Vastus leiad õppematerjalist: Meeskonnatöö referaat

Meeskonnatöö referaat (1)

Kutsekool - Sotsioloogia - Organisatsiooniline käitumine

3 HALB

Esitatud küsimused

MILLEKS SEE HEA ON?
Mis see onMiks seda vaja on?

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
RP-10
MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS – MILLEKS SEE HEA ON?
Referaat
Haapsalu 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS 4
1.1Meeskonna olemus 4
1. 2 Meeskonna juhtimine 4
1. 3 Rollid meeskonnas 5
1.3.1 Tulemustele orienteeritud rollid: 5
1.3.2 Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid: 5
1.3.3 Suhetele orienteeritud rollid: 6
1.3.4 Destruktiivsed rollid: 6
1. 4 Meeskonna töö soodustamine 7
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD ALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis käsitleb autor organisatsiooni sisese meeskonnatööga seotud ainestikku. Tänasel tööturul on muutunud väga oluliseks sotsiaalsete oskuste olemasolu ning õige personali värbamine organisatsiooni. Väga tähtis on et organisatsiooni siseselt mõistetaks ühiselt ettevõtte missiooni, visiooni ja pika-ajalisi eesmärke. Meeskonnatöö on väga oluline organisatsioonides, kus üksteise panusest sõltuvad kogu ettevõtte töötulemused. Väga oluline on, et töötajad mõistaksid täpselt üksteise ametialaseid rolle ning juhtkond oskaks anda ülesandeid vastavalt töötajate parimale pädevusele potentsiaalile. Suurt rolli mängib meeskonnatöö ka nendes organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga. Peamine roll meeskonna efektiivselt töötama panemisel lasub alati organisatsiooni juhil, sest temal lasub vastutus organisatsiooni tulemuste ning pikaajaliste eesmärkide suhtes. Juht peab suutma kaasata meeskonna liikmeid, delegeerima neile sobivaid ülesandeid ning motiveerima neid jätkama ka raskuste korral. Levinumad probleemid ja kitsaskohad meeskonnatöös on sisekommunikatsiooni puudulikkus, liiga suur töökoormus, meeskonna liikmete ebavõrdne panustamine ja juhi poolne töötajate mitte- motiveerimine . Käesolevas referaadis käsitletakse meeskonnatöö olemust, meeskonna juhtimist, meeskonna liikmete rolle ning meeskonna töö soodustamisega seotud võimalusi. Organisatsioonid , kus on tulemuslik meeskonnatöö saavutavad paremaid tulemusi ning ka töötajate rahulolu on kõrgem, seetõttu tasub igal meeskonna juhil sellesse panustada.

1. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS

Meeskonna olemus

Selleks, et kirjeldada tulemusliku meeskonna tööd organisatsioonis on kõige pealt vaja defineerida meeskonna mõiste. Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonnatöö on mitme inimese töö ühise eesmärgi nimel. Meeskonnad võivad olla nii juhtimis- kui ka projektimeeskonnad, virtuaalsed meeskonnad, müügimeeskonnad töömeeskonnad ja paljud teised. Efektiivses meeskonnas inimesed usaldavad üksteist, tundeid väljendatakse avatult, konfliktid töötatakse läbi, inimesed toetavad üksteist, infot jagatakse vabalt ning eesmärgid on kõigile ühesed (Telvik, Rõbtšenkoi 2009). Meeskonna struktuur kujuneb tegevuste käigus. Liikmed võtavad omaks rollid ja nendele vastavad tegevused ning käitumise, mis vastab teiste meeskonna liikmete ootustele. Kui seda ei toimu, on meeskonna struktuuri kujunemine raskendatud ( Kink 2006).

