Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töötaja motivatsiooni toetamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui tihti on Ullale öeldus et ta on ettevõttele oluline ja väärtuslik töötaja?
  • Kuidas peaks juht Ullat tööalaselt motiveerima et ta jääks nende ettevõttese edasi ?
  • Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta?
  • Miks sellega on vaja tegeleda?
  • Mis võiks olla selle käitumise põhjuseks?
  • Millised vajadused Maslow ja faktorid Herzberg on Ullal täitmata?
  • Kuidas juht saab nende vajaduste ja faktorite täitmist toetada?
  • Mis oleks V Vroomi järgi Ullale kõrge valentsiga hüvis?
  • Milline on sinu arvates McClellandi teooria järgi Ulla juhtiv tõukejõud?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE
Iseseisev töö
Õppejõud:
M 2017
SISUKORD
1 Sissejuhatus 3
2 Juhtumi ANalüüs 4
3 Maslow ja herzbergi teooriad 7
4 SKinneri teooria 11
5 V. Vroomi valents 13
6 McClellandi teooria 14
7 Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16


  • Sissejuhatus

    Nagu me eeldame, et lapsed käituvad hästi, eeldame ka, et töötajad töötavad hästi. Kui laps on tubli, ta õpib hästi ning teeb ilusti kodutööd ära, siis ei näe me põhjust tema kiitmiseks. “Laps peabki hästi käituma!”, võime mõelda. Kui aga laps midagi erakordset teeb, näiteks päästab tagahoovis pääsukese elu, tunnustame teda selle erakordse teo puhul.
    Sama lugu on tihti ka inimestega, keda firmasse tööle võetakse. / / ( Pajumaa , s.a, lk 42) Suur osa töötajaskonnast teeb tööd ainult palga pärast. Kuigi paljud uuringud kinnitavad, et just juhtide poolne tunnustamine, innustamine ja kaasamine on inimeste jaoks väärtuslikum kui mõningane palgatõus, ei leia enamus juhtidest hetke oma alluvatele meenutamaks, kui väärtuslikud nad tegelikult ettevõtte jaoks on.“ ( ibid ., s.a, lk 43)
    Juhtumis näeme, et aktiivne, rõõmsameelne, hea huumorimeelega, aus ja otsekohene raamatupidaja on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks.
    Juhtkond hindab teda täpsete aruannete ja prognooside pärast, ta saab oma ülesannetega hästi hakkama. Kuid kas talle on antud tagasisidet tema tehtud töö(de) kohta? Kui tihti on Ullale öeldus, et ta on ettevõttele oluline ja väärtuslik töötaja?
    Juhtumist loeme välja, et Ulla on väärtuslik töötaja, sest tal on kogemused, pikk tööstaaž antud ettevõttes (12 a.) ning ta on hea töötaja.
    Ullal on plaanis muuta oma senist elukorraldust. Tal on mõttes kolida lastele lähemale ning leida uus töökoht.
    Kuidas peaks juht Ullat tööalaselt motiveerima, et ta jääks nende ettevõttese edasi ?
  • Juhtumi ANalüüs

  • Millist Ulla käitumist oleks vaja muuta?

