Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT
vallandub see ka teistes riikides. Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Lenin defineeris diktatuuri kui võimu mida ei piira miski, ei ükski seadus,mida ei takista absoluutselt mingid reeglis ja mis toetub otseselt sunnivõimule."Ta oli valmis asuma piiramatu terrori juurde , et oma vastaseid hävitada ja ülejäänud elanikkonda hirmu all hoida.Lenin vallandas Venemaal kodusõja kui ta lasi oma alluvatel alla kirjutada ebapopulaarsele rahulepingule.Ta eesmärk oli ülemaailmne revulutsioon.
Sõna ajalugu Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. 8 Kommunismi voolud
Mais 1972 esimene USA-NSVLi lepe relvastuse piiramiseks (SALT - Strategic Arms Limitation Talks leping). Septembris 1973 tegi kindral Augusto Pinochet USA toetusel Tsiilis sõjalise riigipöörde, kukutades demokraatlikult valitud Allende. Järgnesid repressioonid ja ulatuslikud inimõiguste rikkumised. 5 Septembris 1974 sõjaline riigipööre Etioopias, kus marksistid kukutasid keisri. Järgnesid repressioonid ja teisitimõtlejate tagakiusamised, Etioopiast sai NSV Liidu liitlane. Aprillis 1975 maoistid (punased khmeerid) haarasid Kambodzas võimu, järgnes ulatuslik genotsiid, milles tapeti ligi veerand Kambodza elanikkonnast. Aprilli lõpus 1975 vallutasid Põhja-Vietnami väed Saigoni, sellega oli kogu Vietnam ühendatud kommunistliku valitsuse alla. Juunis 1975 lahkus Portugali valitsus Angolast ja Mosambiigist, mis olid olnud tema kolooniad. Võimu
Neil õnnestus üle võtta Õiglaste Liit,mis ühendas Prantsusmaal paguluses viibivaid töölisi ja käsitöölisi.1867.aastal ilmus Marxi põhiteose "Kapital" esimene köide,mis märgib marksistliku majandusteooria väljakujunemist.Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2)orjandus 3)feodalism 4)kapitalism 5)sotsialism. Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist. Anarhism : Willam Godwin,Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide
Reduktsionism) Ideedeajaloo kriitikuid: · Geoffrey Elton-kuidas ajaloolane peaks tegutsema, ajaloolane tegeleb faktidega, ehk toimunud asjadega, id.ajalugu midagi ähmast ja midagi pole võimalik tõestada, peaks tegelema pol. Ajalooga ja pol sündmuste ja institutsioonidega, mille puhul leiab vastused otse allikatest, mille puhul küsimused ja vastused saab otse allikast, mitte ei pea ise valmis mõtlema · Marksistid- suured jõud ühiskonnas, mida üksikisiku tegutsemine ei saa muuta, arengu aluseks tootmissuhted, sellest tulenevalt klassikonflikt, mis seletabki ajalooliste sündmuste põhjusi; ideed on pealisehitis, mis ei seleta käitumist, vaid ainult õigustab, ideed on propaganda sfäär, ehk valitsevate klasside vahend valitsetavate vaoshoidmiseks · Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Näide 1: Teine Iraagi sõda 2003-2011 Miks toimus
-Valitakse esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu (Kutsuti ka Maapäev, 62 saadikut, täidesaatev võim) TULEMUSED *Aktiviseerub parteide loomine *Maakonna- ja linnavalitsused *Eestikeelne asjaajamine 1917 suvi Venemaal *Ajutise Valitsuse etteotsa tõuseb Kerenski. *Laur Kornikov üritab teha riigipööret, Kerenski surub selle maha *Enamlaste mõjuvõim riigis hakkab kasvama Enamlased *Juht Vladimir Iljits Lenin 1870-1924 *Nimi-1903 VSDTP II kongressil said marksistid partei keskorgani valimisel häälteenamuse, sellest tuleneb ka nimi. Märksõnad *Töölisklass ehk ploretariaat (sellest pidi saama juhtiv klass) *Maailmarevolutsioon (hakatakse peale suruma kommunismi) *Diktatuur ja revolutsioon (nende valitsusvorm ja kuidas seda saavutada) Oktoobripööre ENAMLASED TULID VÕIMULE *Lenini plaan allutada Petrogradi ümbritsevad linnad ja alles siis pealinn. *De facto *25.10
ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (16411652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Sotimaal (Esimene piiskoppide sõda 1639, Teine piiskoppide sõda 1640, sotlaste osalemine kodusõjas parlamendi poolel 16421646 ning rojalistide poolel 1647/1648 ja 16501652). Kuigi sõdu oli tegelikult mitu, kasutatakse terminit 'Inglise kodusõda' siiski enamasti ainsuses. Mõned ajaloolased, eriti marksistid, on kasutanud ka mõistet 'Inglise (kodanlik) revolutsioon', mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3.
Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha) Valmisõiguse nõudmine naisõiguslased, feminism Töölisliikumised ametiühingud Sotsialistlikud erakonnad marksistid Sotsiaaldemokraadid, liberaalid, konservatiivid, leiboristid Teaduse ja tehnika areng teadusrevolutsiooni aeg aatomi, kvant- ja relatiivsusteooriad, alateadvuse analüüs, kõrged hooned, aurikud (Titanic), pikad sillad, autod (FORD), lennukid (vennad Wrightid) Sõjaliste liitude loomine (1914-1918 I MS) 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit, kuhu kuulusid Saksa Keisririik, Austria- Ungari kaksikmonarhia
Ka perekond ning naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Marksistlik feminism Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu5 eesmärk on olnud omandi kontsentreerimine väheste kätte ning need vähesed olid mehed. Kapitalism ja meeste ülemvõim toetavad teineteist. Seega esimene tingimus naiste vabanemiseks on kogu naissoo tagasitoomine avalikku tootmisse, kusjuures kodutööd, mida naised on tavapäraselt teinud, tuleb tuua samuti avaliku tootmise sfääri. Teisisõnu peab riik üle võtma perekonna
Kommunism Sõna "kommunism" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Etienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. Kommunismi algus Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx
Tegemist oli suurtöösturite ideoloogiaga, sest neilt tuleb rikkus, neid nähti riikliku arengu alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat
Keeleline rõhumine on kontrolliv. On öeldud, et keel marginaliseerib naisi ja muudab nad tummaks, laseb naistel rääkida alati mehe suu kaudu (Liljeström&Koivunen 2003: 35 49). Ideaalis peaks naised olema oma imperaatori koopiad ja pigem määrdunud ning odavad kui kõikvõimsad autoriteedid ise. ,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et liberaalsed feministid uskusid, et naised on rõhutud diskrimineerimise tõttu. Marksistid arvasid jällegi, et naiste rõhutus seisneb nende produktiivsuses, ning sotsialistidest feministid leidsid, et neid rõhutakse tööturul. Foucault tõdeb, et võim ei seisne pelgalt mängu kaotuses või võidus, vaid see on struktureeritud läbi erinevate sotsiaalsete teadmiste. Ükski mängija pole võimust ilma jäetud, ning võim on pigem produktiivne kui distributiivne. Seal, kus on võim, leidub ka vastupanu (Humm 1995: 194195). Arvamusi
See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab ühiskonnas nö liikuva tasakaalu.. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust.
Ta otsekui näitas, et isegi hea kuningas ei ole lahendus. 1848 aasatel kasvas soov vabariigi taastamiseks. 1848. aasta revolutsioonid Euroopas Suurbritannia tsartistlik liikumine 1836-1848 (Londoni Tööliste Assotsiatsioon, People's Charter, William Lovett, massimiitingud). 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) mille kohta marksistid ütlevad ka töölisliikumine. Töölised olid küll oluline osa, kuid nõudmised ei olnud tööliste olukorra parandamine. See oli kondanlik liikumine, mis oli vastuliikumine parlamendi reformile, kus peamine küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist,
????) Arnold Leavis MARCUSE (1898-1979) Tema erinevus Adornost – temast sai omamoodi ikoon, jäi USAsse, (seos noorsooliikumistega?), teda on tugevalt mõjutanud Freud. Kõik ühiskonnad toimivad, sest on olemuslik lõhe selle vahel, milline inimene on ja milline on võiks olla. Peab olema midagi, mis loob rahulolematut olekut. Marcuse: loodud uus ühiskond, kus see lõhe on kadunud. Sotsiaalse muutuse võimalikkus kaob samuti. Marcuse vs marksistid. 211014 „Negro driving a Cadillac“ Great Refusal repressiivne (de-)sublimatsioon W. BENJAMIN (1892-1940) Benjaminil ei ole eriti palju klassikalisi teoseid, kirjutas palju esseesid. Romantismis oli kunstnik vahendaja. Loomise akt. Gutenberg lõi trükitehnika – 15. saj inimese jaoks oli uskumatu näha kaht samasugust raamatut/teost. Nüüd aga massiproduktsioon, lõputu reprodutseerimine. Fotol ei ole enam originaali. Aura: hingus, oreool. 181114 Bahtin