1. 2 Meeskonna juhtimine

Meeskonnatöö tulemuslikkus sõltub väga paljuski selle juhist ja juhtimisstiilist . Meeskonna juht peab olema hea ajaplaneerija, et meeskond ei muutuks heaks seltskonnaks, motiveeriva õhkkonna ja kontrollisüsteemi looja, peab valdama demokraatlikku juhtimisstiili, oskama valida häid meeskonnaliikmeid, kasvatama vastutustundlikkust ning püstitama häid eesmärke (Telvik, Rõbtšenkoi 2009). Vesso ja Saue oma juhtimist abistavas raamatus „Õnnelik meeskond“ (2008) leiavad, et juht peab olema oma meeskonnale eelkõige treener . Sarnaselt treenerile, kelle ülesandeks on saavutada tulemusi koos tippsportlasega peab seda tegema ka organisatsiooni juht. Juht peab teadma, et töötajate emotsionaalne seisund mõjutab ka nende produktiivsust tööl. Samuti peab juht pöörama suurt tähelepanu läbipõlemise vältimisele ning isiksuslikule arengule. Tulemusteni jõudmiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see peab tuginema vastutusel põhineval organisatsioonil, lihtsatel juhtimisreeglitel ja meeskonnatöö kogemustel. Juhtimist tuleb võtta kui neljaastmelist protsessi, mis sisaldab planeerimist, organiseerimist, motiveerimist ja kontrollimist. Meeskonna loomisel on oluline kaal juhi õigetel otsustel ja valikutel. Juht peab olema nii inspireerija kui ka hoogustaja. Edukal juhil peavad olema järgmised omadused: suhtleb avatult, seab vastastikused sihid, loob mikrokliima, mis soodustab suhtlemist, tunnustab ja annab tagasisidet nii edu kui ebaedu korral, on pühendunud oma organisatsioonile (Kaseniit 2010). Väga oluline on meeskonna liikmete kaasamine kõikidesse otsustusprotsessidesse (Roots 2005, 172).

1. 3 Rollid meeskonnas

Oluline märksõna meeskonnas on see, et inimesed täidaksid just neile kõige paremini sobivaid ülesandeid. Liidri rolliks on olla visionäär, algataja, kannustaja, eeskuju ning tunnustaja (Telvik, Rõbtšenkoi 2009). Sageli võetakse inimesi tööle nende oskuste tõttu, kuid vallandatakse isikuomaduste pärast. Meeskonnaliikmete valimisel on väga oluline pöörata tähelepanu ka isikuomadustele ja sotsiaalsetele oskustele. Meeskonnaliikmetel võib olla 3 liiki rolle: tulemustele orienteeritud, suhetele orienteeritud ning destruktiivsed rollid. Järgnevalt on välja toodud nende rollide esindajate kirjeldused.

1.3.1 Tulemustele orienteeritud rollid:

Initsiaator esitab uusi ideid, lahendusviise probleemile, püüab leida tööks efektiivsemaid meetodeid
Informatsiooni otsija esitab ja küsib fakte, informatsiooni, mis on probleemi lahendamiseks vajalik, selgitab teistele meeskonnaliikmetele probleemi olemust
Koordineerija võtab esitatud ideed kokku, aitab meeskonnal ühistele seisukohtadele jõuda ja leida antud situatsioonis probleemile parimat lahendust ( Masing 2008).

1.3.2 Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid:

Protokollija kirjutab üles, mida öeldi ja jälgib, et kõik olulised ideed leiaksid arutluses kõlapinda, joonestab skeeme, eskiise, graafikuid.
Kriitik püüab kontrollida probleemi lahenduste praktilist kasutuskõlblikkust, kasutab sõnu “ ratsionaalne ”, “loogiline”, “praktiline”, “rakendatav”
Aja jälgija esitab ja kontrollib ajalimiidi järgimist meeskonnatöös ( Ibid ).

1.3.3 Suhetele orienteeritud rollid:

Julgustaja soodustab üksteisest arusaamist ja mõistmist ilma suhteid rikkumata, julgustab tagasihoidlikke või arglikke meeskonnaliikmeid oma arvamust avaldama
Harmoniseerija silub vastuolusid, selgitab, lahendab eriarvamusi, maandab pingeid, püüab rõhutada sarnasust , mitte niivõrd erinevusi
Värava lahtihoidja hoiab kommunikatsiooni kanaleid avatuna , reguleerib “vaikivate” ja “domineerivate” meeskonnaliikmete osalemist diskussioonis , ennetab situatsioone, kus keegi on täielikult tõrjutud või lahkub solvunult, lahendab üliemotsionaalseid konflikte ja konfrontatsioone
Konsensuse otsija püüab meeskonda õhutada valima alternatiivsete lahendusvariantide vahel ning formuleerima ühist seisukohta
Protseduuri jälgija jälgib, et kommunikatsioon oleks avatud, meeskonnaliikmed motiveeritud, tegevus või diskussioon aktiivne
Avameelsuse jälgija püüab kontrollida, et meeskonnaliikmete arvamused, ideed, ettepanekud oleksid avameelsed ja omakasupüüdmatud ning lähtuksid ühistest vajadustest , huvidest ja eemärkidest (Ibid).

1.3.4 Destruktiivsed rollid:

Destruktiivse rolli esindaja käitub agressiivselt, surub teiste ideid alla, ei arvesta teiste tunnetega, teeb kohatut nalja , kritiseerib inimest

Blokeerija on kõige suhtes küüniline, negatiivselt meelestatud
Vaidleja vaidleb vaidlemise lustist
Tunnustuse otsija otsib isiklikku tunnustust ja tähelepanu, esineb, teeb nalja, tõmbab endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest
Edvistaja taotleb soosingut, kuid püüab igati välja näidata, et ei meeskonnatöö ega lahendatav probleem teda ei huvita, käitub edvistavalt
Domineerija püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, surub iseenda ideid peale (Ibid).

Toomse, R.(2011) toob oma noortele juhtidele suunatud artiklis” Tunne ja usalda oma meeskonda” välja järgmise mõtte: „Hea juht tunneb oma inimesi, nende omadusi, tugevusi ja nõrkusi – vastavalt sellele tuleb ka jaotada ülesandeid. Hea juht ei koosta ühtegi plaani üksinduses, vaid viib eelkõige läbi konstruktiivseid ajurünnakuid strateegia loomiseks.“

