Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinevad rollid meeskonnas- Belbini teooria (0)

1 Hindamata
Punktid

REFERAAT_HANNA-LIISA_HUSSAR



TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Hanna-Liisa Hussar ERINEVAD ROLLID MEESKONNAS Referaat Tallinn 2022


Õpingute ajal tuleb tihti olukordi, kui tuleb töötada meeskonnas. Meeskond on ühise eesmärgiga indiviidide grupp, mille liikmed töötavad üksteisest sõltuvana ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks (Mihhailova, 2005). Meeskonda on kui väike hulk inimesi, kes täiendavad üksteist erinevate oskustega ning, kes on pühendunud ühise eesmärgi saavutamiseks ning kõik vastutavad tulemuste eest võrdselt (Katzenbach, Smith 1992). Grupiliikmete hulgas on mitmeid isiksusi ja igaühel on erinev roll grupis. Kui kõik grupiliikmed teavad, milline on  nende roll meeskonnas, siis sujub ka nende töö paremini. Dr. Meredith Belbin uuris mitmeid aastaid meeskonnatööd, mille järel ta töötas välja üheksa meeskonnarolli: kujundaja, teostaja, viimistleja, koordineerija, meeskonnatöötaja, võimaluste otsija, innovaator, hindaja ning asjatundja. Need üheksa rolli jaotas Belbin omakorda kolme gruppi: tegevusele orienteeritud, inimestele orienteeritud ning mõtetele orienteeritud.Igal rollil on nii head iseloomuomadused kui ka aktsepteeritavad nõrkused. Aktsepteeritavad nõrkused on käitumisnõrkused, mida inimene saaks parandada. (Belbin, 2004) Tegevusele orienteeritud rolli täidab inimene, kes soovib või on suuteline kasutama tegelikkuses kasutatavaid meetmeid probleemi lahendamiseks. Tegevusele orienteeritud rollid on kujundaja, teostaja ning viimistleja. Kujundaja ehk Shaper on inimene, kes utsitab meeskonda paremaks muutuma. Tavaliselt on ta jõuline ja ekstravertne, kellele meeldib teistele korraldusi anda ning leida probleemidele parimad lahendused. Ta suunab oma tähelepanu üldistele eesmärkidele ja prioriteetide seadmisele. Kujundaja vastutab, et tööd tehes kõik võimalused oleksid kaalutud, annab grupi tegevuse tulemustele teatud kuju. Kujundajale pakuvad rõõmu erinevad väljakutsed. Kujundaja potentsiaalseks nõrkusteks on kergelt ärritumine, kannatamatus ning ta ei pruugi teiste meeskonnaliikmete tunnetega arvestada. (Belbin, 2004;  Hancock, Bell & Robinson, 2016) Teostaja ehk Implementer on inimene, kes on töökas ning teeb kõik ülesanded korralikult ära. Ta muudab meeskonna kontseptsioonid ja plaanid praktilisteks tööprotseduurideks. Teostab need plaanid süsteemselt ja tõhusalt. Tavaliselt on ta distsiplineeritud inimene, kes on töökas ja hästi organiseeritud. Teostaja nõrkused on see, et ta ei ole paindlik ning ei taha muuta olemasolevaid plaane. (Belbin, 2004; Hancock et al.,  2016) Viimistleja ehk Completer- Finisher jälgib, et töö oleks põhjalikult tehtud. Ta teeb kindlaks, et töös ei oleks vigu ning jälgib ka kõige pisemaid detaile. Otsib aktiivselt 2


tööaspekte, mis vajavad tavapärasest suuremat tähelepanu. Hoiab tähtaegadel pidevalt silma peal ning kontrollib, et töö oleks õigel ajal valmis. Ta on perfektsionist, kuid kaldub pidevalt  muretsema. (Belbin, 2004) Inimestele orienteeritud roll sobib inimesele, kes on osav ja pühendunud teistega suhtlemisele. Ta oskab ennast hästi väljendada ja on vastutulelik. Inimestele orienteeritud
rollid on koordineerija, meeskonnatöötaja ning võimaluste otsija. Koordineerija ehk Co-ordinator võtab enda ülesandeks tiimi juhtimise. Ta juhendab oma tiimi ühiste eesmärkide nimel tegutsema. Koordineerija jälgib, et tiim
liiguks õiges suunas, kasutades meeskonna ressursse parimal viisil. Märkab, kus peituvad
meeskonna tugevused ja nõrkused. Tagab, et iga meeskonnaliikme potentsiaali kasutatakse. Samuti oskab ta hästi ülesanded ära jaotada. Tema miinusteks võib olla see,
et ta on otsustusvõimetu ning manipuleeriv, lastes teistel meeskonnaliikmetel kogu töö ära
teha. (Belbin, 2004;  Hancock et al., 2016) Meeskonnatöötaja ehk Teamworker pakub teistele meeskonnakaaslastele toetust nende tugevustes ning puudustes. Ta on toetab ja kiidab kõiki tiimiliikmeid. Jälgib, et
kõikide liikmete vaheline koostöö sujuks efektiivselt ning edendab meeskonnavaimu.
(Beljajev et al., 2005) Ta on koostööaldis ja diplomaatiline. Tema nõrkadeks külgedeks
on otsustusvõimetus ning oma seisukoha puudumine aruteludel ja otsuste tegemisel.
(Belbin, 2004; Hancock et al., 2016) Võimaluste otsija ehk Resource Investigator on uuendusmeelne ja uudishimulik, mille tõttu on ta osav uute ideede ja arenduste uurimisel . Ta on innukas meeskonnaliige,
kes töötab väliste vahendajatega, aidates tiimil edasi jõuda. Võimaluste otsija on pidevalt
vastutulelik ja ekstravert, mille tõttu on teised liikmed vastuvõtlikumad tema ideedele.
Tema nõrgaks küljeks on entusiasmi kiire kadumine ning on vahel liiga optimistlik.
(Belbin, 2004;  Hancock et al., 2016) Mõtetele orienteeritud inimene mõtleb ning analüüsib kõigepealt kõik oma sammud ette ning seejärel hakkab tegutsema. Mõtetele orienteeritud rollid on innovaator,
hindaja ja  asjatundja. Innovaator ehk Plant töötab välja uusi ideid ja strateegiaid, pöörates erilist tähelepanu suurematele probleemidele. Otsib võimalike katkestusi lähenedes probleemidele, millega meeskond võib kokku puutuda. Talle meeldib lahendada keerulisi
ülesandeid enda moodi. Innovaator on pigem introvert ja eelistab töötada meeskonnast
eemal. Ta kaldub  eirama üksikasju. (Belbin, 2004; Hancock et al., 2016) Hindaja ehk Monitor Evaluator analüüsib probleeme ja hindab teiste liikmete ideid 3


ja nende asjakohasust, et meeskonnal oleksid paremad võimalused otsuste langetamisel.
Näeb kõiki võimalusi ning enne otsuse tegemist kaalub hoolikalt läbi kõik plussid ja miinused. Ta on kriitiline mõtleja ja ratsionaalne otsustaja. Tihti on liiga kriitiline ja skeptiline ning puudub inspiratsioon. (Belbin, 2004) Asjatundja ehk Specialist on inimene, kellel on ekspertteadmised ja oskused kindlas valdkonnas. Ta on iseseisev, pühendunud oma oskustele ja teadmistele ning teeb
selle nimel tööd, et tagada professionaalne seisukord. Kuna ta keskendub ainult kindlale
valdkonnale,  siis tema panus võib olla piiratud. (Belbin, 2004; Hancock et al., 2016) Mõistes erinevaid rolle, mis eksisteerivad meeskonnas aitavad igaühel tuvastada meeskonnas potentsiaalsed tugevused ja nõrkused. Samuti mõistes erinevaid rolle aitab
see hoida ära konflikte liikmete vahel ja hinnata kõigi panust. Meeskonnas on tähtsal
kohal tasakaalukus. Vaja pole tasakaalustatud inimesi, vaid inimesi, kes tasakaalustavad
üksteist.  Nii saab inimeste nõrkusi toetada ja tugevusi täiel määral ära kasutada. 4


