Organisatsiooni käitumine (0)

1. Mis on organisatsioon? Iseloomustage seda. Nimetage organisatsiooni tunnused?  Kahe või enama inimese kogum, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel.  Tunnused: organisatsioonil   on   psühholoogiline   tähendus   igale   liikmele,   inimeste   tegevus   on organiseeritud   ja   struktureeritud,   organisatsiooni   tegevus   on   eesmärgistatud. Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide.  Tõhusust,   uuenemist   ja   toetaskonna   rahulolu.   Näiteks   hea   tööjaotuse   puhul   on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses.  Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia.  2: Kõik orgnisatsiooni osad on omavahel seotud– muutused ühes osas mõjutavad ka teisi osi. 4. Mida väljendab organisatsiooni missioon? Kas, miks ja kellele seda vaja on? Kui olete   mõne   organisatsiooniga   seotud,   siis   milline   on   selle   organisatsiooni missioon.  Missioon kirjeldab kliendi vaatepunktist ettevõtte olemasolu vajalikkust ja määratleb, mida ettevõte soovib korda saata.  5. Mida väljendab organisatsiooni visioon? Kas, miks ja kellele seda vaja on? Kui olete mõne organisatsiooniga seotud, siis milline on selle organisatsiooni visioon.  Visioon peegeldab ettevõtte strateegilisi kavatsusi. Visioon on vajalik ettevõttele, et keskenduda olulisele, mis aitab pikaajalised eesmärgid elluviia. 6. Nimetage organisatsiooni struktuuritüübid (vähemalt 2). Iseloomustage neid.  Meeskonnaorganisatsioon- ajutine nähtus näiteks alustava ettevõtte puhul ja see sobib näiteks ülesannete puhul,  mis puudutavad  paljusid valdkondi.  Meeskond lahendab vajalikud ülesanded üheselt ja autonoomselt. Staabi-liini   organisatsioon-   kohad   moodustuvad   obejkti   või   talitluse   asemel, otsustamine on tsentaliseeritud. 7. Iseloomustage organisatsiooni keskkonda (keskkondi).  Väliskeskkond-   ettevõte   ei   saa   ise   mõjutada   seda   protsessi.   Näiteks   konkurendid, poliitiline olukord, uued regulatsioonid.


Sisekeskkond-  ettevõte  on  võimeline   seda  protsessi  ise  mõjutama.  Näiteks   kasum, tootehulk, kulud. 8. Mida tähendab lühend SWOT? Iseloomustage seal käsitletavaid tegureid.  S-   tugevused–   iseloomustab   ettevõtte   tugevusi.   See   on   seotud   ettevõtte sisekeskkonnaga. W-   nõrkused–   iseloomustab   ettevõtte   nõrkasid   külgi.   Samuti   seotud   ettevõtte sisekeskkonnaga. O- võimalused– iseloomustab ettevõtte arenemis- või teisi võimalusi. Seda ettevõte ise mõjutada ei saa. T- ohud– iseloomustab ohtusid, mis ei ole ettevõttega seotud ja mida ta ise mõjutada ei saa. 9. Mida tähendab lühend PEST? Mida tähendab lühend STEEP? Tooge näiteid PESTis käsitletavatest teguritest.  PEST on makrokeskkonna analüüs, mis käsitleb kõige üldisemaid, kogu majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid. P- poliitline, mis hõlmab endas näiteks   seadusemuudatusi.   E-   ökonoomiline,   mis   iseloomustab   keskmist   palka.   S- sotsiaalne,   mis   iseloomustab   elanikkonna   keskmist   vanust.   T-   tehnoloogiline iseloomustab tehnoloogia arengut. STEEP on PEST ja lisaks keskkond. 10. Millised   on   organisatsiooni   väliskeskkonna   otsese   mõjuga   komponendid? Iseloomustage neid.  Konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased, kreeditorid.  11. Millised on keskkonnaga kohanemise võimalused? Tooge näiteid.  Puhverdamine-  sisendi  või väljundi varude   loomine,  mis  võimaldavad  üle saada keskkonnas toimuvatest kõikumistest.  Silumine   selliste   meetmetega,   mis   vähendavad   turu   kõikumiste   mõju. Silumisega tipud silutakse ja auke täidetakse.  Ennetamine   tähendab   süstemaatilisi   pingutusi   tulevaste   tingimuste ennustamiseks   ja   vastavate   meetmete   võtmiseks.   Mida   korrektsem   on ennustus, seda paremini saab valmistuda muutusteks.  Ratsionaliseerimine   tähendab   kõrgendatud   nõudmisega   kauba   või   teenuse kättesaadavuse limiteerimist.