1. 4 Meeskonna töö soodustamine

Meeskonnatöö arendamiseks on vajalikud 4 valdkonda: eesmärgid ehk seisundid või tulemused, mida meeskond tahab saavutada, rollid ehk millist grupiliikme käitumist oodatakse eesmärgi täitmisel, protsessid ehk kuidas grupiliikmed suhtlevad ja otsustavad, et täita võetud eesmärki ning liikmetevahelised suhted ehk kuivõrd hästi nad üksteist tunnevad, omavahel läbi saavad ja toetavad (Telvik, Rõbtšenkoi 2009).
Olulised märksõnad on need, et ,eeskonnatöö oskused on õpitavad ja meeskonnad arenevad tegevuse käigus ning meeskonnatöö on efektiivne siis, kui iga liige tunnetab oma ja teiste ülesandeid. Seetõttu tasub võtta aega selleks, et põhjalikult kõikidele üksteise rollid lahti seletada.
Efektiivse meeskonnatöö tagamiseks soovitab Christiansen(1999) oma artiklis “Meeskonnavaim ja motivatsioon on treenitavad nagu lihased” keskenduda üheteistkümnele valdkonnale, mida võib piltlikult nimetada lihasteks. Need valdkonnad kehtivad nii äris kui ka perekonnaelus.
• Meeskonna tasakaal. Meeskonnas valitseb tema liikmete võimete ja oskuste optimaalne kombinatsioon. Kõik meeskonnaliikmed on teadlikud kaaslaste tugevatest ja nõrkadest külgedest. Meeskonnas arvestatakse ja rakendatakse kõigi liikmete eripära ja ei nähta teineteises konkurenti.
• Eesmärgid ja rollid. Iga meeskonnaliige on teadlik rühma ühisest eesmärgist ja oma rollist meeskonnas. Põhiline viga, miks paljude meeskondade töö ebaõnnestub, on selgelt piiritlemata ühine eesmärk. Ebaõnnestumise korral on tavaliselt kaks varianti : heal juhul on igal meeskonnaliikmel oma nägemus rühma strateegiast ja ta töötab selle nimel, halvemal juhul kaotavad meeskonnaliikmed motivatsiooni ja huvi osaleda meeskonnas.
• Avatus ja ausus. Kõiki probleeme arutatakse avalikult. Kõlab lihtsalt, kuid tegelikkuses on avatuse õhkkonda väga raske luua ja hoida, seda isegi parima reputatsiooniga ettevõtetes. Kui tõde on liiga valus, püütakse seda alateadlikult vältida. Ebameeldivaid üllatusi võib sageli põhjustada teabe varjamine. Tavaliselt on töö parandamiseks vajalik informatsioon ja kogemused firmas olemas, kuid nende rakendamine on võimalik alles siis, kui kõik räägivad oma vigadest avalikult.
• Toetus ja usaldus. Kõik meeskonnaliikmed toetavad ja usaldavad üksteist. Vaevalt on võimalik efektiivne ühistegevus meeskonnas, mis ei rajane usaldusel.
• Hea juhtimine. Hea järjekindla juhtimise ülesanne on toetada meeskonnatöö ülejäänud kümne lihase arendamist.
• Ühis- ja eriarvamused . Hea lõpptulemus sünnib ühis- ja eriarvamuste kombinatsioonist (sünergia). Kõigis küsimustes ei olda ühel meelel isegi parimas meeskonnas, ollakse erinevad isiksused erinevate vaatevinklitega. Meeskonna tugevus seisneb tema liikmete erinevuses -- juhul, kui osatakse seda kasutada sünergia loomiseks.
• Töö tavad ja -meetodid. Väljakujunenud töömeetodid, näiteks kuidas võetakse vastu ostuseid, on loogilised ning kõigile arusaadavad.
• Regulaarne ülevaatus. Meeskond vaatab oma töö regulaarselt üle, teadvustab töö käigus tehtud vead. Ka ebaõnnestunud ettevõtmised võivad tegelikult olla edukad . Ülevaatuse tulemusena saavad vead nähtavaks. Möödalaskmise teadvustamisega saab sellest õppida.
• Eneseteostus ja motivatsioon. Meeskonnas luuakse soodsad tingimused iga liikme eneseteostuseks. Regulaarselt selgitatakse välja, missugune on üldine meeskonnaarengu vajadus ja iga liikme eneseteostus eraldi. Punkt, kus need kattuvad, on koolituse kavandamisel kõige tähtsam. Plaanipärane ja õigesti suunatud koolitus motiveerib meeskonnaliikmeid ja muudab rühma tugevaks .
• Suhted. Terve õhkkonna loomisel on peale sõbralike meeskonnasiseste suhete olulised ka head suhted teiste meeskondade ning üksikisikutega. Tähtis on positiivne suhtumine samuti konkurentidesse.
• Suhtlemine. Sujuv infovahetus on tähtis nii meeskonna sees kui ka rühma suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga.
Ülalloetletud punkte võib vaadelda kui omavahel seotud lihaseid, kusjuures ühe tõrgeteta töö sõltub teistest. Kui soovite tugevaid lihaseid, peate neid treenima. Vastasel korral jäävad nad kängu ja meeskonnatöö tulemus pole rahuldav. Ettevõtluses on juht vastutav meeskonnatöö kõigi üheteistkümne lihase arendamise eest (Christiansen 1999).
Meeskonna töö soodustamiseks on võimalik organisatsioonidel läbi viia ka meeskonnakoolitusi, mis aitavad koostööprotsessi efektiivsemaks muuta ning selle käigus õpivad inimesed paremini tundma nii üksteist kui oma võimalusi meeskonnas (Hiiemäe 2006).

KOKKUVÕTE

Käesolevas referaadis käsitles autor meeskonna töö olemust, meeskonna juhtimist, meeskonna liikmete rolle ning meeskonnatöö soodustamist. Häid meeskondi iseloomustavad eelkõige ühised eesmärgid ning tulemustele orienteeritus. Meeskonnajuhile on üsna kõrged ootused, ta peab olema suuteline täitma väga mitmeid rolle ning tundma oma meeskonnaliikmete eripärasid nende võimalikult parimaks motiveerimiseks. Meeskonnaliikmetele antavad rollid peavad vastama nende pädevustele ning sobima ka nende isiksuseomadustega. Meeskonnatöö soodustamist võib võrrelda lihaste treenimisega, kus meeskonna juht on treeneri rollis. Meeskonnatöö arendamiseks on vajalikud 4 valdkonda: eesmärgid ehk seisundid või tulemused, mida meeskond tahab saavutada, rollid ehk millist grupiliikme käitumist oodatakse eesmärgi täitmisel, protsessid ehk kuidas grupiliikmed suhtlevad ja otsustavad, et täita võetud eesmärki ning liikmetevahelised suhted ehk kuivõrd hästi nad üksteist tunnevad, omavahel läbi saavad ja toetavad. Käesoleva referaadi koostamine aitas autoril mõtestada enese jaoks head ja toimivat meeskonnatööd ning võimaldab seda järgida tulevaste tööandjate alluvuses töötada. Väga oluline on ka töötaja vaatepunktist mõista, milline on enda panus organisatsiooni ühiste eesmärkide täitmisesse.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Christiansen, J. Meeskonnavaim ja motivatsioon on treenitavad nagu lihased. Äripäev 18.01.1999.
2. Hiiemaa, M. Meeskonnatöö tahab pidevat õppimist. Äripäev 09.08.2006
3. Kaseniit, A. Grupid organisatsioonis
http://www.slideshare.net/opetajaarno/2010-iii-teema-rhm-ja-meeskonnat (01.12.2011)
4. Kink, T. Meeskonnatöö. Meeskonna kujundamine ja motiveerimine. Muutused organisatsioonis.Koolitusmaterjalid. 2006.
5. Masing, M. Meeskonnatöö. Mis see on?Miks seda vaja on?Eeldustest lahendusteni. Koolitusmaterjalid 2008.
6. Roots, H. Loenguid organisatsiooniteooriast. Sisekaitseakadeemia kirjastus. 2005.
7. Saue, K., Vesso, S. Õnnelik meeskond. Tallinn. AS Äripäev, 2008.
8.. Telvik, A., Rõbtšenko, V. Koostöö ja ühistöö kalanduspiirkonna arendamiseks.Koolitusmaterjalid 2009.
9. Toomse, R. Tunne ja usalda oma meeskonda.
http://www.nooredliidrid.ee/blog/rene-toomse-noortele-tunne-ja-usalda-oma-meeskonda/#more-839 (01.12.2011)
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 130 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

avekoo Õppematerjali autor

SISUKORD2SISSEJUHATUS31. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS41.1Meeskonna olemus41. 2 Meeskonna juhtimine51. 3 Rollid meeskonnas51.3.1 Tulemustele orienteeritud rollid:61.3.2 Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid:61.3.3 Suhetele orienteeritud rollid:61.3.4 Destruktiivsed rollid:71. 4 Meeskonna töö soodustamine7KOKKUVÕTE10KASUTATUD ALLIKAD11

MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS Meeskonna olemus Meeskonna juhtimine Rollid meeskonnas Tulemustele orienteeritud rollid Tulemusele või ülesandele orienteeritud rollid Suhetele orienteeritud rollid Destruktiivsed rollid

Kasutatud allikad

https://www.slideshare.net/opetajaarno/2010-iii-teema-rhm-ja-meeskonnat

Sarnased õppematerjalid

doc

Ideaalne meeskond

Essee teemal ideaalne meeskond Kiiresti muutuvas ja keerukas keskkonnas toimetulemiseks on kaasaegses organisatsioonis kujunenud vajadus meeskonnatöö järele. Meeskonna olemasolu suurendab väljapakutud ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Värsked ideed on sageli kahe või enama vana uutmoodi kombinatsioonid. Siis saavad tihti erineva taustaga inimesed leida midagi uut, enamat kui ükski neist teadis enne meeskonnatööd. Ideaalne meeskond peaks olema selline, kus liikmed tunnevad, kes nad on, mida nad teevad ning kellelgi ei ole vajadust midagi tõestada või kellelegi halvasti öelda: inimesed täidavad

Majandus

doc

Meeskonnatöö

Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise

Meeskonnatöö

pptx

Millest sõltub meeskonna tulemuslikkus?

Täiskasvanuiga-liidrid ja rollid paika pandud, koostöö algus Küpsus-meeskond mõistab selgemalt rolle ja eesmärke,töö tulemused paranevad KOKKUVÕTTEKS Meeskonna tulemuslikuks toimimiseks on vaja juhti, kes reguleerib ja jälgib protsessi, aidates püsida õigel teel Meeskonna toimimiseks on vaja kindlat toimismissüsteemi, mille järgi töödatakse Meeskonda tuleb panna tööle vastavalt võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas:

Organisatsiooni juhtimine

pptx

Meeskonnatöö ja rühmatöö (PowerPoint)

Meeskonnatöö Jõgeva NK ja KT Meeskonnatöö või rühmatöö? · Meeskond - Ühised eesmärgid - Koostöö nende saavutamiseks. · Rühmatöö - Koostöö rühmades mingi ülesande lahendamiseks Jõgeva NK ja KT Rühmatööd Kasutatakse Kui on vaja üldisi hinnanguid ja arvamusi teatud küsimuste kohta 1 Kui on vaja kaasata suuremat hulka inimesi (huvigrupist) 2 Koolitusel 3

Meeskonnatöö

pdf

PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4 1.2

Organisatsiooni juhtimine

docx

Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

esmane tuhin on möödas. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu. ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi 26. Meeskonnatöö juhtimise põhimõtted Meeskond peab olema suunatud peavad olema ühised eesmärgid, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud. Meeskonnal peab olema motivatsioon tegutsemiseks, ühised väärtused ja normid. Meeskond peab olema organiseeritud meeskond peab suutma ennast ise organiseerida ja juhtida ning olema integreeritud (kuuluma suuremasse tervikusse). Integreeritus näitab ka meeskonna ühtsust, inimeste solidaarsust ja ka erimeelsust.

Organisatsioonikäitumine

ppt

Meeskonnatöö

Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on pigem asjatundliku tööjaotuse tulem, kus iga liige tunnetab oma ja teiste meeskonna liikmete emotsionaalset ja rakenduslikku ülesannet (missiooni) selles meeskonnas. · Erinevus efektiivse ja lihtsalt grupi inimeste vahel seiseneb selles,kas tekib sünergia või "negergia". Marve Koppel Ärikoolituse osakond Sünergia · Üheskoos tegutsemine viib uute teadmiste avastamiseni, uute vaatenurkade ja lahenduste leidmiseni, mida üksi tegutsedes

Klienditeenindus

pdf

Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool TÖÖKORRALDUS KUI ORGANISATSIOONI TOIMIMISE VÕTI Referaat Õppejõud: lektor Virve Siirde Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2

Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid

Rohkem sarnaseid