PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA (0)

TARTU ÜLIKOOL 
Pärnu kolledž 
Ettevõtlusosakond 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Agnes Talalaev 
EP2 
 
 
PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA 
JUHTIDA 
 
 
 
Referaat 
 
 
Juhendaja: dotsent Arvi  Kuura  
 
 
 
 
 
Pärnu 2016  
SISUKORD 
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3
1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4
1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4
1.2. Juhi roll meeskonnas .............................................................................................. 7
2.1. Koostöö meeskonnas .............................................................................................. 9
2.2. Meeskonna efektiivsus ......................................................................................... 10
Kokkuvõte ....................................................................................................................... 13
Viidatud allikad ............................................................................................................... 14
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
Projektijuhtimise   väga  oluline  osa  on  projektijuhi  oskus  meeskonda  juhtida.  Selleks 
peavad  juhil  olema  vastavad  kompetensid  ning  teadmised,  kuidas   meeskond   kõige 
efektiivsemalt  töötab.   Projektimeeskond   on  see,  kes  projektiga  algusest  lõpuni  seotud 
on ja projektimeeskond on see, kes projektitegevusi ellu viib ning juht on see, kes peab 
suutma neid tegevusi edukalt eest vedada. 
Töö  eesmärk  on  tuua  näiteid  ning  välja  selgitada,  milliseid  omadusi  on  vaja 
projektijuhil, et projektimeeskond töötaks eesmärkistatud ning efetiivselt.  
Töö  jaoks  otsitakse  materjale  erialalistest  artikklitest  ning  teaduslikest  artikklitest. 
Lisaks sellele on töös palju materjali projektiteemalistest raamatutest ning uuringutest.  
Töö  koosneb  kahest  osast.  Esimene  osa  keskendub  projektijuhi  omadustele,  sellele, 
kuidas  olla  hea  juht  ning  millised  on  hea  juhi  omadused.  Esimese  osa  teine  pool 
keskendub juhi rollile meeskonnas ning milliseid rolle ning juhte meeskonnas olla võib. 
Töö  teine  osa  keskendub  meeskonna  juhtimisele  ning  juhi  oskusele  meeskonda 
efektiivselt juhtida.  
3 
 
1. PROJEKTIJUHI OMADUSED 
1.1. Kuidas olla hea juht  
Üks olulisemaid omadusi juhil on oskus juhtida efektiivset ja ühtset meeskonda. Selle 
alla  käivad  mitmed  pädevused  ning  oskused  erinevates   situatsioonides   käituda.  Osav 
juht  peab  suutma  meeskonda   motiveerida ,  hoida  ning  kuulata.  Projektijuhil  on  need 
omadused  samuti  väga  olulised,  et  projekt  toimiks  ning  meeskond  töötaks 
eesmärgistatult. 
Juhtimise  ja  projektijuhimise  vahe  on  see,  et   projektid   on  ühekordse  olemusega. 
Projektid vajavad tugevat tähelepanu planeerimisele, kuid tava juhtidel on täis kohaga 
töötajad, kes tegutsevad tööga regulaarselt. Projektijuhil on aga meeskond, kes tegutseb 
mingi kindla ülesandega mingil kindlal perioodil. ( Lewis , 1998) 
Projektijuhtimine   võimaldab  otseselt  ühendada  teooria  ning  praktika.  Et 
projektijuhtimine toimiks eesmärgistatult ning efektiivselt ei ole ainult teooria teadmine 
piisav.  Teooria  ning  praktika  on  seotud  vormid    ja  need  ei  saa  eksisteerida  ilma 
üksteiseta. (The  first …, 2012) Oluline on omada teadmisi, mida praktikas kasutada saab 
ning  projektijuht , kes teab vaid teooriat, kuid ei ole kunagi läbi viinud ühtegi projekti, ei 
saa olla edukas projektijuht, kuna tööga tuleb ka kogemus ning teooria ei saa alati olla 
abiks kõikides  olukordades , mis  projektis  tekkida võivad.  
Hea juht on eeskuju oma meeskonnale. On palju omadusi, mis loovad hea projektijuhi, 
kuid üks oluline neist on see, kuidas projektijuht suudab käsitleda kriisiolukordi. Heal 
juhil on oskus oma  suutlikkusega  ja tahtejõuga  olukordi  muuta ning igas olukorras jääda 
kindlaks oma  eesmärgile . (7 Tips ..., 2016)  
4 
 
Projektijuht  peab  omama  viite  primaarset  teadmist,  kuidas  olukordades  käituda,  et 
meekond   töötaks.   Esmalt   on  vaja  kindlaks  teha  projekti  eesmärgid  ning  teiseks  see, 
kuidas  toimib  kommunikatsioon  projektisiseselt  ning  projekti  väliselt.  Kolmas  ning 
väga  oluline  punkt  on  oskus  meeskonda  motiveerida.  Üks  olulisi  osi  edukaks 
meeskonnatööks  on  projektimeeskonna  oskuste  ning  tööviisi  kaardistamine  ning 
mõistmine, kuidas keegi kõige efektiivsemalt töötab. Läbi selle teadmise on ülesannete 
jagamine  ja  rollide  jaotus  projekti  alguses  ning  perioodil  lihtsam.  Lisaks  sellele  on 
tehnoloogia  kasutamine oluline, kui projektimeeskond ei tee koostööd igapäevaselt ühes 
asukohas. (Managig a  Virtual …, 2010) 
 
Joonis 1.  Journal  of Values- Based Leadership (2008). lk 17 
Juhte on erinevaid ning ka juhtimissitiile on erinevaid. Joonis 1 näitab, kuidas käituvad 
erinevad  juhid.  Esimene  näide  on  sellisest  juhist,  kes  töötab  vaid  enda  jaoks,  et  luua 
endale  väärtust.  Selline  juht  on  moraalse  orientatsiooniga  isekas  ning  selline  omadus 
5 
 
viib  sellise  juhi  vaid  isiklike  saavutusteni.  Teine  juht  töötab  väärtustepõhise  juhtimise 
printsiibil,  mis  on  tasakaal  esimese  ning  kolmanda  äärmuse  vahel.  Selline  juht  oskab 
tasakaalustada   iseendale   vääärtuste  loomise  ning  ühiskondlike  või  kogukondlike 
väärtuste  loomise.  Kolmandana  on  toodud  välja   teenistuja   juhtimine,  mis  võib  olla 
äärmislikel  juhtudel  vaid  teiste  vajaduste  ette  tõstmine  ning  enda  vajaduste   olematuks  
määramine.  Selline  juht  on  aga  töötav  eesmärgiga  tuua  väärtus  ühiskonda,  kuid  selles 
protsessis  kaob  ise  ära  ning  seega  ei  ole  selline  juhtimine  efektiivne.  (Journal  of…, 
2008. lk 17-19) 
 
Joonis 2. Journal of Strategic Leadership. (2012) lk 50-54 
Ülevalolev  joonis  toob  välja,  et  kui  juht  ei  anna   kindlaid   ülesandeid  oma  töötajatele 
ning  annab  võimaluse  töötajal  ise  oma  tööd   planeerida   tekib  indiviidil  läbi  isikliku 
loovuse palju rohkem lahendusi, kuna talle on antud ülesandega vabad käed. (Journal of 
Strategic…, 2012. lk 50-54.)  
See näitab ka seda, et kui projektijuht jagab ülesandeid meeskonnas, siis hea juht peaks 
laskma  meeskonna liikmetel pakkuda välja oma lahendusi. Edukas projektijuht peaks ka 
andma meeskonnale võimaluse ülesandeid ise planeerida ning riske võtta.  
6 
 
Projektijuht  on  vastutav  projekti  juhimise  eest  ning  meeskonna  juhtimise  eest.  Selle 
hulka  kuuluvad  kõik  projekti  tegevused  projekti  algusest,  kuni  lõpuni.  Kuigi  see  ei 
tähenda,  et  projektijuht  on  kõige  tähtsam  liige  meeskonnas,  sest  ilma  meeskonnata  ei 
jõua projektijuht üks projekti eesmärgini. Projektijuht on pigem meeskonna liige.  
 
1.2. Juhi roll meeskonnas 
Projektid on tihtipeale loodud, et lahendada mingit probleemi ning ilma probleemi selge 
kaardistuse ning välja kirjutamiseta ei saa ka  liikuda  eesmärgi poole. Projekti alustades 
tuleb  projektijuhil  kokku  panna  meeskond,  et  alustada  projekti  probleemi  kaardistust 
ning võimalike lahenduste leidmist. Need on kaks oluliseimat projekti alustalasi, millele 
luuakse  peale tegevused.  
Suured ning keerulised projektid nõuavad erinevaid teadmisi ning omadusi, mida ühelt 
inimeselt   on  raske  leida.  Sellel   põhjusel   luuakse   meeskonnad ,  et  tuua  kokku  erinevad 
kompetentsid   ning  täita  vajalikud  kriteeriumid.  Projektijuht  on  tavaliselt  see,  kes 
meeskonda juhib ning tema ülesanne on valida endale meeskonna liikmed, kuigi vahel 
on ka organisatsioonis see ülesanne mõnel kõrgemal isikul. ( Lester . 1988. lk. 372) 
Meeskonna  loomine  võtab  aega  ning  selle  suurus  ning  koosseis  võib  projekti  faasides 
muutuda.  Seega  on  oluline  osa  projektijuhi  töös  meeskonnaliikmete  motiveerimine,  et 
meeskond koos töötaks ning püsiks. Lihtsamatel juhtudel on meeskonnaliikmed ka ise 
väliselt motiveeritud ülesandeid lahendama, olenevalt projekti eesmärgist, kuid projekti 
kontekstis on ka sisemine stiimul vajalik. (Lester. 1988. lk. 372) 
A.H.   Maslow ’i  tehtud  uuring  käsitles,  miks  mõned  inimesed  töötavad  suurema 
entusiasmiga, kui teised. Ta leidis, et see on seoses inimese vajaduste hierarhiaga, mis 
on  kindlas  järjestuses  inimeste  vajaduste  rahuldamine.  Tema   hierarhia   on  viie 
tasandiline   ning  sinna  kuuluvad:  füsioloogilised  vajadused,  turvalisus,  sotsiaalsed 
vajadused, isikulised vajadused ning eneseteostus . (Lester. 1988. lk. 376) 
 
7 
 
 
Joonis 3. Maslow Hierarchy of Needs (Lester. 1988. lk. 378) 
Projektimeeskonna  juhtimine  on  projektijuhi  oluline  tööülesanne,  et  projekti  eesmärki 
edukalt  saavutada.  Lisaks  sellele,  et  inimesi  tuleb  juhtida,  abistada  ning  kontrollida, 
peab projektijuht oskama ka töid jaotada vastavalt projektimeeskonnas olevate inimeste 
isikuomadustele  ning  oskustele.  Lisaks  sellele  on  väga  oluline,  et  meeskond  töötaks 
ning teeks  koostööd ühise eesmärgi nimel.  
 
 
8 
 
 
 
2. MEESKONNA JUHTIMINE 
2.1. Koostöö meeskonnas 
Meeskonnatöö ei ole kõigile lihtne, selleks peavad olema vastavad  isikuomadused , kuid 
heaks  meeskonnaliikmeks  on  võimalik  õppida,  proovides  arendada,  rohkem  kuulata 
ning  toetada  teisi,  mitte  ainult  keskendudes  enda  ülesandele.  Need  on  ühed  vähesed 
meekonnaliikme omadused, mis peaks olema inimesel, kes töötab ühiselt ühe eesmärgi 
nimel.  
Koostöö  algab  ühtse  sidusa  projektimeeskonnaga.  Ilma  koostööta  haldab  projektijuht 
lihtsalt  rühma  oskustöölisi  projektipõhiselt,  lootes,  et  koos  töötamine  loob  head 
tulemused. Praegu on väga  populaarne  kasutada sotsiaalmeediakanaleid töö tegemiseks, 
kui efektiivse tulemuse saamiseks tuleb sellel juhul keskenduda profesionaalsetele ning 
projektitööks loodud platvormidele. (Lewis, 1998) 
Projektijuhid  peavad  olema  pidevas   kontaktis   ning   suhtlema   enamuse  töö  ajast,  üks 
platvorm,  mis  on  abiks  projektijuhi  töös  on  PMIS.  PMIS  võimaldab   ohjata   kogu 
projekti andmeid, viisil mis annab võimaluse ellu viia seitset erinevat suhtlus protsessi: 
1.  Kohandab aktiivset ning efektiivset suhtlust; 
2.  valmistab kommunikatsiooniplaani ning loob probleemide tekkimisel juhtimise 
protsessi; 
3.  koostab ja avaldab dokumentatsiooni; 
4.  viib läbi kohtumisi; 
5.  koostab efekviivseid esitlusi; 
6.  arendab ning rakendab veebilehte; 
7.  tekitab oluliseima info kogumiku . (Kliem, 2007. lk 185) 
 