12. Nimetage organisatsioonikultuuri allikad? Tooge näiteid nende poolt antavatest sisenditest?   Asutajad ja ajalugu- annavad edasi väärtused, hoiakud ja isikliku nägemuse organisatsioonist.  Väline keskkond- tunnustab toodete ja teenuste eest, mis viib hoiakute ja väärtuste arendamiseni.  Töötajad-   toovad   kaasa   teatud   hoiakud,   ootused,   väärtused.   Töösuhtest peegelduvad põhitegevused ja selle kaudu muutuvad hoiakud ning väärtused. 13. Nimetage   organisatsioonikultuuri   tunnusjooned   Trice-Beyer`i   järgi. Iseloomustage neid.   Kollektiivne- emotsionaalne, ajalooliselt kujunenud.
 Sümboolne- dünaamiline, loomult ebatäiuslik. 14. Nimetage klassikalised juhtimisteooriad ning iseloomustage neid.   Teaduslik juhtimine- Tööd tuleb teha teaduslikult uurida ja juhtida. Töötjaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada. Töötajate ja juhtkonna vahel peab   olema   koostöö.   Tööjaotus   tööliste   ja   juhtkonna   vahel   peab   olema konkreetne.   Bürokraatlik   juhtimine-   Selge   tööjaotus,   hierarhia,   formaalsed   reeglid   ja protseduurid.   Reeglite   sõltumatus   isikust,   kes   sellel   ametikohal   töötab. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem.   Administratiivne juhtimine- Tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin, käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvide allutamine üldistele, personali õige töötasustamine,   tsentraliseerimine,   alluvusahel,   kord   organisatsiooni ülesehituses,   õiglus   alluvatega   suhtlemisel,   personali   stabiilsus,   initsiatiiv, meeskonnatöö vaim. 15. Millised on Teie arvates tänapäeval enim kasutatavad juhtimisteooriad? Tooge näide. Teaduslik juhtimine, sest eduka ettevõtte jaoks on vaja häid töötajaid ja neid on vaja pidevalt arendada. Samuti on väga oluline koostöö. 16. Nimetage Mintzbergi juhi rollid. Iseloomustege neid.   Suhtlemisega seotud rollid- tseremoniaalne, juht-eestvedaja, sidepidaja  Infoga seotud rollid- vastuvõtja, jagaja, kõneleja.
 Otsustamisega   seotud   rollid-   uuendaja,   ressursside   jagaja,   läbirääkija, arusaamatuste lahendaja.


17. Iseloomustage juhtimist ja eestvedamist. Tooge näide. Eestvedaja on töötajate motiveerija, eesmärkide seadja ja aitab eesmärgid elluviia. Eestvedaja võib olla ka üks töötajatest. Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate?  Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad:   millised   on   teoreetikute   arvates   kõrgema   ja   millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni?  1) Kõrgema  taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2)   Madalama   taseme   vajadused-   kuulumine,   hügieen,   turvalisus,   füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid.  1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet); 2) Motivatsioonifaktorid – olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine; vastutuse usaldamine; enesearendamise võimalusi pakkuv töö; huvipakkuv töö; tunnustus). 21. Iseloomustage   domineeriva   saavutusvajadusega,   suhtlemisvajadusega   ja võimuvajadusega inimesi ja nende ergutusvahendeid McClellandi alusel.  Saavutusvajadus- pidev tagasiside vajadus, eelistab töötada üksi, armastab mõõdukat riski, võrdleb enda varasemate saavutustega, otsib uusi lahendusi. (Anda konkreetseid ülesandeid, määratleda roll, delegeerida otsustusõigust...) Suhtlemisvajadus-   töötada   grupis,   arendada   suhteid   ja   infovahetust,   kujundada lojaalsuhteid, silub konflikte, hoidub juhi tööst. (organiseerida tihe koostöö, lähedus, kollektiivselt mõjutada, innustada ja ergutada...) Võimuvajadus-  teisi   abistada,   staatussuhetest   huvitatud,   võrdleb   end   teistega, inimsuhetes tundlik ent kindel. (näita, et juhiga võrdne, kaasata tähtsatesse asjadesse, tunnustada sümbolite, asjadega..)


22. Millised on kaasaegse juhi oskused ja omadused? Nimetage vähemalt 4. Tooge näiteid.  -Enesekindel -Julge -Hea suhtlemisoskusega -Usaldusväärne -Eneseteadlik