domineerimisvahendid (minevikku kaovad nähtused seoses proletariaadi revolutsiooniga tulevikus); kes valitseb tootmisvahendeid, valitseb ideoloogiat; ideoloogia vastandub teadusele, näeb maailma moonutatult; ideoloogia lõppemine potentsiaalselt vaateid lõhestav, mõned kurvastavad (de Tracy koolkonna jälgijad), mõned rõõmustavad (proletariaat?). NB! Hilisemad marksistid vastandusid teatud mõttes Marxile, kinnitades proletariaadi ideoloogia vajalikkust, mitte nagu Marx, kes proletariaati täiesti objektiivseks ideoloogiavabaks nähtuseks pidas. 20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM:
ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel. Kapitalismis on rikkuste loomisel ja majanduse arengus olulisim osa vabal turumajandusel ja konkurentsil, riigi osa majanduse reguleerimisel on piiratud (Laissez- faire). Täiesti puhast kapitalismi praegusel ajal maailmas ei eksiteeri, tavaliselt on tegemist segasüsteemidega, kus ka riigil on osa majandusest ja varadest. ■ Marx: kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele, ■ marksistid: usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga. ■ 1848 F.Engelsiga “Kommunistliku partei manifest” peateos “Kapital” ■ Marxi filosoofia tugineb Saksa filosoofiale, Prantsuse poliitteadustele ja Briti majandusteadustele, kõige suurem osa lähtub Hegeli filosoofiast ■ Hegel: reaalsus on protsess, sellest arusaamine on ajaloolise muutumise protsessi
Ühiskondliku lepingu teooriat on teravalt kritiseerinud ka feministid, eelpooltoodule analoogiliselt. Koos valitsusega kritiseeritakse ka natsionalismi, selles nähakse püüdu oma territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et "[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214). Mainisin, et valitsuse osas olid sarnasel seisukohal ka marksistid. Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia. Anarhistid leidsid, et poliitika on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise võimule ja nii hakkab kogu ring otsast peale (mõeldud on "poliitilisi vahendeid" kitsamas tähenduses). Ka ei olnud anarhistide arvamus klassidest nii jäik ning ei usutud klassivõitluse paratamatusesse
kodustamisega sarnast mõttekäiku, seostades sellega informatsiooni ja teadmiste levikut ühiskonnas uute tehnoloogiate levikuga. Institutsiooniline Isiklik/Suhteline aspekt Sotsiaalsed Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999)) • NeoMarksistid – kultuuritööstuse tugevdamine • Majandusteoreetikud – turuseadustest tuleneb see, kes kasutab arvutit, kes mitte • Weberiaanid – suureneb eristumine ja alasüsteemidesse jagunemine ja bürokraatia võim • Liberaalid näevad võimuvõitluse subjekti
M. Robespierre: miks terror oli vajalik- et kaitsta valitsust. Enne II MS oli terrorismil positiivne tähendus mitmel valitsusel- et kaitsta režiimi ja valitsust. Aga 19ndal sajandil oli ka ideoloogiate esindajate poolt pos. kasutamine: anarhistid (seotud Venemaaga ja palju aristokraate selle taga. Anarhistid olid populaarsed USAs nt. inimesed, kes otsustasid osa riigi juhte tappa ja arvasid, et kui seda teevad, siis muutub riigi poliitika ja majandus, tuleb kiire pööre paradiisi). Marksistid võtsid ette n.ö pika tee riigi muutmiseks. Enne II MS : riigi kaitse, vabadusliikumised (Sarajevo, Põhja-Iirimaa). Valitsejate kaitsmine: Stalin ja Hitler.. Ideaalne terroristi tüüp: pühendunud, julge, ilma kahetuseta, intelligentne, kõrge haridustasemega. Parem-äärmuslik terrorism pärineb 1980datest Lääne- ja Ida-Euroopast. Eesmärk valitsuse kukutamine ja nende asendamine natsionaalsete või fašistlikega. Tavaliselt antikommunistid, neofašistid, neonatsid ja rassistid,
RV organsatsioonide vohamine Üks kriitika ongi see: ei ole demokraatiat ja rahu, mida liberalism lubas!! Marksismi alged Karl Marx (sakslane Inglismaal, kapitalismi uurija ja kriitik) Marksisim RVS's Levinud Külma sõja ajal Selgitas polaarsust Põhiideed: Majandus ja RVS on põimunud Majandus mõjutab kõike (majands negatiises mõttes. Toimub ärakasutamine- toimub klassivõitlus nii riigi sees kui riikide vahel) Marksistid leiavad: riigid jaotuvad klassideks: on need, kes on paremas seisus ja need, kes kasutavad ära nõrgemaid, nt kolmas maailm. Klssivõitluse tõttu on sõda normaalne, kuna klassivõitlus on normaalne Marksisimi järgi on koostöö ärakasutamine! Kriitika- Peale Külma sõda- milleks meile marksism? (klassivõitlus on siiamaani) Tulemus: Neo- Marksism Kokkuvõtvalt:
»saj fi- losoofe pidasid seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit ka ajaloolased. Näit Ranke oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud. Lisaks olid nad veel poliitilised vastased. Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete. Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja Lenin tõstsid ta taas au sisse. 1.7.1 Hegeli allikakriitika Ajaloofilosoofia jäi alles käsikirjana, tema poeg trükkis ta loengud ära. Suu- res osas koguti need õpilastelt, aga poeg väitis, et kasutas ka käsikirju, mida keegi ei ole näinud. Asi ei ole puhas. 19.»saj lõpus nägi G. Lasson ära, et reaalsuses asi ei vasta. Ta vaatas läbi ja võrdles allesjäänud käsikirju ja märkmeid ning tegi uue väljaande. Kokku
juhi kohal, Grigori Gersuni (1870-1908). Selle intsidendi tõttu oli esseeride partei 1909-1917 sisuliselt varjusurmas ja aktiviseerus alles veebruarirevolutsiooniga. Marksism Sotsialism sündis ja kasvas mõjukaks ideoloogiaks tänu tööstusrevolutsioonile. Traditsiooni- liste kogukondade lõhkumine seoses inimeste kolimisega maalt linna ja nende virelemine seal korralike elutingimuste puudumisel tekitas ühelt poolt massilist rahulolematust ja teiselt poolt 1 NB! Marksistid leidsid, et revolutsiooni viivad läbi töölised, proletariaat,. MITTE talupojad. Ehk siis revolutsioon algab linnast, mitte maalt. 14 hakkasid hääbuma vanad alalhoidlikud traditsioonid. Ühiskond uuenes silmnähtavalt ja tekkis uus, dünaamiline ja aktiivne tööliskond. Loomulikult kerkisid esile kohe ka uued ühiskonnakäsitlused, mis otsisid võimalusi selle uue
mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21. II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu 26.10
aastal rajatud liikumine. Kuigi selle organisatsiooni kohta on usaldusväärset teavet vähe, arvatakse, et organisatsioonil on ülemaailmne haare ja agendid paljudes riikides, kes on vastavate käskude saamisel valmis tegutsema. Arvatakse, et grupeeringul on ligikaudi 200-2000 liiget ja toetajat, kes kõik on andnud vande, olemaks truu nende liidrile, Osama bin Ladenile. Rühmitus sai alguse ajast, mil toimus NSV Liidu ja Afganistani sõda, kus ühel pool sõdisid NSV Liit ja Afganistani marksistid ning teisel pool Mujahideenid, keda toetas USA. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mujahedeenid dzihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat, kes said aastas 600 miljonit dollarit aastas Saudi-Araabia valitsuselt ja ka rikkamatelt saudidest üksikisikutelt raha. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam ja Bin Ladeni poolt 1984.aastal Pakistanis
alustalana. Olid kodanluse poodajad. Neile tuldi palju vastu, arvestati nende mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad
Ta võib ükskõik kellele raha anda Riik ja majandus n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis (halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja pingete tasendamine, sõjapidamine, heaoluteenuste pakkumine, õiguskorra alalhoidmine jne) n Raha saadakse maksudest või riigiomandist n Suhtumine riigiomandisse: ebatõhus paha asi (uusparempoolsed), võrdsuse ja tõhususe hea tagaja (marksistid), praktiline vajadus teatud valdkondades, nt monopolid (keskmejõud) Riik majandusosalisena n Riik omanikuna (stabiliseerija): avaliku võimu asutus-te hooned, ühiskonnale olulised ehitised (koolid, raamatukogud, muuseumid jt), süvakaitsega loodus-alad, Eestis riigimets eelarve ja vääringu tagatisena n Riik omaniku ja tootjana (sissetulek, turutõrgete takistamine): võtmetööstused, pangandus, infrastruktuur, looduslikud ja
identiteedid. · Foucault (1980) o Ka kõrvalehoidjad osalevad võimu teostamises. Kui vaadata kogu võimusituatsiooni ühiskonnas tervikuna, siis pole kedagi, kes poleks osaline selles võimu diskursuses. See, kes on mittedomineeriv pool või püüab kõrvale hoida, sellist osapoolt pole, kõik võtavad osa võimu teostamisest. Kõigil on aktiivne osa(??) Marksistid: muutused paratamatud. On olemas mingid seaduspärad, toimuvad paratamatud muutused, mis on suunatud lõppeesmärgi poole. Kõigi muutuste aluseks on majandus, mis moodustab ühiskonna majandusliku baasi. Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk pealisehitus, mida majanduslik baas mõjutab. Kui näeme, kuidas majandus areneb, ülejäänud on juba sekundaarne. Levi-Strauss: muutused tühised. Kultuurimuutustel pole mingit sisulist tähtsust, mis kultuur on
1887 alg- ja keskkoolis õpetatakse vene keeles (linnas) 1892 võetakse vastu seadus, et õppida võis vene keeles Ettevõtmised Venestamise ajal: *Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti lipp *J.Hurt üleskutse rahva luule kogumiseks * Karskusselts Villem Reimars RAHVUSLUSE TÕUS 3 suunda : 1)Mõõdukad- J.Tõnisson, V.Reiman. Keskus Tartus , "Postimees" 2)Radikaalid- K.Päts, Jaan Teemant. Keskus Tallinnas, "Teataja" 3)Sotsialistid- vasakpoolne poliitiline vool. a)marksistid: M.Kalinin, Fr.E.Leberecht. Keskus Tallinnas, VSDTP organisatsioon (Venemaa Sosiaaldemokraatide Töölispartei) b)sotsiaaldemokraadid-tsentrialistid: Peeter Speek, Mihkel Martna. "Uudised" 1905. a REVOLUTSIOON Põhjused: *Demokraatlike vabaduste puudutamine (valimised, sõna-koosolekuvabadus) *1900-1903.a majanduskriis *Maa puudus *Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel *Reformide asemel otsustas Vene võim alustada Vene-Jaapani sõda, et reforme poleks vaja, kuid
selle järel. Parast sõda, kui Prantsusmaal tuli uuesti hakata valitsema tema endise impeeriumi alasid, oli selleks tarvis suuremat ja värsket sõjaväge korrahoidmiseks vastsetel territooriumidel Kaug- ldas ja Aafrikas. Sõda läbiteinud või sõjavangist lahti saanud prantslastel ei olnud enam isu kauem mundrit kanda ja nii kannatas sõjavägi meeste puudust. Olukord oli aga kriitiline kõigis endistes kolooniates, kus marksistid tegid propagandat kapitalistliku kolonialismi vastu ja õhutasid pärismaalasi üles. looma ,.iseseisvaid demokraatlikke vabariike" Moskva mudeli järgi. Tekkis probleem, kust võtta vabatahtlikke kutselise kotaniaalväe täiendamiseks? Kui kohe sõja lõpul anti, kindral De Gauile ja Stal.ni ,,sõpruse" tähe all, Ida-Euroopast pärinevaid sõjavange välja Nõukogude Liidule ..kodumaale tagasipöördumise" nime all, siis leiti hiljem,
2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ühiskondliku lepingu teooria Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vägivallateooria sõjalis-poliitilised tegurid Mis on riik ? · Liberaalid vahekohtunik, reguleerija ja vahendaja reguleerimaks ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huve · Marksistid valitseva klassi 'instrument' · Küünilised realistid manipulaatorite ja/või parasiitide organisatsioon mis kasutab 'poliitilisi vormeleid' selleks et lihtkodanikke lollitada Võim on võime allutada inimest temast väljapool seisvale võõrale tahtele. Suveräänsus tähendab riigi funktsioonide sõltumatut täitmist nii siseriigis kui ka rahvusvahelistes suhetes. Riigivõimu omadused ehk tunnused on: · Suveräänsus · Eneseorganisatsiooni võime
Muutus või püsimine · Preston (1997) problemaatiline eristada: vana säilitamisega kaasneb ka kultuurimuutus · Appadurai (1997) identiteetide pealesurumise problemaatika: kuidas rakendatakse kultuurilisi stereotüüpe inimeste peal? Selle tulemusel võib tekkida hoopis kultuuriline killustumine · Lotman: areng ja identiteedi püsimine identiteedi muutmise püüdele reageeritakse muutumatuse püüdlusega ning vastupidi · Marksistid muutused on paratamatud. Läbi erinevate arenguastmete jõutakse nagunii kommunismini · Levi-Strauss muutused on tühised; see, muutub on ainult kultuuri pindmine osa, sisemised jooned jäävad püsima. · Suurte tsivilisatsiooniliste arengute teooriate väljatöötajate Toynbee, Schpengler, Gumiljov, Huntington jätavad üldjuhul kõrvale neljanda maailma. 12. loeng Rakendus ja eetika
kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt essentsialistlik vaade proletariaadist. Proletariaat oli nende jaoks klass mis pidi inimkonna ebaõiglusest ja rõhumisest vabastama. 5 Marksistid, eelkõige bolsevikud, uskusid, et seda ei saa juhtuda enne kui töölisrahvas saab toodud teadlikusse nende ajaloolisest olukorrast ja missioonist. Aga selle teadvuse sisu polnud kaheldav: ,,teadlik proletaarlane" mõistis kapitalismi ebainimlikustavat olemust, tundis oma 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Bloody_Sunday_(1905) 4 The Cambridge History of Russia, Volume II Imperial Russia, 1689-1917. lk 634 5 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century
need kuuluvad) ja tootmissuhted (klassisuhted) Me peame vaatama fasaadi taha. Iga periood ajaloos on kindla tootmisviidiga ning kogu ühiskond on rajatud selle ümber, kuidas saada rikkust ja rahuldatakse vajadusi (nt orjandus, kapitalistlik jne) Tootmisviis määrab ära pealisehituse. Oluline on see, et mis põhjustab muutuseid ajaloos. Tootlikute jõudude arend tekitab survet tootlikutele suhetele ning kui midagi ei muutu, siis tuleb revulutsioon, tuleb luua uutmoodi suhted. Paljud marksistid ei nõustu sellega, sest kultuur peaks olema midagi muud, mitte sõltuv majandusest. Benjamin - pealisehitus väljendab baasi Ideoloogia - ideede kompleks, mis lähtub majanduslikest suhetest. Muudab inimestele vastuvõetavaks baasis toimuvat. Baasi õigustamine. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Üritab näidata ühiskonnas toimuvat loomulikuna - nii peabki olema. "Marksism on kõikvõimas, sest ta on õige." - ta saab aru oma ideoloogilisest positsioonist
ülesharitavaid maid, kuid oli ka palgatööjõudu ja renditalunikke. Rooma aja lõpuks orjus kadunud ei olnud, kuigi nende käsitlus võis olla väiksem . Ei olnud tekkinud ka keskaja müttes pärisorjust. Suur mõju ühiskonna arengu formatsioonide teoorial (Marxi teooria): Primitiivne kommunism> orjanduslik kord (= antiikaeg)> feodalism(=keskaeg)- kapitalism(= uusaeg)> kommunism. Orjandusliku üh nägid marksistid I klassina. Selge see, et orjakaubandus oli püsima jäänud kogu euroopas. Võib eraldi rääkida orjaruumist Lõuna Euroopas, sest Skandinaavia olukord on iseenesestmõistetav. Hispaanias Itaalias olid orjad tavaliseks tööjõuks. Eriti tugevalt püsis orjade osakaal kõrge aladel, kus oli rooma-imp ajal orjade osakaal kõrge. Nt Kreekas , Itaalias, hispaanias ka keskajal orjade suhtes kõrgel. Eriti palju just sadamalinnades ( Valencia, Lissabon jms) . 13 saj Genoas orje 10-15 %. Ehk s
Beatrice Webb). Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. "Objektiivsed" tunnused, Johann Gottfried Herder (Volkslieder, Volksgeist) ja Johann Gottlieb Fichte. Subjektiivne (voluntaristlik) kontseptsioon. Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused.
struktuuridega, mis ei mahu diskursuse mõiste alla. Kelle käes võim siis võiks olla? Üks vastus: eliitide - Eliidid on vähemusgrupid kellel on võimu, mõju teiste üle * oletatakse, et neid on igas ühiskonnas. Seda väitis juba Gaetano Mosca (1896), kes oli eliitide uurimise algatajaid sotsioloogias. Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal juhul pole nad esitanud ühtki näidet sellisest ühiskonnast (juba Trotski ütles, et Nõukogude bürokraatia ja parteieliit on vana kodanluse osa üle võtnud; hiljem kirjutas sotsialismimaade eliitidest nt. Milovan Djilas (jugoslaavia poliitik, partisan, teisitimõtleja, Tito ajal tagakiusatud, andis 54 intervjuu New York Timesile, Ungari revolutsiooni toetuse eest pandi vangi, suri 1995) (1959)
normatiivseks seadvatest raamidest.Butler kritiseerib eristust sotsiaalse soo ja bioloogilise soo vahel näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud kehaliselt tingitud olemusest. Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu eesmärk on olnud omandi kontsentreerimine väheste kätte ning need vähesed olid mehed. Kapitalism ja meeste ülemvõim toetavad teineteist. Seega esimene tingimus naiste vabanemiseks on kogu naissoo tagasitoomine avalikku tootmisse, kusjuures kodutööd, mida naised on tavapäraselt teinud, tuleb tuua samuti avaliku tootmise sfääri
