Marksism (1)

Marksism
MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad . Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes. Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse aktsepteerima tarbismist kahel viisil. Ideoloogilise seisunid seadmed on mõeldud selleks,et muuta meid mitte teadlikuks asjade kasutamises- PETLIK TEADLIKUS. MAHASURUVA SEISUNDI MEETODID: kautatakse füüsilist jõudu, et kontrollida masse ja kaitsta KAPITALISMI ja seejärel JUHTIVAT KLASSI.
Marksism on marxi ja engelsi loodud ning uutes tingimustes Lenini poolt edasi arendatud filosoofiliste majandus teaduslike ja sotsaalpoliitliste vaadete teaduslik süsteem.Marxsim tekkis 19.sajandi keskpaiku, ajal mil juba ilmnesid kapitalismi ajaloolised piirid, ja ajaloo areenile oli tõusnud kapitalismi tulevane hauakaevaja- TÖÖLISKLASS. Kapitalism e. Ühiskondlik majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel.
Marksism on intelektuaalselt kõige ambitsoonikam, süstemaatilisem ja mõjukam poliitiline filosoofia tänapäeva maailmas. Marksism on avaldanud suurt mõju, mitte vaid tänapäeva kultuuri elule kuid mõjutand poliitilist tegevust olles maailmavaatepoolelt alusalaks mitmele riigile. Marksism hõlmab ühiskonna teadusliku uuringut ajaloofilosoofiat, majandusliku tegevuse ajalugu eriti kapitalistliku süsteemi nii poliitilise mõjuvõimu konseptsiooni. Filosoofiliselt koosneb marksism heegelsusest ehk heegeli põhimõtetest, positivismist ja materjalismist, poliitiliselt on see maailmavaade saanud alguse 19-nda sajandi prantsuse revolutsioonilistest liikumistest. Eetiliselt on see valgustus ajastu vaimu järeltulja, kuid marksism pole vaid teoreetiline struktuur, see on ka üleskutse tegudele.See on revolutsiooniline appikarje, et muuta majandluslike ja sotsiaalsete majandusolusid. Marksistid väidavad,et teooria ja praktiline tegevus on omavahel lahutamatud. Väide ,et marksism on teaduslik oli marksismi populaarsuse üks tähtsamaid komponente kuni 20.nda sajandi lõpuni.
Marksistid kaldusid oma veenudmusi käsitlema, mitte lihtsalt isiklike seisukohtadena vaid teadusliku teadmisena, mis on seetõttu absoluutselt tõsikindel. See tegi nad otsatult enesekindlaks ja erakordselt sallimatuks kõige allternatiivsete vaadete nind arvamuste suhtes. Seal kus nad võimule tulid, keelati kõigile marksismile vastukäivate ideede avaldamine ja õpetamine. Makrsismi populaarsuse teiseks allikaks oli tõsiasi, et kuna see väitis ennast ennustavat ühiskonna arengu tuleviku teadusliku täpsusega siis pidi sotsialismi saabumine olema paratamatu ,mis tähendas et sotsialistid olid nö tuleviku poolel. See mida nemad uskusid ja soovisid pidi tulema niikuinii, vaatamata sellele mida keegi teine arvas või ütles. Kogumaailm liikus mööda nende teed. Marksistid armastasid seda väljendada sõnadega- AJALUGU ON MEIE POOLT! Ja nende vastaseid pidid Strotski sõnutsi heidetama ajaloo prügikasti, see tegi nad modernsest modernsemaks sest nad ei elanud mitte ainult olevikus vaid juba ka tulevikus ennem kui keegi teine. Karli Heinrich Marx kes elas aastatel 1818 -1883 on marksismi tuntuim esindaja. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof. Majandusteadlane ja revolutsinäär. Sündis ta Saksamal Trieris. Karl Marxist endast sai aga teismelisena võitlev ateist , tema greedoks ehk sõnumiks oli juba siis –Religiooni kriitika on igasuguse kriitika alus- Marx õppis ise eeskujul alguses juurat kuid jätkas õpinguid peagi ajaloo filosoofia erialal. Aastal 1841 kaitses ta oma doktoritööd „Demokriituse ja Epikurose loodusfilosoofia erinevus“ Karl Marx oli hiljem Grönnis vasak libelaarse Rheinishe Zeitungi juures kaastööline ning seejärel peatoimetaja . Abiellus ta aastal 1843 pärast 7 aastat kestnud kihlust Jenniga, ja kolis elama Pariisi. Seal tutvus ta Prantsuse sotsialismi ja selle poolehoidjatega, ning Freirch Hengelsiga kellega teda sellest ajast peale sidus eluaegne sõprus ja koostöö. Sellest sai alguse võib-olla kuulsaim kuid kindlasti viljakaim kirjanduslik koostöö, mida kunagi nähtud. Vahetult Hengelsiga tutvumise järgnenud aastaail töötas Marx välja põhiliste ideede süsteemi, mis sai tuntuks MARKSISMINA ja millest kujunes kommunismi intelektuaalne vundament , seda on nimetatud ainsaks tõeliseks sotsialismiks, Engels osales ka selles kõiges Marxi kõlakatuse, kodukriitiku kaastöölisena ning näitas nendes rollides üles erakordset talenti kuid geniaalne säde oli ikkagi marxilt, kes kujutas endast selle vaimse partnerndluse vaieldamatult domineerivat osapoolt. Nimetades nende ideid marxi järgi ei ole järel maailm engelsile liiga teinud. Kuid sellegi poolest pole Engels kauglesti tähtsusetu isik. Preisi Valitsuse nõudmisel saadeti ta Pariisist välja ning ta suundus elama Brüsselisse kus ta kommunistide liidu ülesandel kirjutasid Marx ja Engels 1847 aastal ühise „Kommunistliku Partei Manifesti“ mis ilmus 1848 aastal. 1849 aastal pagendita ta taas, immigreerus ta Londonisse kuhu ta jöi elama elulõpuni. Karl Marxi teoseid anti välja kahes köites Moskvas. Esimesena ilmus poliitlise ökonoomia kriitikast siis tema lõpetamata jäänu peateose KAPITAL esimene köide lisaks teine teos „Kodusõda Prantsusmaal“ Karl Marxi märkmed Kapitali teise ja kolmanda köite jaoks andis hiljem völja Engels. On väljaspool igasugust kahtlust,et kapital on terve maailma ajaloo üks mõjukamaid raamatuid, tänu engelis rahalisele toetusele on sai Marx tegeleda Londonis elades intensiivsemalt poliitilise ökonoomiaga. Tegelikult pidi Karl Marx koguma elu jooksul väga vähe sellist tööd , mille eest palka maksti, selle asemel vireles ta vabatahtlikult enamiku oma elust vaesuses ja pühandus uurimustööle ning kirjutamisele. Karl Marx suri 14. Märtsil 1883 Londonis ja ta on maetud Highgate’i srunuaeda.
„Tema nimi jääb elama läbi sajandite ja nõnda ka tema looming“ Englels. See tsitaar Engelsi kõnest Marxi haua ääres on kirjutatud selle Nikolia sukovi joonistusele 1939-ndast aastast.
Hegeli panus marksismi. Üks põhjusi miks marksim suutis välja pakuda nii rikka mõttesüsteemi, oli see et sinna sulasid kokku kolm intelktuaalset ampitsiooni, mis kõik olid juba kõrgel tasemel. Saksa filosoofia , Prantsuse poliitikateooria ja Briti majandusteadus. Seetõttu ei marksismi määratleda kui filosoofia tavatähenduses, siiski on seal tugev filosoofiline mõõde ja marksim avaldas hilisemale filosoofiale tohutult mõju. Siis ei saa ükski tänapäevane filosoofia ajalugu sellest mööda vaadata. Marxismi filosoofiline osisi tuli peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis.

Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess.

Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada .

See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees.

Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad.

See protsess ei sõltu inimeste meelevallast, vaid kulgeb oma sisemise sunni ajel ja haarab inimesed endaga kaasa.

Eelkirjeldatud areng jätkub senikaua , kuni kõik sisevastuolud on lahendatud ja pole enam võõrandumist ning järelikult ka jõudu, mis põhjustaks muutusi.

Selle vastuoludeta seisundi saabudes ei vea inimestest sõltumatud jõud meid enam kaasa, inimestel on esimest korda võimalik olla oma saatuse peremees ja neist endist saavad need, kes otsustavad muutuste üle.

See annab inimestele esmakordselt võimaluse vabaduseks ja eneseteouseks.

Ühiskond , mis võimaldab vabadust ja eneseteostust, ei ole pihustunud mitte omaette tegutsevateks indiviidideks, nagu kangastub liberaalidele, vaid on orgaaniline ühtsus, kus indiviidid on hõlmatud tervikusse, mis on palju suurem ja võimaldab seetõttu enamat eneseteostust kui see oleks saavutatav omaette.
Marksism on tavaline struktuur mis jätkab oma kasvu, iga järgnev selle maailmavaate tegija lisab enda panuse originaal teooria alustaladele ja peab end selle esindajaks.
Marksistideks on end pidanud Freidrich Hengels, Lenin , Lev Strotski, Stalin, Mao Tse tonng jmt. Leenin on öelnud,et „Marksismi elav vaim oli revolutsiooniline sisu!“
Tähtis etapp marksismi arengus on seotud Lenini tegevusega , lenin rikastas kõiki marksismi komponente asjastul mil poleretaalnerevolutsioon sotsialismi ülesehitamine olid omandanud vahetult praktilise iseloomu. Lenin tõstis marksstliku filosoofia kvaliteedi efektiivselt uuele tasemele üldistades teadusliku mõtte uusimaid saavatusi, arendades igakülgselt marksitliku dialektikat, arendades seda ühiskonna elu uutes tingimustes. Lenin lõi õpetuse imperialismist kui kapitalismi kõrgemaist ja viimsemaist staadiumist, arendas välja sotsialsitliku revolutsiooni teooria. Maailma esimesena sotsalistliku revolutsiooni juhina määras Lenin kindlaks uue ühiskonna ülesehitamise konkreetsed teed. Marksistlik filosoofia omas laia leviku juba NSV Liidus esimestel aastatel sel ajal tuli tal veel võidelda vana kodaniku filosoofia jäänuste ja teiste filosoofiliste teooriate vastu. 1922. Aastal asutati esimene marksistlik filosoofiline ajakiri POD ZNANEM MARKSISMA ajakirja kolmandas numbris ilmus Lelini artikel „Võitleva materialsimi tähtsusest“ milles olid sõnastatud filosoofia teaduse ees sesivad ülesanded ja mis avaldas suur mõju kogu nõukogude filosoofide järgnevale tegevusele . Marxi jaoks polnud mitte ainult tähtis teaduslik tõde ja inimese väljumine omasüülisest alaealisest vaid inimese kui niisuguse vabanemine rõhumisest ja materiaalsest viletsusest on marxi meelest ka teadusliku töö eeltingimuseks. Oma enda filosoofiat kirjeldab Marx teoses „Teese Feuerbachi kohta“ kui praktika filosoofiat mis ei vaata indiviide staatiliselt vaid töötavate ja seetõttu paratamatult ka ühiskondlike olenditena ,sest töö on alati ühiskondlik praktika. Kapitalismi analüüs, teooria on Marxi jaoks ainult üks pool oma tegevusest , teiseks pooleks jääb alati praktika , töö ploretaalabi poliitlise organisatsiooni teenistuses seega siis inimkonna teenistuses. Oma elu viimastel aastatel võis Marx rahuldusega jälgida kuidas sotsalistlikust ja sotsaiaaldemokraatlikust liikumisest sai Euroopas tähtis poliitiline jõud .