FREDERICK HERZBERG'I KAHE FAKTORI TEOORIA Motivatsiooni kahe faktori teooria (tuntud ka kui motivatsiooni hügieeniteooria) esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Ta leidis oma teooriale kinnituse, kui küsitles 4000 raamatupidajat ning inseneri. Küsitluses paluti kirjeldada situatsioone, mil küsitletavad tundsid end tööga eriti rahul olevat või vastupidi eriti rahulolematuna. Tulemusi analüüsides
TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 15 Viidatud allikad.........................................................................
1.2. Motivatsiooni tõstmine vajaduste järgi Motivatsiooni lähtekohaks on rahuldamata vajadus. Millegi puudumine on esimene lüli inimese käitumist suunavate sündmuste ahelas. Rahuldamata tarve tekitab inimeses (füüsilise või psüühilise) pinge, mis viib teatud käitumisele selle tarbe rahuldamiseks ja sellega pinge vähendamiseks. Ameerika psühholoog Abraham Maslow, kes on vajaduspsühholoogiat põhjalikult käsitlenud, koostas vajaduste hierarhia. Selle teooria eelduste kohaselt on inimene tahtega loom, kelle vajadused sõltuvad sellest, mida ta juba omab. Kusjuures käitumist mõjutavad vaid rahuldamata vajadused. Madalamad vajadused: 1. Füsioloogilised vajadused on kaasa sündinud ning seotud meie kehaga ja selle funktsioonidega. Me tunneme nälga ja janu, väsimust ja külma, meil on vajadus tühjendada soolikaid. Need põhja-panevad vajadused peavad olema rahuldatud enne, kui kõrgemad vajadused annavad ennast tunda.
pingutama. Kaasaegsed juhid peaksid: kindlaks määrama ja tunnustama oma alluvate vajadusi; mõistma, et alluvatel on erinevad vajadused; püüdma jooksvalt rahuldada osalisi vajadusi; arvesse võtma, et üleliigne kiitmine võib vähendada motivatsiooni, eriti kõrgema astme vajaduste puhul. 3 Teooria puuduseks on see, et teaduslikud uuringud ei tõesta kõigi viie astme vajaduste unikaalsust ja nende astme-astmelist arengut alumiselt ülemistele tasemetele. Mõnele inimesele võib täielikult piisata esmavajaduste rahuldamisest. Herzbergi kahe-teguri mudel Frederick Herzberg lõi selle mudeli koos inseneride ja ökonomistidega tehtud uuringute põhjal 1950.a. Ta palus inimestel mõelda, mida nad pidasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat
· teistega teistest organisatsioonidest. (Vadi 2004: 99-103) Võrdlused on hinnangulised ja subjektiivsed! Ebavõrdsuse tunnetamisel võib inimene muuta oma tegevuse intensiivsust, lõpptulemuste hulka või kvaliteeti, muuta oma arvamust ja suhtumist endasse või teistesse, valida uue võrdlusobjekti või organisatsioonist lahkuda. Seega tuleb arvestada inimeste tegevuse mõjutamisel seda, et inimene pole huvitatud ainult tasu absoluutsest suurusest. Võrdsuse teooria aluseks on see, kuidas inimene konkreetset olukorda enda jaoks tajub. Kui inimene tajub ebavõrdsust, siis püüab ta oma südames võrdsust taastada. Ebavõrdsuse edasisel tajumisel inimese panus töösse väheneb ja võib lõppeda töölt lahkumisega. Autori arvates on ebaõigluse tunne üks tugevamaid demotivaatoreid. Kui inimesed tunnetavad tasude (palkade) ebaõiglust võrreldes tehtud tööpanusega, siis valivad nad
Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest
Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida juhi mõju alluvate tööga rahulolule ettevõtetes ja ametiasutustes. Tööautoril on plaanis võrrelda tööga rahulolu ettevõtete ja ametiasutuste vahel, leidmaks kinnitust oma eeldusele, et suuremat mõju avaldab juht ettevõtete töötajatele. Juhi mõju alluvate tööga rahulolule 1. TEOORIA ROLL JUHTIMISES 1.1 Teadusliku juhtimise koolkond 19. sajandi lõpu Ameerikas oli töö efektiivsuse alase uurimistöö esirinnas ühing American Society of Mechanical Engineers. Selle ühingu uurimistööga ühines ka F. W. Taylor, kes pani aluse teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile. Taylor peab teaduslikul lähenemisel juhtimisele oluliseks inimeste hoiakute muutmist. Taylori mõtted organisatsioonikäitumisest on aktuaalsed ka tänapäeval
............................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ...................................................................................18
Kõik kommentaarid