koostööd. Esindas sellist lähenemist mh anarhismi klassik vürst Pjotr Kropotkin (1842- 1921).21 Solidaarsuse rõhutamine tähendas toetust vasakpoolsetele ideoloogiatele. Darvinism andis tuge marksismile, olles vasakpoolse maailmavaate üks aluseid igalpool maailams. Põhjuseks on siin Darwini õpetuses justkui sisalduv arenguidee, mis dialektikat jutlustavatele marksistidele hästi sobib. (Pole oluline, et darvinism iseenesest säärast teleoloogiat, mida marksistid näha sooviksid, ei jutlusta.) Evolutsiooniteooria, kus keskne roll nö antud keskkonnale, sobis vasakpoolsetele ka seepärast, et nendegi poliitilise tähelepanu all oli keskkond, so ühiskond, mille muutmist sotsiaaldemokraadid evolutsiooniliselt, marksistid revolutsiooniliselt soovisid (lootuses, et uuem ja parem kord kujundab ka uuema ja parema inimese). Saksamaalgi mõisteti Darwini õpetuse omaksvõtul solidaarsuse tähtsust. Paraku tunnetati
vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ja võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Yves Klein Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu eesmärk on olnud omandi kontsentreerimine väheste kätte ja need vähesed olid mehed Radikaalne feminism väidab, et naiste rõhumise juured on nii sotsiaalset kui bioloogilist laadi; sugupoolte olemasolu iseenesest jaotab inimesi valitsevasse meeste klassi ja sellele alluvasse naiste klassi. Naiste rõhutud seisundi likvideerimiseks pakuvad radikaalid välja väga laialdase meetmete kogu
Märksõnadeks proletariaat, sotsialism, kommunism, klassivõitlus, samuti võõrutamine (alienation), mida pidas võtmesõnaks. Marksism on usk, et materiaalsed tingimused nagu näiteks majanduslikud jõud, otsustavad sotsiaalsed muutused ühiskonnas, baseerub materialismi ajaloolisel analüüsil. Eraomand ja klassid kadugu see on ajutine olek enne kommunismi. Igaühelt vastavalt tema võimetele, igaühele vastavalt tema vajadustele! NB! Sotsialism ei ole veel kommunism. Marksistid usuvad, et ühiskond vajab suuri sotsiaalseid muutusi, nad on tänapäevamõistes vasakpoolsed. Ebavõrdne ligipääs põhivajaduste rahuldamisele põhjustab suvalises ühiskonnas mingi konflikti. Darwini looduslik ja Marxi võitlus ellujäämise eest, et ühinedes võiks proletariaat olla võimas jõud muutmaks ühiskonda. Marksistid usuvad, et massimeedia kuulub ühiskonna pealisehitusse, selle sisu üle valitseb teatud sotsiaalse klassi suhtluskond
Saint-Simon kristlik sotsialist. 45a kaotas kogu oma vara ja sattus tõelisesse vaesusesse, kuni asus kirjutama. Ta soovis teaduste tehnoloogiat mobiliseeruda ühiskonna jaoks. Tema jaoks oli ajaloo areng mõistuse areng ning et ühiskonda peaksid valitsema ainult eksperdid. Tema riigikapitalismi idee oli sotsialistlik, inimesed peaksid töötama. Eraomand siiski lubatud. Nägi oma riigikapitalismi plaanimajanduses. Teda peetakse autoriks, kellelt marksistid võtsid hiljem üle plaanimajanduse idee. Louis Blanc tema peatöö 1839 ,,tööorganisatsioon". Igalt ühelt vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Selleks sai kommunistide loosung. Riigi ülesanne kindlustada kõigile töö. Nõudis, et kehtestatakse üleüldine valimisõigus. Luuakse töökojad, mis tõrjuks välja erakapitali. Charles Fourier pidas teadust oluliseks. Nägi, et ideaalset ühiskonda ei saavutata, kuigi inimühiskond liigub koguaeg ülespoole etappide kaudu
Kriitikuid: konventsioone, mille raames ta kirjutas Geoffrey Elton (1921-1994) poliitiline ajalugu, allikakesksus, ajalugu peab Teooria seos praktikaga: tegelema faktidega, ideed seda ei ole. ideoloogiad tegelevad legitimeerimisega Marksistid: määravaks tootmissuhted, kes kus asus; klassikonflikt; ideed olid kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad määratud valitseva klassi poolt. innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Kaht laadi ideed: Kirjeldav. Milline on inimese loomus, kuidas nad omavahel suhtlevad? –
45mlj(kumb?).Migratsioon toimub lainetena: 19.saj lõpus taandus Lääne Euroopa migratsioon ja algas idaeurooplsate väljaränne. Ameerika tõestab Malthuse teooria mitte kõige paremat paikapidevust: tootlikkus kasvas kiiremini kui rahvaarv(?). TÖÖSTUSREVOLUTSIOON Tegi lõpu senini toimunud neoliitilisele revolutsioonile, aga nüüd asendus viljelev olemus tööstusliku olemusega, kus epamised rikkused ei tulnud enam põllumajandusest. Ka marksistid pidasid tööstusrevolutsiooni keskseks märkuseks ning tööstusrevolutsioon tõi kaks uut klassi: kapitalistid ja proletariaadid. Vanade mudelitega on väga palju probleeme ja juba ammu pole asjad must valged. Tööstusrevolutsiooni üldisest daatumist ei saa rääkida, küll aga sai see alguse Suurbritanniast ja ilmselt u 18.saj keskpaigas. Enne seda preindustrial society. Suurbritannia oli paljudes mõttes erandlik ja ei saa öelda, et 20.saj alguseks oleks kogu
ajaloolane tegeleb faktidega ehk tegelikkuses sündinud asjadega. Ideede ajalugu on midagi ähmast, mille puhul ei saa midagi kindlat väita, on ähmane. Ajaloolane peab tegelema poliitilise ajalooga ehk sündmuste ja institutsioonidega, leiab vastused arhiivist ning allikad annavad küsimused ja vastused kätte ainult nii saab tuvastada tegelikke kindlaid fakte. Mõtlemine ongi tegutsemine, neid kahte sfääre ei ole võimalik lahutada. · Marksistid suured jõud ühiskonnas, mida tegelikult üksikisiku tegutsemine ei suuda muuta ühiskondliku arengu aluseks on tootmissuhted ja neist lähtuvalt on ühiskonnas klassikonflikt ning just see seletab sündmuste põhjusi, ajalugu peab tungima sügavamale ja jääma marksistliku kontseptsiooni raamidesse. Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks
Iga itaallase hinges elas alaliselt vaenulik tunne Austria vastu ja see valgus enam kui kord väljapoole. Kui juba Saksamaa võttis kursi kõrgendatud industrialiseerimisele ja kaubanduse kõrgendatud arendamisele, siis, rääkides asjast, ei jäänud järele väikseimadki põhjust võitluseks Venemaaga. Ainult mõlema rahvuse halvimad vaenla-sed olid huvitatud sellest, et selline vaen tekkiks. Ja tõepoolest nii see oligi: just nimelt juudid ja marksistid esmajärje-korras mürgitasid kõikide vahenditega need kaks riiki üksteise peale. Lõpuks, kolmandaks, Saksamaa liit Austriaga varjas endas lõputuid ohte veel sellepärast, et paljusid riike oli kerge ahvatleda perspektiiviga Austria jagamisest ja nende teatud autasustamisest endiste Austria maade arvel. Doonau-äärse monarhia vastu oli kerge tõsta kogu Ida-Euroopat, eriti aga Venemaad ja Itaaliat.
isiklikul tasandil: nt ori ja tema omanik, kuid klassisüsteemis väljendub see pigem ebaisikulisel moel, nt töötingimused ja makstav palk. 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad Kihistumissüsteemide universaalset iseloomu põhjendatakse sageli inimloomust ja/või kollektiivseid vajadusi käsitletavate teooriatega. Erinevaid teooriaid on välja pakkunud nii funktsionalistid, marksistid ja paljud teisedki. 19.1.6. Karl Marxi teooria Enamus Marxi töid on tegelikult pühendatud stratifikatsioonile ja sotsiaalsele klassile, kuigi ta ei suutnud välja töötada süstemaatilist analüüsi klassikontseptsioonist. Klassi olemus. Marxi jaoks oli klass grupp inimesi, kel oli sarnased omandisuhted ning vastavalt millele kujunes välja nende elustiil. Lähtudes omandijaotusest eksisteerisid järgmised tootmisviisid:
See kutsub inimesi osalema ja aktiivselt koostööd tegema, ennast pühendama. Nagu kalvinistide predestinatsiooni õpetus, kus Jumala tahe on kõik ette ära määranud. Ajalugu ise kutsub inimesi võitlema, tegutsema. Allutama/loobuma individualismist ja omahuvist. Ajalugu annab paratamatuse, kohustuse ja eesmärgi see kõik teeb kommunistidest sellised Ajaloo teenijad nagu kalvinistid teenisid Jumalat. Kalvinistid nimetasid seda teoloogiaks, marksistid nimetavad teaduseks. Klass (nagu Hegelil rahvus) on kollektiivselt ühtne. Toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate ideede ja liikumiste peegeldused. Sotsiaalne klass on kollektiivne üksus, mis käitub oma huvides teiste klasside suhtes, samamoodi nagu majandusteoorias majanduslikult mõtlev inimene inimeste suhtes. Individuaalsed uskumused ja käitumine on allutatud klassile, sellegipoolest klass loob aeg-ajalt
annaabi.ee 
