Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Anarhia, mäss või vastastikune abi?

Enne kui üldse saab asuda anarhistliku küsimuse lahkamise kallale, tuleb käsitleda küsimust, mis pidevalt ja läbi aegade on inimestes tekitanud eriarvamusi ja sageli ka teadmatusest põhjustatud eksiarvamusi ­ mis on anarhism ja kes on anarhist. Kui vaadata kõige lihtsamat ja lühemat seletust, mida üldse võimalik leida, siis tuleb heita pilk teatmeteoste poole. Eesti keele sõnaraamat annab anarhismi seletuseks ,,riigivõimu eitav poliitiline vool; autoriteedi, korra, distsipliini eitamine" 1. Sellest tulenevalt on ka anarhistiks tituleeritud isik, kes pooldab anarhismi. Princetoni ülikooli sõnastik jällegi defineerib anarhismi kui ,,seadusetuse ja segaduse olukorda, mille põhjuseks on tavaliselt

Filosoofia

11

docx

Hasso Krull

Ma arvan, et ta võiks kõigepealt lugeda «Meetrit ja Demeetrit». See pole küll mingisugune autoportree, minu isikut on seal vähe tunda. Pigem on ta kokku pandud nagu tänapäeva dzäss ­ nagu koosseis, kus üks mängija on Põhja-Aafrikast, teine Indiast, kolmas Lõuna- Ameerikast. See on ka tulevikku projitseeritud eepos, tegevusaeg on lähem tulevik, näiteks aeg, mil Euroopa hakkab vee alla jääma. Millised võiksid olla need eripärased elemendid, millest moodustub eesti mõtlemine või eesti kultuuri kogum? Kas meil on mingi päris oma kiri või muster? Mingi konstellatsiooni omapära on kindlasti olemas. Aga selle määratlemine pole mulle vist eriti tähtis. Kas eesti rahvas läheks sellest paremaks, kui meil oleks palju veidraid kujusid ja suuri röövleid (nende pärast kakeldakse ju eriti), keda teistel pole? Võõrsil tegeled selle küsimusega rohkem. Näed, et teiste mentaliteet erineb; oma kogukonna

Kirjandus

3

doc

Võrdsus ja vabadus anarhistlikus teoorias

Anarhism omabki kahte väga äärmuslikku visiooni ühiskondlikust korrast. Kui kaosena ning ühe utoopilisema ühiskonnaõpetusena maailmas, mida ei saa mitte kunagi eksisteerima ning vastandina, et anarhia on nö korra ema. Nii nagu arvamused ise, baseerub anarhia mõistmine siiski haridusele, haritusele või seesmistele väärtustele. Hariduse tase määrab ära ühiskonna valmiduse ja mõistmise, mis üldse on anarhia ning kuidas selle sees saavad kõik koos rahumeelselt elada ilma, et keegi vabadust ja õigusi kuritarvitaks. Seepärast on vaja ühiskonda, mille liikmetel on kõikidel sama visioon anarhistlikust korrast. Ja veel enamgi ­ anarhia edukaks realiseerimiseks on vaja ehtsat tahet olla kooskõlas enda ja ühiskonnaga, kollektiivset terviklikku mõtlemist, sellest lähtuvat tegutsemist ning ka distsipliini. Kuigi Max Weber polnud anarhismi pooldaja, toon võrdluseks tema nägemuse.

Filosoofia

2

rtf

Anarhism

Anarhism Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe. Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti

Filosoofia

25

odt

Popkultuur ja popmuusika

karneval, ekstaas, kaos ja paremal paast. Moodustab antagonistlik paar kahe erineva mõtteviisi vahel. Karnevali all ka müra kogu oma kaootilisuse ja vägivallaga, ohverdusrituaal iseloomustab maailma. Paastu alla kuulub vaikus rituaalse korra kaudu, müra sunnitakse vaikima. Kodanliku maailma normid. Ohverdus on isiklik kahetsus. Luuakse teatavad ideaalid. Attali pöörab ümber Marxi kuulsa skeemi. Baas majandussuhted. Attalil on muusika see, mille kaudu me saame otsustada selle üle, kuhu ühiskond läheb. Attali arust muusika peegeldab seda, kuidas ühiskond on korraldatud. Attali järgi igal ühiskonnal sisemine kood, mis võimaldab org toimida. See areneb ekstreemsusesse ja loob eelduse müra toimimiseks. Kui üks ajastu läheb üle teiseks, siis tekib müra. Nihe, katkestus on müra. Uus kord tervitab seda kui saabuva ajastu märki, aga vana kord peab seda müraks. Muusika on nagu Attali kirjeldab suuresti müra taltsutamine, suunamine kanalitesse, kus

Kultuur

2

rtf

11.klass

diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot. Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.Quesnay käsitles majandust elava organismina,mis võib olla terve ja haige .Terveks pidas ta majandust,mis oon tasakaalus

Ajalugu

32

odt

Eesti punk

..................................................................29 Lisa 5...................................................................................................................................30 Lisa 6...................................................................................................................................31 2  SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teemaks on ,,Eesti punk ".Olen selle teema valinud sellepärast, et saada teada sügavamalt, mis on punk ning leida põhjuseid, miks on praeguseks eesti punk mandunud ja mis põhjustel oli see nii populaarne 80.ndatel. Samuti huvitab mind, milline oli punkarite tegevus enne ja milline on see tänapäeval. Minu töös püstitatud põhiliseks uurimise all olevaks küsimuseks on teada saada, et milline oli 80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ?

Uurimustöö

5

doc

Milline on terrorismi tulevik?

tahtele alluma. Terrere transformeerus terrorismiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793.­ 1794. a, kui Robespierre määratles terrorit järgmiselt ...[T]terror pole midagi muud kui kohene, karm ja paindumatu õigluse kehtestamine ja seega on ta vooruse ilming; see pole niivõrd omaette põhimõte, kuivõrd demokraatia üldise põhimõtte rakendamise tulemus meie maa koheste vajaduste teenistusse1 Seega käsitles Robespierre terrorit kui õigluse ilmingut ja nägi selle rakendamist lausa demokraatia ilminguna(!) . Massitapmised Vendées, hirmuvalitsemine Prantsusmaal 1793 Üksikisikud, mitmesugused mitteriiklikud organisatsioonid ja isikute grupid on samuti kasutanud vägivalda, et oma vaenlasi hirmutada ja oma tahte alla painutada. Juudi seelotid panid toime oma vastaste salamõrvu võitluses Rooma impeeriumi vastu, assassiinid tapsid ristisõdijaid, Guy Hawkes'il oleks peaaegu õnnestunud Briti parlamendi õhkimine 1605. a

Ajalugu

Kommentaarid (0)