9 
 
 
Joonis 4. The  Project   Management  System. (Exploring The..., 2012. lk 4) 
Nagu  ka  joonisel  näha,  siis  süsteem  aitab  projketijuhil   katta   mitmed  väga  olulised 
projekti alased valdkonnad, alustades projekti algusest kuni lõpuni. Programmiga saab 
hea  ülevaate  nii  projektijuht,  kui  kogu  meeskond,  et  oluline  oleks  kogu  aeg  silma  ees 
ning  suhtlus   toimuks   pidevalt  ning  lihtsalt.  Sellised  platvormid  annavad  võimaluse 
projektijuhil kasutada oma aega ning resursse  efektiivsemalt.  
Efektiivne  juht  peaks  oskama  näha  võimalusi  ning  leidma  abi  ka  programmidest  ning 
platvormidest,  mis  on  loodud  projektijuhtimiseks  ning  läbi   viimiseks .  Suuremate 
projektidega  või  projektiportfellidega  töötamisel  on  oluline  hoida  kogu  info 
meeskonnale  saadaval  ning  see  on  juhi  üks  olulisi  oskusi,  seda  läbi  paljude 
olemasolevate võimaluste teha.  
2.2. Meeskonna efektiivsus 
Oluline  on  edastada  head  juhtimisstiili.  Üleüldine  projekti  edukus  sõltub  sellest,  kui 
efektiivne  on  tiimitöö   lisana   juhtimisele.  Juhtimise  konseptsiooni  ootus  juhtidele  ja 
10 
 
nende  järgijatele   varieerub   erinevates  kultuurides  erinevalt.  Mõned  projektijuhid 
eelistavad  juhtimisstiili  juhtides  olukordi  ning  mõned  juhid  juhivad  situatsioone 
vastavalt olukorrale. Selle asemel, et kasutada ekstreemseid või üldiseid juhtimisstiile, 
projektijuhid  peaksid  kasutama  jagatud  juhtimist,  et  toimiks  efektiivne  meeskonnatöö 
ning meeskonna ehitamine ja loomine, mis võimaldab toimivat projektimeeskonna tööd. 
(Knutson, 2001. lk 471) 
Jagatud  juhtimisstiil  on  rohkem  osalusdemokraatia.  See  sisaldab  endas  meeskonna 
julgustamist võtta juhtimisroll ja  tehnikad , mis  laseb  meeskonnal võtta täpselt nii palju 
juhtimist enda peale, kui meeskonnaliikmed või kogu meeskond seda ise soovib ja näeb 
võimalikuks.  Projektijuhid  saavad  sealkohal  suurema  või  laiema  vastuvõtmise  või 
aksepteeringu  meeskonnalt  ning  meeskonnaliikmed  on  rohkem  pühendunud  tööle 
meeskonnas  ning  pühendunud  juhti  järgima.  Et  rahuldada  projekti  eesmärgid  peavad 
liikmed  aksepteerima  vastutsut ja tundma ennast ka vastutavana projekti edu või ebaedu 
eest. (Knutson, 2001. lk 471) 
 
Joonis 5. Participate Management Model. (yuhj)lk 501 
Nagu  ülavoleval  joonisel  on  ka  näha  siis  siiski  on  projektijuht  see,  kes  peab  olema 
meeskonna  juhtimisorgan,  kuid  efektiivse  meeskonna  loomikseks  on  vaja  panna 
11 
 
meeskond  tööle  nii,  et  tekiks  koostöö  meeskonna  liikmete  vahel.  See  joonis  näitabki 
seda, et koostöö toimub meeskonna liikmete vahel ning tegelikkuses on ka projketijuht 
üks meeskonna liige.  
Tüüpiliselt   on  informatsiooni  liikuvus  üles  alla,  kuid  see  ei  ole  ainuke  viis,  kuidas 
toimub  hea  meeskonna  töö,  informastioon  peab  liikuma  ka  horisontaalselt. 
Informatsioon  peab  liikuma  ka  projektiga  seotud  inimeste  vahel  ning 
projektimeeskonnas.  See  tähendab  ka  seda,  et  projektijuht  või  liider  peab  olema 
vastutav selle eest, et informatsioon liiguks meeskonnas ning ka meeskonnast välja, mis 
tähendab seda, et prokjektijuht on ka omamoodi kommunikatsioonijuht. See tähendabki 
seda, et projektijuht ei saa olla ainult juhival positsioonil vaid peab olema ka tiimi liige. 
(Knutson, 2001. lk 499-500)  
Meeskonna töö efektiivsus on suuresti sõltuv projektijuhi kompetensidest ning oskustest 
projektimeeskonda  heal  eesmärgil  ära  kasutada.  Projektijuht  peab  oskama  suunata 
kommunikatsiooni  ning  laskma  ka  meeskonnal  võtta  vastutsut,  et  liikmed  pühendaks 
ennast  tööle.  Projektijuht  peab  olema  meeskonna  liige  ning  suutma  meeskonda 
efektiivselt tööle suunata.  
12 
 
KOKKUVÕTE 
Meeskonna  juhtimine  projektimaastikul  on  väljakutseid   pakkuv   töö  ning  meeskonna 
juht  peab  olema  mitmes  erineas  rollis  projekti  juhtimise  ajal.  Meeskonna  juht  peab 
suutma  meeskonda  motiveerida,  peab  omama  vastavaid  isikuomadusi  ning  pädevusi. 
Meeskonna  tööle  panemiseks  peab  projektijuht  andma  võimaluse  meeskonnal  ka  ise 
oma  tööülesandeid  suunata  ning  juhtida,  et  projektimeeskond  oleks  motiveeritud  ning 
tööle orienteeritud.  
Juhi kõige olulisem tööeesmärk meeskonna juhtimisel on meeksonnale infomratsiooni 
jagamine  ning  tööle  panemine,  mis  tähendab  seda,  et  juht  peab  olema  põhi  projekti 
keskel  ning  jagama  teadmisi,  abi  ning  kommunikeerima  meeskonnaga.  Need  on 
projektijuhi jaoks olulised, kuna  projektitöö  olemus on mingi perioodi jooksul olev töö 
ning  tihtipeale  võib  juhtuda,  et  meeskond  pole  piisavalt  motiveeritud  tegema 
perioodilisi tegevusi.  
13 
 
VIIDATUD ALLIKAD 
 
•   Burton . E. (2016). 7 Tips On How To Be a Great Leader During a Crisis. 
[ https://www.projectsmart.co.uk/7-tips-on-how-to-be-a-great-leader-during-a -
crisis.php] 
•  Balkevičius, M., Makeikiené, A., Švediene, S. (2012). The first step of project-
based education on Lithuanian high schools. pp. 485. Vilnius  Gediminas 
Technical University.  
•   Hamilton , G., Hodgkinson, J., Byatt, G. (2010). Managing A Virtual Project 
Team . [ https://www.projecttimes.com/articles/managing-a-virtual-project -
team.html] 
•  Lester, A. (1988). Project Management, Planning , and Control . 6th ed. Oxford . 
lk. 371-376. 
•  Kliem, L., R. (2007). Effective Communications for Project Management. CRC 
Press, US.  
•  Lewis, P., J. (1998). Team-Based Project Management. Beard Books , 
Washington, D.C. 
•  The Journal of Values Based Leadership. (2008). Vol. 1. Valparaiso University. 
lk 17-19. 
•  Exploring the Project Management Information System. (2012). ICF 
International. 
[ https://www.pmiwdc.org/sites/default/files/presentations/201202/PMIW_Mont
hlyDinner_ToolsPresentationSlides_201202.pdf] 
•  Knutson, J. (2001). Project Management for Business Professionals: A 
coprehensive Guide. PMSI, New  York .  
 
14