Euroopa ideede ajalugu (0)

Eu ideede ajalugu
Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte „suured mõtlejad“
Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus
Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium , vabadus
Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt . Filosoofia( eetika , ökonoomika- perek . Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend , riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik)
Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted
Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol. filosoofiat ? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et vältida korruptsiooni
Kus tuleb mõte, et alamatel üldse õigused, kas eesmärgiks pigem vabadus või hoopis võrdsus?
Miks tegeleda ideede ajalooga ?

Kasu filosoofidele? Antikvaarne huvi v vastused tänap küsimustele(kuidas teadus töötab v avastusteni jõutakse); ka vanadelt mõtlejatel võimalik midagi õppida(filosoofia); kuidas me suhtume progressi inimajaloos; võimalik hoiak-teaduslik- tehniline progress, ent inimloomus pm sama
Tsükliline süsteem-ajalugu kordub, käib üles-alla ja mingid printsiibid ja põhimõtted taas rakendatavad.
Me oleme vabad siis, kui enda asjade üle otsustame ja enda üle valitseme (ka riigi tasandil)( Rooma filosoofia)

Kasu ajaloolastele? Milleks neile mineviku ideed ja kas see on ikka päris ajalugu? Ajalugu tegeleb päriselt asetleidnud sündmustega, ideede ajalugu filosoofidele.
Kas me saame seda mõista ilma, et teaksime, mis inimeste peas toimub?
Ideed on ajaloo uurimisel eksitavad ja peaksime tegelikke põhjusi otsima sügavamalt. Ideeajaloolas: seletab in tegutsemist , kriitikud: inimeste tegutsemist seletavad strukturaalsed tegurid( riigid võitlevad ressursside pärast. Reduktsionism)
Ideedeajaloo kriitikuid:

• Geoffrey Elton-kuidas ajaloolane peaks tegutsema, ajaloolane tegeleb faktidega, ehk toimunud asjadega, id.ajalugu midagi ähmast ja midagi pole võimalik tõestada, peaks tegelema pol. Ajalooga ja pol sündmuste ja institutsioonidega, mille puhul leiab vastused otse allikatest, mille puhul küsimused ja vastused saab otse allikast, mitte ei pea ise valmis mõtlema
  

• Marksistid- suured jõud ühiskonnas, mida üksikisiku tegutsemine ei saa muuta, arengu aluseks tootmissuhted, sellest tulenevalt klassikonflikt, mis seletabki ajalooliste sündmuste põhjusi; ideed on pealisehitis, mis ei seleta käitumist, vaid ainult õigustab, ideed on propaganda sfäär, ehk valitsevate klasside vahend valitsetavate vaoshoidmiseks
  

• Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu?
  

Näide 1: Teine Iraagi sõda 2003-2011
Miks toimus? Nafta (keegi ei öelnud välja, aga teada oli ja tänapäeval võideldaksegi ressursside pärast) ei piisa, „võis“ olla üks põhjuseid (bush uskus, et usa ühiskond õiglasem kui iraagi oma ja et dem võimalik transportida, uskus, et kui iraagi-sugune riik arendab salaja tuumarelva, siis usa-sugusel riigil õigus sekkuda)
Näide 2: Miks sekkus Gustav Adolf 30-aastasesse sõtta?
Riigid võistlesid kaubandusteede pärast, et jälle ressursse kindlustada v nt tsivilisatsioonide kokkupõrge. Poolt- ja vastuargumentide kaalumine Riiginõukogus 1620ndatel aastatel: poliitilis-diplomaatilised(kes meie liitlased, kuidas see mõjutab meie tulevast olukorda pol maastikul , kui saksa keiser tugevneb protestantlike riikide arvel) sõjalis- strateegilised ( sõda varem v hiljem rootsi terr-l, kus peaksid sõdima), majanduslikud( kus odavam, kas vaenlase v enda terr-l, sadamad), õiguslikud ja eetilised (kas saksa minek on üldse õiglane ja kas seda võimalik ka maailamle tõestada mitte jätta endast muljet kui julmast ja ebaõiglasest väikeriigist), psühholoogilised( kuidas mõjutab rootsi kodaniku patriotisti see, et peab sõdima võõral terriotooriumil)
Näide 3: Ameerika vallutamine
Peaküsimus: Kas indiaanlased on inimesed nagu me ise?? Vastusest sõltusid käitumisnormid: kas me peaksime nad endale allutama v suhtlema kui võrdne võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on „inimene“? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel?
2 laadi ideed: kirjeldav( empiirilised , võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi , juhiseid, millised paremad teguviisid)
Interdistsiplinaarsus : katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest
Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne
Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja , võitles selle eest, et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust). Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, „ühikideed“-meil on võimalik lahutada ühe in mõtlemine ühikuteks, mis pole originaalsed, vaid uus teoooria tekib vaid vanade ideede ühildumisel. Tekstipõhisus-ei peagi teadma eriti mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste . Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, „suurte mõtlejate“ rida
Kontekstuaalne meetod- cambridge ’i koolkond alat. 1960ndatest( quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus - mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid.
Mõjutatud „lingvistilisest pöördest“- (ideedeajaloo kulg) Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele.
John Austin- „kõneaktide“ teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu.(nt abielludes „te olete nüüd mees ja nine “ ongi paari pandud)
Mida see tähendas ideedeajaloole? Autor teebki mingeid tegusid , mis pole suunatud meile, need pole ajatud, vaid ta on dialoogis oma kaasajaga . Selleks, et tema sõnade kogutähendusest aru saada, peame tema kaasaeg tundma. Collingwood: „selleks, et aru saada vastusest, peame teadma ka küsimust“
Kuidas peame uurima ? Peame uurima autorit ennast, kellega ta läbi käis, haridus , positsioon, miks kirjutas tolle teksti, milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus, konkreetseid kaasaegseid probleeme, teadma tavasid, kuidas tollal kirjutati, milliseid allikaid , termineid kasutati