Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad (0)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Chris Soe
Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad
Referaat
Tartu 2015
Sisukord

Sisukord..............................................................................................................................................2
Sissejuhatus........................................................................................................................................3
1. Motivatsioon ..................................................................................................................................4
2. Inimvajaduste hierarhia .................................................................................................................5
3. Vajaduste deooria..........................................................................................................................6
3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6
4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................................................................7
5. McCellandi teooria.........................................................................................................................8
6. Clayton Alderfer ja ERG teooria......................................................................................................9
Kokkuvõte.........................................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................11
2

Sissejuhatus

Valisin antud teema lihtsal põhjusel – igapäevaste tegevustega tegeledes on kõigil inimestel vaja pisut motivatsiooni. Meil peavad olema kindlad sihid ja eesmärgid, mille nimel me pingutame ja näeme vaeva. Kõige rohkem motivatsiooni on vaja õppimisel , kuna kümme ja rohkem aastat järjest õppides muutub see pika peale igavaks ja ebahuvitavaks tegevuseks. Seega peame me endale kindlaks tegema viisid ja eesmärgid, milleks me seda teeme, kelle jaoks ja mida me selle tegevusega endale saavutame. Kõik selle panevad paika tegelikult meie endi vajadused, mida me peame vajalikuks, me reastame need endi peas ja tegutseme selle nimel, et enda vajadusi täita. Selleks aga on vaja omakorda motivatsiooni. Kuna tegemist on kahe väga tihedalt seotud tingimusega ei saa üks ilma teiseta eksiteerida. Seega proovisin oma referaadi koostades uurida, mida kujutab endast motivatsioon, millised oleksid erinevad teooriad ja millised on meie vajadused.

3

1. Motivatsioon

Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk.
Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge.
Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks:
füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest , ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda;
psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu;
sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas.
Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha ( kingpool .hak.edu.ee 2015).

2. Inimvajaduste hierarhia

Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine:
füsioloogilised vajadused – seksuaal -, vee-, toidu- ja unevajadus;
turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.
Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 – 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja.
Hierarhia madalaimad neli astet on füsioloogilised vajadused. Neid nimetab Maslow ka puudulikkus-vajadused (deficiency- needs , D-needs). Viies, eneseteostusvajadus, ning püramiidist väljapoole jääv kuues, enesetranstsendentsivajadusdus on kõrgemad või Olemus-vajadused (Being-needs, B-needs).
Hierarhia kõrgemate astmeni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud.
Maslow' püramiid arvestab nn keskmise inimesega ega kehti nende inimeste puhul, kes kõrgemate vajaduste saavutamiseks jätavad mõne astme vahele (kingpool.hak.edu.ee 2015).

3. Vajaduste teooria

Rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Inimeste vajaduste rahuldamist nähakse seoses ümbritseva keskkonnaga. Vajadus on inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingitest talle olulistest tingimustest.

3.1. Maslow vajaduste hierarhia

Abraham Maslow vajaduste teooria on üks levinumaid ja tunnustatumaid motivatsiooniteooriaid, mille loomisel lähtus Maslow sellest, et inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. Maslow eristas seitset vajaduse taset, millest kolme viimast vaadeldakse sageli ühe eneseteostuse vajadusena:

• füsioloogilised vajadused
  
• turvalisuse vajadus
  
• ühtekuuluvuse ja armastuse vajadus
  
• sotsiaalse hinnatuse vajadus
  
• tunnetusvajadus
  
• esteetilised vajadused
  
• eneseteostamise vajadus
  

Maslow väitis, et baasiks kõikidele teistele vajadustele on füsioloogilised vajadused. Inimese vajadused kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on vähemalt minimaalselt rahuldatud (nooruse.ee2015).

4. Herzbergi kahe faktori vahel

Frederick Herzberg jagas rahulolu ja rahulolematuse põhjusi uuriva küsitluse alusel põhjused kahte rühma:

hügieenifaktorid - mõjutavad tööga rahulolematust ;

motivatsioonifaktorid - võivad tekitada rahulolu.

Motivatsioonifaktorid Herzbergi järgi on:

saavutusvajaduse rahuldamine;

vastutus töös;

enesearengut võimaldav töö;

tunnustus.

Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab leevendada rahulolematust. Tööga rahulolu saab suurendada töötajate motivatsiooni suurendades.

Kahe faktori teooria on edukamalt kohandatav teenistujatele kui töölistele. Tööliste rahulolu kujunemisel on suurem osa hügieenifaktoril. Motivatsiooni- ja hügieenifaktoreid analüüsides võib iga tööandja mõelda, kuidas inimesi paremini soovitud suunas mõjutada (nooruse.ee 2015).

5. McCellandi teooria

David McCellandi uuris saavutusvajadust ja leidis, et kõrge saavutusvajadusega inimesed võtavad rohkem vastutust, seavad ambitsioonikamaid eesmärke, riskeerivad enam ning ootavad ka põhjalikku tagasisidet tegevusele. Need, kellele on olulisemad muud motiivid, täidavad aga pigem lihtsamaid ülesandeid ja tegutsevad meelsamini standardsemates ja ennustatavates tingimustes. McCellandi teooria järgi on kolm vajadust, mis motiveerivad inimesi:

• Saavutusvajadus ehk soov teha midagi paremini, lahendada probleeme, võtta riske jne;
  
• Võimuvajadus ehk soov kontrollida teisi inimesi, mõjutada nende käitumist, vastutada nende eest;
  
• Kuuluvusvajadus ehk soov üles ehitada ja säilitada teiste inimestega sõbralikke suhteid.
  

Juhil, kes tahab olla efektiivne ja edukas, peaks olema suhteliselt kõrge saavutusvajadus. Kõrge kuuluvusvajadusega juht ei saa McCellandi arvates selline olla, sest soov säilitada häid suhteid võib mõjutada teda õiglaste otsuste tegemisel. Juhtimises on palju olukordi , kus juht peab tegema ebapopulaarse otsuse. McCellandi arvates peaks juhil olema ka piisav kogus võimuvajadust, et panna organisatsioon toimima . Samas leiab ta, et ülikõrge saavutusvajadusega juhil on kuuluvusvajadus üsna väike, kuna saavutusmotivatsioon on nn ühe mehe mäng, kus kellegi kaasamist ei vajata (nooruse.ee 2015).

6. Clayton Alderfer ja ERG teooria

Maslow vajaduste hierarhia koosnes seitsmest astmest . Alderfer arendas Maslow teooriat edasi, kuid ta väitis, et pole sellist asja nagu samm- sammult - progressioon madalamatelt astmetelt kõrgematele vajaduste astmetele, rohkem kui üks vajadus saab olla ühel ja samal ajal tegutsev.

Tema sõnul saab inimest motiveerivaid põhivajadusi liigitada kolme gruppi:

• Existence needs ehk olemasolu, eksistentsivajadused. Need on inimese olemasolekuks tarvis olevad algvajadused - füsioloogilised- ning turvalisusevajadused;

• Relatedness needs ehk suhetevajadused. Need viitavad inimese soovile alles hoida tähtsaid isikutevahelisi suhteid. Siia alla käivad inimese sotsiaalsed, aktsepteerimise, kuuluvuse ja staatuse soovid;

• Growth needs ehk arengu-, kasvuvajadused. Viimasesse vajadustegruppi kuulub inimese soov isiklikuliselt areneda, end täiendada , ning eneseaktualiseerimine.

Nende kolme vajaduse esitähtedest tuleneb ka nimetus ERG.

Ivancevich’i ja Mattesoni arvates pole Alderferi ERG teooria just kõige suurepärasem teooria teadustööks. Kuid ERG teooria on kehtivam, paikapidavam versioon vajaduste hierarhiast ning see on esile kutsunud aina rohkem toetust kaasaegsetelt teaduritelt, kui asi puudutab motivatsiooni töösituatsiooni. Üks Alderferi teooria tugevamaid külgi on ametile eriomane loomus tähelepanu keskpunktis .

Eelnevad empiirilised hinnangud Alderferi teooriale on peamiselt pannud tähelepanu korrelatsiooni seose uurimisele teooria elementide vahel ning töökommetele ( work behaviours). On välja pakutud , et kohasem motivatsiooniteooriate testimise viis oleks uurida põhjuslikke seoseid teooriate sisu ja töökommete vahel. Näiteks Alderferi vajaduste teooria parem empiirilise testimise viis oleks kindlaks teha, mis vajadused põhjustavad kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel.

Kokkuvõte

Antud referaati koostades sain palju uut ja huvitavat informatsiooni. Erinevaid artikleid, blogisid, teaduslikke väljaandeid lugedes sain uusi teadmisi, mis toimub inimeste peas. Kuna inimesed on erinevad on erinevad ka nende tahtmised, eesmärgid ja sihid eluks. Väga tihti võib tänaval kõndides näha inimesi, kelle elu mõte, motivatsioon on kadunud. Neil pole kodu, perekonda, täis kõhtu ega eesmärke mille nimel elavad. Nad mõtlevad ja teevad plaane vaid päev korraga ega tea, mis saab homme. Sellisesse olukorda jõudes aga pole hilja lasta end aidata. Nagu näha on olemas erinevaid teooriaid , erinevaid inimesi, kelle elu töö ja motivatsioon on teistel inimestel aidata nendes endis leida elu eesmärgid, mille nimel pingutada. Selline mõtlemine ja asjade kulg tuleks tegelikult inimestesse sisse harjutada juba väiksest pealt, sest kasvades õpivad inimesed edukamalt uusi asju ja nõnda saavad ka elud motiveeritud. Iga liigutuse eesmärk on teha midagi, mis annab meile soovitud tulemuse ja aitab meid elus edasi. Pelgalt oodates ja lootes kaob viimaks