    Esmane oluline vahend töötaja motiveerimiseks on omavaheline suhtlus – töötaja ja juhi vahel. Kommunikatsioon on oluline vahend tagasiside saamise ja andmise vahel. Kommunikatsioonihäire võib põhjustada ebatäpse või eksitava info andmise.
    Esmalt tuleks Ullaga rääkida, anda omavahel üksteisele tagasisidet, millised võivad olla probleemid, mis põhjustavad tööviljakuse langemist. Leida tema enesemotivatsioon ja teda motiveerida , et ta jääks ettevõttesse edasi tööle. Võiks läbi viia arenguvestluse.
    Kui vaadata Elton Mayo teooriat sisemise motivatsiooni kohta (töötaja individuaalsed omadused) ning mängu tuua KOHTUNIK`u printsiip, siis oleks vaja kindlaks teha ootuste ja eesmärkide määramine – millised on Ulla ootused ettevõttele, et hea ja kogemustega töötaja jätkaks töötamist nende heaks ka edaspidi. Ja vastupidi, millised ootused on ettevõttel Ullale ning võimalused, mida lähtuvalt soovidest pakkuda. (Pajumaa, s.a, lk 48)
    Lähtudes kaizen `i meetodist, siis koheselt täiuslikkust saavutada pole võimalik, vaid jagada eesmärgid väikesteks alameesmärkideks, kasutades selleks väikeseid küsimusi , väikeseid mõtteid ja sooritades väikeseid tegevusi. Idee tuleb töötajalt endalt, kuna otsitakse parendusvõimalusi eelkõige tema töö tegevusesse. (ibid., s.a, lk 13)
    Hägused eesmärgid ning ebaselged vastastikused ootused mõjutavad inimeste tulemusi töös ning võivad olla demotivaatoriks. Kui paika panna selged ootused ja seada eesmärgid ning nende suunas liikumise toetamine, siis see motiveerib. Kui on seatud eesmärk (reaalselt saavutatav), töötaja tähelepanu on suunatud positiivsusele, siis tuleb ka ( tulemuslik ) tulemus.
    Probleemidele, mis Ullat häirivad, teha inventuur. Vaadata milliste probleemidega saaks koheselt tegeleda ning jälgida, mis on pikema perspektiiviga (nt. panna tähtajad). Leida käivitusenergia, mis Ullale meeldiks (nt pakkuda mõne spordiklubi kuukaarti, koolitustel osalemine, töötaja tunnustamine, ettevõtte üritused).
    Hackmani ja Oldhami töötunnustuste mudeli töökujundamisteooria järgi väitsid nad, et hästi kavandatud tööprotsess võib tõsta töötaja motivatsiooni ja rahulolu. Samuti arendab ja muudab see töötaja tulemustele orienteerituks. Hästi kavandatud tööd tehes kogeb töötaja, et: tema töö omab tähendust, ta vastutab oma tulemuste eest ning ta on teadlik oma töötulemustest. ( Brooks , 2008, lk 89)
    Paljud uuringud on kinnitanud, et psühholoogilised motivaatorid (tähelepanu, tunnustamine, innustamine, töö mõtestamine jt) on inimeste jaoks vähemalt sama olulised kui materiaalsed.
  • Miks sellega on vaja tegeleda? Kuidas see mõjutab organisatsiooni toimimist ja eesmärkide saavutamist?

    Motivatsiooni- ja tööprotsesside kavandamise teooriad aitavad juhil organisatsiooni tööd tulemuslikumalt korraldada.
    Tundes erinevaid motivatsiooni teooriaid , aitab see tõsta ka töötaja motivatsiooni.
    Kui on motiveeritud töötaja, siis puuduvad vastuolud ja konfliktid. Kui puuduvad vastuolud ja konfliktid, siis ollakse orienteeritud eesmärkide saavutamistele. Kui saavutatakse püstitatud eesmärgid, siis organisatsioon funktsioneerib vastavalt ootustele - täiskäigul ja õlitatult.
    Kui kusagil ahelas on hälve (nt demotiveeritud töötaja), siis pole võimalik püstitatud eesmärki 100% võimalik saavutada. Organisatsioon ei funktsioneeri vastavalt ootustele ja püstitatud eesmärkidele ning võib mõjutada organisatsiooni sise-, kui ka väliskeskkonda.
  • Mis võiks olla selle käitumise põhjuseks?

    Demotiveeritus võib olla Ullal juba pikemat aega ning tütre kodunt kolimine andis talle viimase tõuke, kuna ta sooviks talle lähemal olla. Uut tööd otsib ta samuti lähtuvalt sellest, et olla lastele lähemal (k.a. pojale).
    Ilmselt on Ullat tabanud emotsionaalne langus (pessimism/ frustratsioon ) isikliku elu tõttu. Ta tütar kolis kodunt eraldi elama ning jätkab õpinguid ülikoolis. Ulla jaoks on käivitunud tema sees alarmmehhanism, kuna ta on sattunud talle võõrasse ja ebaturvalisse keskkonda. Muutunud on tema harjumuspärane igapäevaelu ja mingil määral ehk ka turvatunne .
    Teiseks põhjuseks võib olla see, et Ullat on tabanud paigal seismine tööalaselt ning ta ei näe antud ettevõttes edasist enesearengu ning eneseteostamise võimalusi, mida talle ilmselt pole ka juhi poolt pakutud . Soov uuteks potentsiaalseteks saavutusteks, eneseteostuse ning arendamise võimaluseks on ajendanud teda otsima uut töökohta.
  • Maslow ja herzbergi teooriad

  • Millised vajadused (Maslow) ja faktorid (Herzberg) on Ullal täitmata? Põhjenda.

