Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kommunismi lühiajalugu (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kommunismi lühiajalugu #1 Kommunismi lühiajalugu #2 Kommunismi lühiajalugu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor OmgWtfElisabeth Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Kommunism

Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur?

Ajalugu
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

o NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast o NSVL-s jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamisele  Stalini kõne Moskvas 1946 – rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas; andis märku, et NL valmistud konfliktiks Läänega (Külma sõja algus)  Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema  Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed)

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

Pärast Narva vabastamist pöörati tähelepanu Lõunarindele. Kolm gruppi: · Mõisaküla­Viljandi · Tartu­Valga · Võru­Petseri Rinde ülemjuhatajaks Soome kindral Martin Wetzer. Peaeesmärk Valga vallutamine. Grupid pidid tegutsema koordineeritult. 31. I 1919 Paju lahing 1. II 1919 Valga vabastamine 4. II 1919 Võru ja Petseri vabastamine 4.4 Sõjamajandus Tartu vabastamisel etendasid suurt rolli soomusrongid. 5. Eesti sisepoliitika 1920­34. Valitsemissüsteem ja parteid. Kommunismi oht. Põhiseaduslik kriis. 5.1 Eesti sisepoliitika 1920-1934. Valitsemissüsteem ja parteid · Riigikogu- ühekojaline 100 liiget · Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) ­ Tõnisson 3

Eesti ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Majandus seal oli nüüd alla käinud. Palju töötuid. Sõja järgse kriisi tulemusena tekkis Itaalias palju rahvuslikke organisatsioone - fasces (ladina keeles: liit). Sellest on tulnud ka nimetus Fasism. Kasutatav haakrist on pärit vana-indiast, kus see oli päikese sümbol. 1919 Milaanos toimus Itaalia fasistlike liitude esimene kokkutulek. Seal kerkis teiste seast esile Benito Mussolini, kellest sai duce - itaalia keeles: juht. 1920 "Itaalia streik" - üldstreik. Selle põhjuseks oli kommunismi levimine ja tööstusettevõtete juhtimine töölisklassi poolt. 1922 Marss Rooma - Fasistide võimule tulek, et ära hoida kommunistide võimuletulekut. Kuningas Vittorio Emanuele III määras peaministriks Mussolini. Itaalia jäi endiselt kuningriigiks. Musoliini kehtestas oma diktaktuuri järkjärguliselt. Lõplikult kinnistus see 1929. aastal. 1924 toimusid parlamendi valimised. Uues valitud parlamendis võttis sõna sotsiaal-demokraat Matteotti, kes hoiatas Itaaliat fasismi eest

Ajalugu
thumbnail
46
rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H

Ühiskond
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Tadzikistan, veel hulk Kolmanda Maailma, st Aafrika (Zimbabwe, Uganda, Sudaan jt), Aasia ja vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega

Ühiskond




Kommentaarid (1)

smaili profiilipilt
Kai Mänd: oli väga abiks

16:01 20-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun