....................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitleb autor organisatsiooni sisese meeskonnatööga seotud ainestikku. Tänasel tööturul on muutunud väga oluliseks sotsiaalsete oskuste olemasolu ning õige personali värbamine organisatsiooni. Väga tähtis on et organisatsiooni siseselt mõistetaks ühiselt ettevõtte missiooni, visiooni ja pika-ajalisi eesmärke. Meeskonnatöö on väga oluline organisatsioonides, kus üksteise panusest sõltuvad kogu ettevõtte töötulemused. Väga oluline on, et töötajad mõistaksid täpselt üksteise ametialaseid rolle ning juhtkond oskaks anda ülesandeid vastavalt töötajate parimale pädevusele potentsiaalile. Suurt rolli mängib meeskonnatöö ka nendes organisatsioonides, kus tegeletakse projektipõhiste ülesannete tähtajaliste täitmisega või klienditööga
Mängur võita. Teda kannustab võim ja soov Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi
Mõistlik ja õiglane on esitada endale kolm järgmist küsimust: Kes on need inimesed, kes sobivad antud tööd tegema kõige efektiivsemalt ja tulemuslikumalt? Kes on need inimesed, kes sobivad omavahel kõige paremini koos töötama ja koostööd tegema? Mida ja kuidas tuleb teha, et ära kasutada nii iga inimese kui ka kogu meeskonna potentsiaal? Paljud nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioonid toetavad nn kompetentside ideed. Ideaalis tähendab see, et töötaja oskab teha võimalikult palju erinevaid asju, saavutab kõik seatud eesmärgid, ning need, kellega ta tööalaselt kokku puutub, võtavad teda hästi omaks. Kuid tegelikkuses ei suju asi päris nii. Koostöö ühtedega laabub paremini kui teistega. Keegi pole kõikides ülesannetes ühtviisi kompetentne. Õnneks ei takista selline ebavõrdsus sugugi arengut ega efektiivsust. Kui me tõesti oleksime kõikides ülesannetes ühtviisi kompetentsed, oleks raske
Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4
arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. Vaba / avatud arutelu ...kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada. Peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust, et keegi ei kasutaks talle antud aega valedel eesmärkidel, et teeb arutelust kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: Eesmärgi omaksvõtt kõigi meeskonnaliikmete poolt; Liikuv liidri roll; Vastutus otsuste ja tulemuste eest; Sünergia. Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, grupis
...................................................................................................................... 13 Viidatud allikad ............................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Projektijuhtimise väga oluline osa on projektijuhi oskus meeskonda juhtida. Selleks peavad juhil olema vastavad kompetensid ning teadmised, kuidas meeskond kõige efektiivsemalt töötab. Projektimeeskond on see, kes projektiga algusest lõpuni seotud on ja projektimeeskond on see, kes projektitegevusi ellu viib ning juht on see, kes peab suutma neid tegevusi edukalt eest vedada. Töö eesmärk on tuua näiteid ning välja selgitada, milliseid omadusi on vaja projektijuhil, et projektimeeskond töötaks eesmärkistatud ning efetiivselt. Töö jaoks otsitakse materjale erialalistest artikklitest ning teaduslikest artikklitest.
· Ressursside jagaja sageli on ka juhi roll eelarve koostamine · Arusaamatuste lahendaja sõlmib lahti probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele · Läbirääkija juht püüab lepingute sõlmimisel saada org paremaid tingimusi 3.Juhtimisoskused · Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevuse tundmine, koosolekute juhatamine · Suhtlemisoskused- motiveerimisoskus, konfliktide ahendamine, meeskonnatöö korraldamine, inimsuhete kujunemine · Kontseptuaalsed oskused- oskus saada üldpilt org ja ümbritsevast keskkonnast 4.Strateegiad juhtimiseks Tunnustamine- · Inimeste kiitmine nende omaduste eest, mis ka talle tunduvad tugevad · Mida üks peab kiituseks, peab teine laituseks · Valida välja õiged sõnad mida aktsepteeritakse ja hinnatakse · Kiitmise alus peab olema tõene
............................................................... 3 1. TÖÖKORRALDUSE PLANEERIMINE ORGANISATSIOONIS JA SELLEGA SEOTUD ENAMLEVINUD PROBLEEMID ............................................................................................. 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ................................................................................................................ 6 2.2 Meeskonnatöö .................................................................................................................... 7 2.3 Motivatsioon ...................................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD ..................................................................................
Meeskonnatöö Jõgeva NK ja KT Meeskonnatöö või rühmatöö? · Meeskond - Ühised eesmärgid - Koostöö nende saavutamiseks. · Rühmatöö - Koostöö rühmades mingi ülesande lahendamiseks Jõgeva NK ja KT Rühmatööd Kasutatakse Kui on vaja üldisi hinnanguid ja arvamusi teatud küsimuste kohta 1 Kui on vaja kaasata suuremat hulka inimesi (huvigrupist) 2 Koolitusel 3 Kui on vaja kujundada ühiseid arusaamu (tekitada ühismälu) 4
Temale peab alati jääma õigus ja ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina võitja sina võitja. Kehakeel näitab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid arvestab ka teiste õiguste ja vajadustega, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid emotsioonid, väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus jne. Füüsilised barjäärid suur vahekaugus, müra, valgus. Semantilised barjäärid (semantika on mõistete ja sümbolite tähendust käsitlev teadusharu), suhtlemises kasutatakse sümbolitena sõnasid, pilte, kindla tähendusega tegusid. Valikuline tajumine näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda; inimene pöörab
(vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid N: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
Rokeachile)? Sõnastage näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet • Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töösse suhtumine, suhtlemisviisid Näide: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi – tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
motiveerimine kõneleja (info teistele) arusaamatuste lahendaja sidepidaja suhtlemine info väljaspoole tavapäratute probleemide org.juhtidega, vajalike organisatsiooni lahendamine org.väliste inimestega Juhtide kompetentsid: suhtlemis kavandamis, administreerimis meeskonnatöö strateegiliste tegevuste globaalse tunnetuse enesejuhtimise Juhtimisteooria ajalugu Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor): o Rajajateks tööstusorganisatsioonide juhid o Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule o Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid nn rusikareeglid Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö
8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam
struktuur. Meeskonnad võivad erineda oma eesmärgilt. Meeskonnad võivad olla seotud tootearendamisega, probleemi lahendamisega, organisatsiooni ümberkorraldamisega või teiste tööga seotud tegevustega. Töömeeskonnad: rühmad, mis töötavad intensiivselt mingi eesmärgi nimel, kasutades oma positiivset energiat, individuaalset ja kollektiivset vastutust ja üksteist täiendavaid oskusi. Probleemilahendamismeeskonnad: ühe üksuse meeskond, mis püüab parendada tööd või lahendada erilisi ülesandeid. Isejuhtivad töömeeskonnad: töömeeskond, mis tegutseb ilma juhita ning vastutab mingi töö tegemise eest. Ristifunktsionaalsed meeskonnad: töömeeskond, mis on komplekteeritud erineva üksuse töötajatest. Virtuaalsed meeskonnad: töömeeskonna tüüp, mis kasutab IKT-d füüsiliselt eraldatud liikmete ühendamiseks, et saavutada mingit ühist eesmärki.
õnnestub ning seda varem asub projektijuht mõjutama tippjuhtkonda vajalike ressursside eraldamiseks. Tabel 6 annab ülevaate ressursside hankimise keerukuse põhjustest. Tihti on projektijuhil vaja leida meeskonnaliikmeid, kellel oleks projekti sisu valdkonnas erialased pädevused ning lisaks valdaksid projektitöö alaseid pädevusi. Selliste töötajate leidmine on üldjuhul võimalik, kuid märksa keerulisem on motiveerida neid projektis osalema, saada konkreetse töötaja osakonna juhilt luba töötajat koormata lisaülesannetega ning luua tingimused, et töötaja projekti käigus ei seaks prioriteediks oma põhitööga seotud ülesandeid selliselt, et projekt oluliselt kannataks. Projekti ressursid (eriti inimressurss) ei ole fikseeritud suurus ning võivad ajas muutuda. Projektijuhi roll on hakkama saada muutuvate ressursinõuetega ning tekkinud probleemid lahendada loovalt.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.12 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis" ja seal on lugu meeskonatööst ja mida on vaja teha, et meeskond oleks tugev. Üldiselt, meeskond on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. Meeskonda iseloomustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted , aga tulemusliku meeskonnatöö eeldus on soov koos eesmärgini jõuda ning hoida seejuures häid omavahelisi suhteid.Tavaliselt suurtes organisatsioonides on traditsiooniline juhtimisviis , millega ma olen oma elus ka kokkupuutnud:traditsiooniline juhtimisviis on hierarhiline: tipus olev juht kontrollib, piirab ja määrab teiste tegevust.
korraldada meeskonnatööd jne 14. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 15. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad 16. Looja on F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. a) Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks b) Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. c) Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö d) Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 17. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad 18. Looja Henri Fayol
Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Näiteks organisatsiooni kasvades ei suudeta enam kogu tööd ise ära teha, seega tuleb anda tööd ka teistele organisatsioonidele. Nt Walt Disney, kes tegi algul kogu töö ära oma kätega, kuid organistatsiooni kasvades andis tööd ka teistele, enam ei suudaks mitte keegi teha Disney kompanii kõiki töid. Spetsialiseerumine on enam levinud tootmise või operatsioonide tasandil. Spetsialiseerimise eelised: Töötaja võib konkreetse ülesande täita väga tulemuslikult Aja sääst: kui töötaja peab täitma mitut tööülesannet, kuluks osa aega ühelt ülesandelt teisele ümberlülitamiseks Mida kitsamad on tööülesanded, seda lihtsam on välja arendada just selleks tööks vajalikku sisseseadet Kui töötaja puudub või lahkub töölt, on lihtne kedagi teist välja õpetada Spetsialiseerimise negatiivsed kaasmõjud:
inimesi ja hea juht peaks leidma kuldse kesktee, kuidas need inimesed koos tööle panna. Niimoodi juhtus ka meie meeskonnas. Kahjuks ei suutnud aga juht meeskonda ühtsena toimima panna, mistõttu oli töökeskkond pidevalt pingeline ja emotsionaalne. See aga väsitab, raskendab tööülesannetele keskendumist ja ohustab seatud eesmärkide saavutamist. Mis on siis valesti või kuidas võiks olukorda lahendada? Kui ausalt öelda, siis kaldun arvama, et esiteks, antud meeskond on ebaõnnestunult komplekteeritud, kuhu on inimloomusest tulenevalt juba konfliktid sisse kirjutatud ning teiseks, kuna selline õhkkond on kestnud juba pikemat aega, on keeruline teha restart ja alustada puhtalt lehelt. Ma ei soovi siinkohal väita, et juht on olnud oskamatu. Tal on juhtimiskogemust mitukümmend aastat, kuid keerulisema või konfliktsema natuuriga inimeste juhtimises on tal arengupotentsiaali palju. Võttes eeskujuks Mintzbergi juhi
korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. · Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. · Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor . 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. Taylor jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks ning soovitas tööd normeerida. Ta on
korraldades koosolekuid, kus osalevad kõik organisatsiooni töötajad. SHRM Foundationi uuring Employee Engagement and Commitment jõudis järeldusele, et töötajad, kes on oma ettevõttele pühendunud, pakuvad organisatsioonile tohutut konkurentsieelist, nagu näiteks kõrgem produktiivsus ja vähemate töötajate lahkumine. Watson Wyatti Communication ROI Study väidab, et firmad, kus kommunikatsioon toimib efektiivselt, suudavad värvata endale neli korda suurema tõenäosusega sobiva töötaja, kui need, kus kommunikatsioon toimib ebaefektiivselt. Töötajate häält tuleb kuulda võtta ning sellega peab arvestama ka otsuste tegemisel. Kui anda töötajatele lihtsalt võimalus oma mõtteid väljendada, kuid mitte tema mõtetega arvestada, siis on sellel negatiivsed tagajärjed. See vähendab koheselt töötaja motivatsiooni. SHRM’i küsitlus väidab, et 46% juhtidest võtab arvesse töötajate ideid ja mõtteid ning väga suur osa neist lõikab sellest kasu.
isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust. Tööülesannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pigetaluvust nong oskust planeerida oma tööd ja aega. Rahulolu tööga ja töökohaga tekib siis, kui töötaja näeb oma tegevuses resultaate. Olulist rolli mängib töö vajalikkus ja sekretäri tähtsus organisatsioonis. Rahuldust pakub iseseisvus ja autonoomia oma tegevuses. Tööga rahulolematuse põhjus võib viia alla motivatsiooni. Kuna sekretäritöö on enamjaolt üks ja seesama töö igapäevaselt, siis tuleb püstidada endale eesmärgid, panna paika kava mis motiveerib sind tegutsema ja selles kõiges peab kaasa aitama juht
sotsiaalsed, poliitilised , majanduslikud. Juhtimist on mõjutanud globliseerumine, tehnoloogia areng, demografiline olukord (rahvastiku vananemine, immigrandid/vähemused, Y generatsioon tööturul), poliitiline olukord, majanduslikud tegurid (valituse regulatsioonid) 4) Kirjeldage oma tegevust vahetu juhina ajalises järjestuses, kui juht annab teile ülesande töötada oma meeskonnaga (näiteks 5 liiget) välja suvepäevade kava. Planeerin - meeskond saab teada mis on suvepäevade kava eesmärgid on ja tegevussuunad ning kuidas seda saavutada. Selle tulemusena meeskond teab kuhu suunas liikuda ja kuidas peab kaasa aitama, et eesmärkideni jõuda. Planeerimine vähendab ebaselgust ning väheneb kattuvad ja asjatud tegevused. Organiseerin - ehk jagan ülesanded meeskonna liikmetele laial, määran ära, kes mingi aspekti läbiviimise eest vastutab
Väga oluliseks said püsikliendid, tähtsaks said ühised väärtused organisatsiooni sees. Oluline on see et töötajate väärtused ühtiksid ettevõtte väärtustega. Töötajatel oli suurem vabadus ja nad saavad ise otsustada ja vastutada enda eest. Juhtimine delegeeriti erinevatele tasanditele. Ei olnud enam ainuvalitsemist ehk ainsat juhti. Oli mõlemapoolne lojaalsus ja meeskonnatöö. Kujundati ühised väärtused. 4. Mis on emotsionaalne intelligentsus (EQ)? Millised kompetentsid näitavad kõrget EQ taset? Emotsionaalne intelligentsus on võime teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskus tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus, enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine. · Eneseteadlikkus emotsionaalne eneseteadlikkus võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära
Toetav juhtimine, kui alluval on puudu enesekindlusest. Selle tulemusel peaks suurenema alluva kindlustunne ja tahe saavutada tulemust; Suunav juhtimine, kui tööülesanded on alluvale ebaselged. Alluv saab selgeks tee oodatud tasuni; Saavutamisele orienteeritud juhtimine, kui töö ei ole piisavalt väljakutset esitav. Alluv püstitab endale kõrged eesmärgid; Osalev juhtimine, kui tasustamine tundub alluvale ebaõiglane. Selguvad töötaja vajadused ja tasu muudetakse. Kõigil juhtudel peab tulemuseks olema jõupingutuse suurendamine alluva poolt, millega kaasneb ka alluva rahulolu suurenemine ja tulemuste paranemine. Kokkuvõtteks võib öelda, et teooriate paljusus selles valdkonnas viitab eelkõige motivatsiooni ja rahulolu olulisusele nii juhtkonna poolt vaadatuna kui töötegijaile endale. Nagu on raske leida kaht täpselt ühesuguse välimuse või iseloomuga inimest, tuleb varieerida ka rahulolu