    MASLOW
    vajaduste hierarhia
    HERZBERG
    Kahe faktori teooria
    MOTIVATSIOONIFAKTORID:
    Eneseteostus – eneseteostus, soov areneda, oma potentsiaali saavutamine, soov jõuda kuhugi kuhu ta on võimeline jõudma.
    Enesearendamise võimalust pakkuv töö
    avatud oli tööotsinguportaal, soov leida uusi väljakutseid ja eneseteostus võimalusi.
    Lugupidamise vajadused - sisemised lugupidamise faktorid nagu sõltumatus ja saavutamine. Välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu
    Vastutuse usaldamine ja saavutustunne
    Ettevõtte tegeleb ekspordiga, kuid Ulla tegeleb ainult siseriikliku raamatupidamisega
    HÜGIEENIFAKTORID:
    Armastus vajadus - (armastus ema ja lapse vahel), distants lahutab lähedusest.
    Staatus/ edutamine ja töötingimused
    Pakkuda uut (süle)arvutit, mobiiltelefoni ja ametiautot – soodustades kodukontori võimalust ja paindlikumat tööaega
    Turvalisusvajadus – Ulla ei pruugi end kodus turvaliselt tunda, sest senine igapäevaelu korraldus on muutunud. Tütar läks ülikooli ning ei ela enam kodus.
    Isiklik elu
    Igapäevaelu muutus, kuna tütar kolis kodunt ära ja alustas õpinguid ülikoolis.
    (Brooks, 2008, lk 72 - 74)
    Joonis 1. Alderferi vajaduste hierarhia ((Brooks, 2008, lk 72; lk 74)
    Alderferi vajaduste hierarhia järgi on rahuldamata: seotus vajadus (tunnustus ja lugupidamine) ning kasvuvajadus (eneseteostus, iseseisvus ja edu).
    Juhtkond hindab Ullat täpsete aruannete ja prognooside pärast, kuid juhtumist ei loe välja, et talle oleks antud positiivset tagasisidet tehtud hea töö ja kogemuste eest. Lisaks ei loe juhtumist välja, et Ullale oleks pakutud võimalust osaleda erinevatel koolitustel, et end täiendada ametialaselt.
    Alderfer väidab ka seda, et kui inimese kõrgemad vajadused on rahuldamata, siis ei tegele ta täiel määral oma madalamate vajadustega, mida nimetatakse frustratsiooni -regressiooniefektiks. (Brooks, 2008, lk 74) Ulla on muutunud hajameelseks, kurvaks ning kergesti ärritunuks.
    Erinevalt Maslow rangest hierarhilisest vajaduste järgnevusest, võivad Alderferi mudeli järgi need vajadused aktuaalsed olla samaaegselt. Inimest võib motiveerida ühel ajal raha (eksistentsivajadus), sõprus/armastus (seotusvajadus) ning võimalus õppida uusi oskusi (kasvuvajadus). (ibid., 2008, lk 74)
    Kuid rahalise motiveerimise mõju on väiksem. Samuti pole seda võimalik alati koheselt töötajale pakkuda, kuna rahaliste ressursside ette planeerimine käib pikemaajaliselt. Raha ei motiveeri, vaid paneb tegutsema raha saamise, mitte tegevuse või selle mõju pärast. (Pajumaa, 2016 )
  • Kuidas juht saab nende vajaduste ja faktorite täitmist toetada? Too ära alternatiivseid tegevusi, mille vahel juht saaks valida.

    SAAVUTUSTUNNE
    Anda juurde otsustusõigust ametikoha piires. Hetkel tegeleb Ulla siseriikliku raamatupidamisega, kuid ettevõtte tegeleb suures mahus ka ekspordiga. Võimalus oleks Ullat ametialaselt edutada, et ta tegeleks ka rahvusvaheliste klientidega seotud raamatupidamisega.
    TUNNUSTAMINE
    Kiita Ullat hea töökvaliteedi eest (juhtumist loeme välja, et juhtkond on rahul tema täpsete aruannete ja prognoosidega).
    VASTUTUS
    Kiita töötajat tema kogemuste eest ning kui on plaanis uusi töötajaid võtta Ulla osakonda, siis võiks määrata ta näiteks koolitajaks või järelvalvajaks olla.
    ISIKLIK ARENG
    Pakkuda koolitust töötajale erialaseks täiendamiseks.
    STAATUS/EDUTAMINE
    Pakkuda uut (süle)arvutit, mobiiltelefoni ja ametiautot – soodustades kodukontori võimalust.
    Võimalusel ametialast täiendkoolitust.
    TÖÖTINGIMUSED
    Paindlikumat tööaega, mis annab Ullale võimaluse lastele lähemal olla.
    TÖÖTASU , KOMPENSATSIOONID
    Koolituste võimaldamine, hoolitsus töötaja tervise eest ( sportimise hüvitis, prillid , massaaž), töötaja tunnustamine (sünnipäev, tööstaaž, preemiad) ja ettevõtte üldüritused.
    Väikesed asjad on olulised, tuleks anda konstruktiivset tagasisidet, toetada alluvate vastutust, luua alluvaga isiklikul tasandil suhteid ning töötada välja tähenduslikud signaalid ja kasutada neid.
    Kiita tuleks koostööoskust, kaasatust ja aktiivsust, eesmärkide saavutamist, jõupingutust ja panust, individuaalset arengut ja edusamme ning individuaalset tulemuslikkust.
    Kiitus mõjub motiveerivalt, kui kiidetakse isiklikult see on siiras ning väärtustatakse tegelikke saavutusi ja jõupingutusi.
    Juhi kiitus töötajale mõjub positiivselt, sest see tõstab enesehinnangut, sisemist motiveeritust, käitumise muutmist või kujundamist ning seesmist kontrollkeset (internaalset mõtlemist).
    Arenguvõimaluste soodustamise aluseks on töötaja enda lühi- ja pikaajalised eesmärgid ning organisatsiooni eesmärgid ja visioon.
  • SKinneri teooria

    Millal ja kuidas peaks juht Skinneri teooria järgi rakendama positiivset toetust, negatiivset toetust, jahenemist, karistamist?
    POSITIIVNE TOETUS
    Alluv püüab korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat.
    Kiita töötajat tema kogemuste, aruannete ja prognooside täpsuse eest
    Mida väärtuslikuma töötaja end tajub , seda enam ta pingutab ning on parematele tulemustele (saavutustele) orienteerunud.
    Alluva käitumist julgustav, positiivne toetus, millele järgneb hüvitus
    Ullal oli avatud tööotsinguportaal.
    Juht selgitab välja tuginedes kompetentsile hüvised, mis tingimustel töötaja ettevõttesse jääb (selgitada hüvituse taju alluva poolt).
    Pakkuda paindlikuma tööaega, kodukontori võimalust (uus arvuti, töötelefon, ametiauto, kütusekompensatsioon vms)
    Pakkuda koolitusi, töötaja tervise hoolitsust (spordiklubi kuukaart , tervisepäevad, massaaž, prillid jne), töötaja tunnustamine (tööstaaž, sünnipäev, preemiad), ettevõtte üritused (jõulud, suvepäevad).
    NEGATIIVNE TOETUS
    Negatiivne toetus, mis aitab kõrvaldada ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust.
    Viimasel ajal on töötajal vigu igapäeva töös ning aruannetes.
    Orienteeruda töö eesmärgile, olla hoolsam ning püüda vältida vigu oma töös.
    Püstitada väiksemaid eesmärke, millele panna tähtajad ning tähtaja saabudes üle vaadata areng.
    Selgitada välja käitumise põhjused ning mida oleks võimalik muuta.
    Hoiakute (negatiivsete) muutmine.
    JAHENEMINE
    Juht võib valida oma käitumise vastavalt alternatiivsetele tegevustele.
    Rahulolematuse välja selgitamine .
    Töökoormuse üle vaatamine.
    Ebakindluse põhjused, mis on jõupingutuse ja tulemuse vahel.
    KARISTAMINE
    Karistamine - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest.
    Hetkel pole juhtumist välja tuua käitumist mille puhul võiks rakendada karistamist.
  • V.Vroomi valents

    Mis oleks V. Vroomi järgi Ullale kõrge valentsiga hüvis?
    Valents e hüvituse atraktiivsus (saamise soovi tugevus)
    Vajadused
    Väärtused
    Eesmärgid
    Eelistused
    Töö rikastamine (vastutuse planeerimine ja arendamine)
    Töötsooni laiendamine
    Kvalifikatsiooni tõstmine (koolituse/koolituste võimaldamine)
    Teadlik tegevus (eesmärgid ja tegevused on selgelt piiritletud )
    Iseseisvus (sõltumatus, vabadus tööplaneerimisel)
    Tagasiside (antud töökohal oma töö efektiivsuse ´kohta otsene ning selge)
    Püstitatud eesmärkide saavutamine (nt kaizen`i meetodiga)
    Mitterahalised hüvised
  • McClellandi teooria

    Milline on sinu arvates McClellandi teooria järgi Ulla juhtiv tõukejõud? Põhjenda? Mida juht peaks selle teooria järgi Ullale pakkuma.
    Arvan, et McClellani teooria järgi on Ullat juhtiv tõukejõud saavutusvajadus. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, siis tal on ka soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt.
    Kõrge saavutusvajadusega inimene väärtustab rohkem töötulemust, mis on seotud arengu, positiivse tagasiside, suurema vastutuse ning ülesannetega (st sellisel inimesel on suurem valents). (Brooks, 2008, lk 76). Kui neid soovitud eesmärke ei saavutata on töötaja väga pettunud . See võib viia motivatsiooni kaotuseni ning isegi töölt lahkumiseni. (ibid., s.a, lk 76)
    Kuna Ullal oli avatud tööotsinguportaal, siis on ta otsib uusi väljakutseid ning on avatud uuendustele. Ilmselt sooviks ametialast edasijõudmist, tagasiside ning peab oluliseks vastutust.
    Juht peaks talle pakkuma tööl rolli, kus ta saaks areneda, ise otsustada, võtta vastutust ning saada tagasisidet. See aitab rahuldada tema saavutusvajadust ning suurendab võimalust, et tema motivatsioon tõuseb.
  • Kokkuvõte

    Motivatsioon on keeruline teema - teooriaid ja teoreetikuid on palju. Selle kõige õigema välja selekteerimine on keeruline. Segadust tekitab ka erinevate materjalide küllus. Kuid erinevad teooriad täiendavad teineteist, mistõttu nende olemused üldises kontekstis on üheselt mõistetav ning ülevaadlik. (Brooks, 2008, lk 91) Juhina on raske leida see õige ja parim motivaator töötajale, sest kõik indiviidid on erinevad.
    Otsida tuleks kolmest allikast korraga: rahaline motivaator (olgugi, et mõju toime on väga lühike), mitterahaline ja enesemotiveerimise oskused. (Pajumaa, 2016)
    • Tunnustav juhtimine toob aga juhid sisekultuuri loomise keskmesse ja viib nende tähelepanu küsimusele, mida mina saaksin ära teha selleks, et töötajad oleksid motiveeritud ja oma tööle pühenduksid.
    • Enesemotiveerimine, kultuuri- ja andmispõhine motivatsioon on piiramatu.
    • Töö motiveerib tegutsema töö enda pärast.
    • Konkurent saab pakkuda suuremat palka, kuid harvem paremat töökeskkonda.
    • Mitterahaline motivatsioon annab põhjust iga päev hea tujuga tööle minna.
    • Mitterahaline motiveerimine loob töökeskkonna, kuhu inimesed tahavad tulla.
    • Mitterahaline motivatsioon loob töökeskkonna, kus inimene tahab olla ja hästi töötada.
    • Mitterahaline motiveerimine paneb inimesed ja nende loovuse õitsema.
    • Mitterahaline motivatsioon loob vundamendi erialaste oskuste kasutamiseks.
    • Mitterahaline motivatsioon põhineb inimestest hoolimisel, mitte manipulatsioonil.
    • Mitterahaline motiveerimine annab võrdselt tähelepanu ja võimalused kõikidele.
    • Mitterahaline motivatsioon motiveerib ja tunnustab kõiki võrdselt.
    • Mitterahaline motivatsioon on efektiivne tänu juhi väärtustele ja suhtumisele, mitte motivatsiooniprogrammi nõrkadele külgedele.
    • Mitterahaline motivatsioon keskendub tegelikele probleemidele.

    Kasutatud kirjandus

    Brooks, I. (2008). Organisatsioonikäitumine Üksikisik, rühm ja organisatsioon. Tallinn: Tänapäev. Kasutamise kuupäev: 20. 01 2017. a.
    Pajumaa, K. (03. 10 2016. a.). 15 põhjust miks ainult rahast töötajate motiveerimiseks ei piisa; http://www.konverentsid.ee . Kasutamise kuupäev: 20. 01 2017. a., allikas http://www.konverentsid.ee/mote/2016/10/03/15-pohjust-miks-ainult-rahast-tootajate-motiveerimiseks-ei-piisa
    Pajumaa, K. (s.a). Mitterahaline motiveerimine. Kasutamise kuupäev: 18. 01 2017. a., allikas http://www.motivaator.ee/failid/eraamat.pdf
  • Vasakule Paremale
    Töötaja motivatsiooni toetamine #1 Töötaja motivatsiooni toetamine #2 Töötaja motivatsiooni toetamine #3 Töötaja motivatsiooni toetamine #4 Töötaja motivatsiooni toetamine #5 Töötaja motivatsiooni toetamine #6 Töötaja motivatsiooni toetamine #7 Töötaja motivatsiooni toetamine #8 Töötaja motivatsiooni toetamine #9 Töötaja motivatsiooni toetamine #10 Töötaja motivatsiooni toetamine #11 Töötaja motivatsiooni toetamine #12 Töötaja motivatsiooni toetamine #13 Töötaja motivatsiooni toetamine #14 Töötaja motivatsiooni toetamine #15 Töötaja motivatsiooni toetamine #16
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KirsikaR Õppematerjali autor
    Organisatsiooni käitumise iseseisev ülesanne

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE
    4
    docx

    RAAMATUPIDAJA MOTIVEERIMINE

    vajuvad sügavasse masendusse. Herzbergi faktoritest on Ullal täitmata inimestevahelised suhted. Tal ei ole kellegagi enam jagada muresid ja rõõme, ta ei saa suhelda oma lastega nii tihti kui sooviks. Ullal on tunne, et ta on nüüd üksi. Ta tahaks kolida lastele lähemale, et jätkata oma emalikku hoolitsust ning siis näeks ta oma lapsi tihedamini. Ullal on muud hügeenifaktorid ilmselt rahuldatud. Siiski võib naisel olla rahuldamata motivatsiooni faktorid ­ huvi pakkuv töö ­ ta on olnud samas ettevõttes, samal kohal liiga kaua. Ullal oleks vaja väljakutseid ning tunnustust. Juht võiks pakkuda Ullale vabu päevi, et naine saaks lastele külla sõita. Premeerida tublit töötajat spaaga, kuhu naine võiks kaasa võtta kogu pere. Juht võiks aja maha võtta, kuulata Ulla ettepanekuid, kuidas naine ennast väärtuslikuma töötajana tunneks; või hoopis kutsuda lõunale/kohvile, et Ulla saaks rääkida, mis tal südamel on. Palju

    Organisatsiooniline käitumine
    Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine
    8
    docx

    Raamatupidaja Ulla situatsioonülesande lahendamine

    Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja toimivaks jõuks. Tõenäoliselt on Ulla käitumine ja olemus muutunud seoses laste lahkumisega kodust. Ta tunneb end üksikuna, väheväärtuslikuna, on rahulolematu ja mingil määral stressis. Abraham Maslow inimvajaduste teooriast lähtuvalt on minu arvates Ullal täidetud püramiidi kaks alumist taset ning puudus algab ühtekuuluvuse ja armastuse vajadusest alates. Laste lahkumisega kodust on Ullal vajaka lähedustest ja armastusest