KASUTATUD ALLIKAD Belbin, M. (2004). Management Teams: Why They Succeed or Fail. Elsevier
Ltd. Beljajev, R., & Vanari, K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Retrieved from
https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/858?locale-attribute=en Hancock, J., Bell, S., & Robinson, R. (2016). Belbin’s Team Roles. Mindtools. Retrieved
from https://www.mindtools.com/pages/article/newLDR_83.htm Katzenbach, J. R. ja Smith. D. K. (1992). The delicate balance of team leadership. –
McKinsey Quarterly, 4, p128-142. Mihhailova, G. (2005) Klassikaliste  juhtimismudelite kasutusvõimalused virtuaalsete
meeskondade juhtimisel.  Retrieved from
http://mattimar.ee/publikatsioonid/ettevottemajandus/2005/10_Mihhailova.pdf 5
Erinevad rollid meeskonnas- Belbini teooria #1 Erinevad rollid meeskonnas- Belbini teooria #2 Erinevad rollid meeskonnas- Belbini teooria #3 Erinevad rollid meeskonnas- Belbini teooria #4 Erinevad rollid meeskonnas- Belbini teooria #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna-Liisa Hussar Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Organisatsioonikäitumise eksami küsimused koos vastustega
5
doc

Organisatsioonikäitumise eksami küsimused koos vastustega

Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide

Organisatsioonikäitumine
Meeskonnatöö
34
doc

Meeskonnatöö

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. ­Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2

Meeskonnatöö
Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr-1
10
docx

Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr. 1

Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik ­ stabiilne introvert Sangviinik ­ stabiilne ekstravert Melanhoolik ­ neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise

Organisatsioonikäitumine
Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused
10
docx

Organisatsioonikäitumine I KT kordamisküsimused

KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? ­ Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? ­ Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe ­ Flegmaatik ­ stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik ­ stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud

Organisatsioonikäitumine
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
8
docx

Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

Indiviid ­ bioloogiline tähendus ISIKSUS on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. ·Isiksuse kujunemise protsessi ­ sotsialiseerumist mõjutavad: kultuur, grupid ja kogemused ·Mõjutegurid: ­Sots.demograafilised ­Pädevus ja asjatundlikkus ­Psühholoogilise ja bioloogilised tegurid 20. Grupi tunnused Vastastikune sõltuvus: igaühe igasugune tegevus mõjutab teisi Sotsiaalne orienteeritus: normid, rollid, staatus, võim ja emotsionaalsed suhted Interaktsioon: liikmed suhtlevad omavahel ja mõjutavad üksteist suhtluse käigus Kohesiivsus (seotus, ühtekuuluvus): liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku 21. Grupi omadused Grupikliima Kui lähedased, sõbralikud või vabad peaksid olema omavahelised suhted? · Osalus Millist osalust oodatakse? Milline peab olema suhete kvaliteet ja sagedus? · Eesmärk Mil määral peab grupp omama ühist arusaamist eesmärkidest? Kuivõrd

Organisatsioonikäitumine
Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused-2019
14
pdf

Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused (2019)

ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert

Organisatsioonikäitumine
Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö-2018
16
docx

Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö (2018)

1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast ­ neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik ­ stabiilne introvert Sangviinik ­ stabiilne ekstravert Melanhoolik ­ neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert

Organisatsioonikäitumine
Projektipersonali juhtimine konspekt
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

saavutada tuleb seatud eesmärk, mida defineeritakse mingite kriteeriumite kaudu (aeg, raha, ootused); projekti edu sõltub inimestest, mitte kasutatavatest tehnikatest; projektid ei eksisteeri vaakumis ­ igal projektil on seda ümbritsev keskkond. Inimesed ootavad, et projekti tulemusena sünniks midagi uut või erilist ­ isegi siis, kui ootused pole eriti selgepiirilised ja muutuvad ajas. Ootused võistlevad omakorda aja ja kulude kriteeriumiga. Inimestel on erinevad ootused, mis ajas muutuvad ning ühe kriteeriumi alusel edu saavutamine tähendab tihti teistes järeleandmiste tegemise vajadust (vt. joonis 1.). 4 Joonis 1. Konfliktsed projekti kriteeriumid. Teine oluline aspekt on see, et iga projekti edu sõltub projektimeeskonnast. Töövõtted (tööjaotus, protsesside kirja panemine, planeerimine, ajakavade koostamine ja

Organisatsioon ja juhtimine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun