Juhtimise alused - kordamisküsimused (0)

Kordamisküsimused eksamiks
1) Nimetage peamised juhtimistegevused !
Peamised juhtimistegevused on:

• Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine])
  
• Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur)
  
• Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile)
  
• Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne..
  
• Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
  

2) Nimetage juhtimistasandid !
1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega.
2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust
3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda
3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga?
1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm.
2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida , lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.)
3. Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast.
Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega.
4) Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks?
Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911).
5) Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?

Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.

Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad).

Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks: luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks.

Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust.
6) Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne eksperimentide eesmärk ja mida eksperimendid tõestasid?
Hawthorne’i ja E. Mayo eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis.
7) Milliseid eelduseid nõuab bürokraatia koolkonna ideede elluviimine ?
Bürokraatia koolkonna ideede elluviimiseks on organisatsioonis vaja:

• selget tööjaotust,
  
• selget hierarhiat,
  
• formaalseid reegleid ja protseduure,
  
• reeglite sõltumatust isikust, kes sellel töötab
  
• tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem.
  

8) Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused?
x- teeoria on autoritaarne juhtimisstiil . (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid)
y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand )
9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused ?
Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö , et töö saaks toimuda sujuvalt vms)
10) Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
Süsteemi koolkonna põhimõteteks on:

• organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest;
  
• muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi;
  
• Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda;
  
• Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas.
  

11) Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt?
Et juht oleks paindlik, peab ta :

Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja – meetodeid .

Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid

Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda – saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest.

Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi.
12) Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk?
Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist.
13) Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid?
Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon , missioon ja eesmärgid.
14) Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit?

Ettevõtja lähenemine – (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. NT BILL GATES

Kohanev lähenemine –( juhtkond ). Probleemide lahendamine, vaidlemine eesmärkide üle. NT riigiasutused, ülikoolid ja suured haiglad .

Planeerimismoodus – süsteeme võrdlev analüüs. Uute võimaluste otsimine kui püüe lahendada olemasolevaid probleeme.
15) Millised on SWOT -analüüsi eesmärgid?
SWOT-analüüs võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevaid ohte ja võimalusi ning organisatsiooni sisekeskkonna tugevaid ja nõrku külgi.
16) Mida nimetatakse juhtimisulatuseks?
Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma.
17) Mis on delegeerimine?
Delegeerimine tähendab volitamist ehk võimustamist.
18) Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine?
Tsentraliseerimine – võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik. See võimaldav personali, finantside jm üle kontrolli.
Detsentraliseerimine on tsentraliseerituse vastand. See tähendab et mida madalamalt saab vastu võtta otsuseid, seda suurem on detsentraliseerituse tase.
19) Mida nimetatakse eestvedamiseks?
Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke.
20) Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe?
Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja ettemääratletud eesmärgini . Eestvedamisel on olemas liider, kes tegeleb eelkõige inimestega (on pigem emotsionaalne tegevus)
21) Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel?
Eestvedamise uurimise teaduslikud lähenemised on:

Liidri isikuomaduste teooria, mis keskendub liidri isikuomadustele

Käitumisteooria, mis keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes

Situatsiooniline teooria, mis keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele.
22) Millised on peamised võimu allikad?
Võimu allikateks on:

Tasul põhinev võim – kus juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos

Karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi

Positsioonil põhinev võim – liider on teistest kõrgemal positsioonil.

Karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuse võlu.

Ekspertvõim – liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas.
23) Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda?

Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus.

Eksperimenteeriv meeskond – toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid

Ühinev meeskond – suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine

Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine.
24) Millised on meeskonnatöö tüübid Belbini järgi?
Belbini meeskonna tüübid on:

Koordinaator - tahe olla juhirollis ja võtta vastutust, (positiivne, soe ja toetav suhtumine teiste suhtes.)

Nõudja – on orienteeritud tulemustele (emotsionaalsus, kannatamatus, otsekohesus ja kriitilisus )

Innovaator – n-ö. ideede allikas (õrnatundelisus, spontaanne, kriitilisus, töötab pigem omaette)

Seiraja – hindaja (vähene emotsionaalsus, objektiivsus , madal tulemusele orienteeritus, erapooletus , tagaplaanil olemine)

Ressursi otsija – oskab ära kasutada olemasolevaid ressursse ( seltsiv , hea suhtlemi -oskus, hea kohanemisvõime , mitte eriti järjekindel)

Lõpuleviija – keskendub hästi eesmärkide saavutamisele (töökas, ettenägelik, järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus)

Meeskonna hoidja – õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv , usaldav, peendetundeline)

Teostaja – viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine )
25) Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab?
Väline motivatsioon – väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused.
Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega.
26) Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel?
Tuntumad motivatsiooniteooriad on:

Maslow ’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine.

McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi ). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud)

Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus: Hügieenifaktorid – ei motiveeri, mõjutavad rahulolu või rahulolematust tööga (palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus, ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuuri juhtimise kvaliteet.
Piret Jamnes, Irja Rae Juhtimise alused 2015 sügis.