käekäigust, ei tähenda veel, et Sinu inimesed ei peaks korralikult tööd tegema.... Liiga palju juhte arvab, et pole võimalik olla õiglane, hoolitsev ja mõistev ning ikkagi range, kui olukord seda nõuab. On võimalik. Kui Sa oled õiglane, hoolitsev ja mõistev, siis on sul vajaduse korral isegi kergem range olla.... Selleks et luua hea kontakt oma inimestega, pead Sa neid tundma õppima. Tundmaõppimine on sageli pikk ja pidev protsess, sest inimesed vahetuvad ja isegi staazika töötaja elus võib mõndagi muutuda. Uued asjaolud võivad tingida uutmoodi reageeringud.... Ära loodagi, et suudad inimeste motivatsiooni kunagi lõpuni mõista. Midagi jääb ikka mõistatuseks, sest Sa puutud kokku nii erinevate isiksustega". (Belker 1996: 105-106) 1.3. Ametinimetuse osatähtsus ,,Ma olen alati arvanud, et kõlavamad ametinimetused ei maksa firmale midagi ja neid võib heldelt jagada, kuni ei kannata firmasisene õiglus. Selle heldusega ei avalda Sa oma
.................................................................................................21 Eksamiülesanne 7 ..................................................................................................22 2.5. Väärtused...........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10................................................................................................
Juhi tunnete ja uskumuste mõju meeskonnale (kuidas juhi tunded ja uskumused mõjutavad meeskonda?) Allikas: Vesso, S., Saue, K. Õnnelik meeskond. Äripäev 2008, lk 27 51 JUHI MÕJUJÕUD Juhil on meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, mida juhid enamasti täies ulatuses endale ei teadvusta. Juhi mõju on mitmeid kordi tugevam kui meeskonnakaaslastel. Juhtimises toimub peegeldamiseefekt juht arvab, et näeb meeskonda, kuid tegelikult näeb iseenda tegevuse tagajärgi. Inimsuhete puhul näeme sageli, mida teine teeb ja kuidas käitub, kuid märkamatuks jäävad meie enda tegevused ja teiste reageering sellele.
- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrooli eest, töölised oma töövaldkonna eest. 10. Administratiivse koolkonna looja ja põhiseisukohad Administratiivne koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
minema. 4 2 JUHI ROLL KOOSTÖÖ KUJUNDAMISEL 1. Meeskonna koostööd mõjutab oluliselt juhi hoiak. Palju oleneb juhi mõttesuunast kas see on suunatud positiivsele tulemusele või negatiivsele. Näiteks juhi positiivne või negatiivne meelestatus või kas või juhi hommikune tuju millega ta meeskonna ette astub. Meeskond tunnetab juhipoolt vastavaid mõtte laineid mida juht sel hetkel tunneb ja see kandub meeskonnale edasi. Kui juht mõtleb palju positiivseid mõtteid hakkavad ka alluvad enese teadmata mõtlema positiivselt. Või siis vastupidi. Mõttejõud on suur jõud mis on nakkav, kui ise millessegi väga palju uskuda ja pidevalt sellest mõelda siis see ka tuleb ja teised hakkavad ka su mõtet jagama; uskuma; mõtlema. 2. Juht räägib läbi ajakava, mille jooksul tulemus tuleb saavutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