    Organisatsiooniline käitumine
    Motivatsioon
    16
    doc

    Motivatsioon

    Oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast. Aluseks on ratsionaalne tasand. (so. konstruktiivselt mõelda, arutleda ja probleeme lahendada) Peaaegu kogu teadlik käitumine on motiveeritud, see tähendab millegagi põhjustatud Näiteks: On tähtis, et inimene soovib midagi ära teha, saavutada nt. kulude vähendamine organisatsioonis. Siin ei piisa ainult juhi soovist, vaid ta peab mõjutama ka teisi, et seda tulemust saavutada. David McClelland liigitas motivatsiooni tõukejõud järgmiselt: 1) saavutamine- tung viia asju lõpuni, ületada raskusi, ning minna edasi 2) sotsiaalsus- olla seotud teiste inimestega 3) võim- mõjutada inimesi ja olukordi. 4) kompetentsus- tahe teha kõike väga hästi ja ennast arendada David McClelland tõi välja esimesed kolm tõukejõudu ja nimetas seda kolme teguri teooriaks. Neljas tegur kompetentsus lisati hiljem teiste teadlaste poolt.

    Organisatsiooniline käitumine
    Töömotivatsioon
    16
    docx

    Töömotivatsioon

    eemaletõmbumine, kehvad töötulemused.  Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja.  Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni:  Sallivus kehva töötulemuse suhtes;  Asjatu kriitika töötajate suhtes;  Selgete ootuste mitteväljendamine;  Lubaduste mittetäitmine hüvituste suhtes;  Hüvituste ebaõiglane jagamine (kellegi eelistamine). Motivatsioonimudel: Juhi ülesanne on töötajate motivatsiooni tõukejõud ja vajadused välja selgitada ning suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja

    Psühholoogia
    Motivatsioon
    12
    docx

    Motivatsioon

    ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR REFERAAT Motivatsiooni teooriad Julia Kähär EV-1-Q-TAL Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Nüüdisaja ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem ressurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Turundusjuhtide ülesanne seisneb selles, et maksimum efektiivsusega kasutada personali võimeid. Ükskõik kui targad otsused võetakse vastu juhatuse poolt, tulemust on võimalik saada ainult siis, kui need plaanid on edukalt rakendatud töötajate poolt. See võib toimuda ainult juhul, kui töötajad on huvitatud oma tehtud töö tulemustest. Selleks on vaja inimesi motiveerida ja julgustada tegutsema.

    Ärijuhtimine
    Organisatsioonikäitumise 1-arvestustöö
    11
    docx

    Organisatsioonikäitumise 1. arvestustöö

    ehk vaimse sünapsi koefitsent. SQ tähendab tajuda üldist, leida seoseid sündmuste ja protsesside vahel ning mõista maailma kui tervikut. SQ on ennekõike seotud küsimusega, kes ma olen, ehk eneseteadlikkusega. SQ tähendab paindlikkust, loovust, võimalust tajuda tervikut ja olla eetiline. SQ on seotud inimese võimega ületada raskusi ja tulla toime keerukate elupürobleemidega ning saavutada püstitatud eesmärke. 27. Motivatsioon (motivation) - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon on teotahe. Motiveeritud inimeseks peetakse üldiselt sellist inimest, kes saavutab töös pidevalt häid tulemusi, ning näitab töötades üles energiat ja entusiasmi. 28. Motiiv (motive) - on inimest aktiivsusele ajendav tegur. Motiivideks võivad olla vajadused, ootused, soovid midagi saavutada. Motiivid võivad olla sisemised (isiklikud

    Organisatsiooniline käitumine
    Motivatsioon ja rahulolu
    3
    pdf

    Motivatsioon ja rahulolu

    hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja kolleegide toetus, töös sisalduv rutiin ja väljakutse, töötaja arenemisvõimalused, kõrvalehoidev käitumine. Tööga rahulolus on üheks oluliseks aspektiks rahulolu erinevate töötahkudega (nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala. Töökeskkonnaga rahulolu jaguneb: füüsilised tingimused (valgustus, temp, müra jne), töö ohutus(temp,

    Psühholoogia
    Organisatsioonipsuhholoogia Konspekt
    10
    doc

    Organisatsioonipsuhholoog ia Konspekt

    · Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile

    Organisatsioonipsühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun