral. 16. Ehitatud keskkonna tasakaalustamatus ja kohatine halb kvaliteet Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb
annaabi.ee 
