Kommunismi lühiajalugu (1)

Kommunism
R.Pipes
Kommunistlik teooria ja programm
Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas. Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit.
Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses „vabariik“ nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis.
Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud.
Marx ja Engels koostasid „teadusliku sotsialismi“ doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku evolutsiooni mõjul peab paratamatult toimuma.Marksistliku ühiskondliku arengu kontseptsioon tekkis darwinliku teooria mõjul,mis 1859 .aastal „Liikide tekkimises“ oli kirja pandud.
Industriaalühiskonna teke muutis aga tugevalt inimeste elu. Tööstusest ja kaubandusest saadav raha asendas ajapikku rentidest saadavaid tulusid kui peamist jõukuseallikat.
Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid ; töölised ja kapitalistid).
Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. See tähendas , et klassistumine peab üks kord viima revolutsioonini. Marx ütles, et kui revolutsioon kusagil toimub, vallandub see ka teistes riikides.
Leninism
Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude  ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid.
Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse.
Lenin defineeris diktatuuri kui võimu mida ei piira miski, ei ükski seadus,mida ei takista absoluutselt mingid reeglis ja mis toetub otseselt sunnivõimule.“Ta oli valmis asuma piiramatu terrori juurde , et oma vastaseid hävitada ja ülejäänud elanikkonda hirmu all hoida.Lenin vallandas Venemaal kodusõja kui ta lasi oma alluvatel alla kirjutada ebapopulaarsele rahulepingule.Ta eesmärk oli ülemaailmne revulutsioon.
Et võita talupoegade ja tööliste toetust võttis omaks anarhistlikud loosungid,mis õhutasid talupoegi omastama ja omavahel ära jagama eramaid. Kommunistid võitsid kodusõja ,sest nad kontrollisid maa rahvarohkemat piirkonda,kus enamik selle tööstuslikke varasid paiknesid.
Kui välja arvata võimu enda käes hoidmine, kogesid bolševikud tagasilööke peaaegu kõigis oma taotlustes:
Riiki puutuvatest küsimustest valmistas Leninile pettumust kontrollimatu bürokraatia tekkimine.
Majandusliku juhtimine valmistas samuti pettumust. Usuti et kapitalism ,mida suunab kasum on sünnipäraselt kaugelt vähem efektiivne kui riigi monopolina toimiv majandus Nad uskusid, et mida suurem on ettevõte, seda paremini see funtsioneerib. Need oletused osutusid vääraks. Tehaste ebaõiglane juhtimine vähendas järsku tootlikust . Selle tulemuseks oli toodangunäitajate katastroofiline langus.Majandusliku katastroofi kõige traagilisem külg oli toiduainete tootmise vähenemine.
Stalinism
Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning terroristlik diktatuur.
Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror, vaenulike klasside, vähemusrahvuste ,haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega.
1930. ja 1931 . aastal represseeriti 1 803 392 inimest süüdistatuna kulakluses, mis tähendas, et neilt võeti ära kogu vara ning küüditati sunnitöölaagritesse või koos perekondadega pagendusse Siberisse.
1932. aasta augustis anti välja dekreet , mis nägi ette surmanuhtluse või kümneaastase sunnitöölaagri igasuguse sotsialistliku omandi varguse või lõhkumise eest (sh kas või üksikud viljakõrred, mida nälgivad talupojad põldudelt ellu jäämiseks näppasid).
Talupoegade vastuseisu murdmiseks Ukrainas, Põhja- Kaukaasias ja Kasahstanis kutsus Stalin neil aladel 1932-33 esile kunstliku näljahäda, milles hukkus ligikaudu 6-7 miljonit inimest.
Suure Terrori haripunktis anti välja "kvoodid", mis näitasid, kui suur protsent mingi piirkonna elanikest tuleb maha lasta või laagritesse saata. 2. juunil 1937 määrati kindlaks, et Moskva linnas ja oblastis tuleb represseerida 35 000 inimest, kellest 5000 kuulus mahalaskmisele. Juulis varustati iga regioon isikute normarvuga, kelle hulgast 70 000 pidi ilma kohtuotsuseta hukatama.
Dmitri Volkogonov, Nõukogude kindral ja hilisem ajaloolane , on meenutanud oma vapustust, leides arhiivist 30 nimekirja kuupäevaga 12. detsember 1938. Nimekirjades oli 5000 inimest, kelle surmaotsusele Stalin oli alla kirjutanud, enne kui nende osas kas või nime poolestki kohtuotsus oleks langetatud.
1937-1938 arreteeriti 165 200 vaimulikku, kuriteoks oma usundi praktiseerimine, ja neist lasti maha 106 800.
Aastatel 1937 ja 1938 võtsid julgeolekuorganid väidetava nõukogudevastase tegevuse eest kinni hinnanguliselt 1 548 366 isikut, kellest 681 692 lasti maha - keskmiselt 1000 hukkamist päevas.
Rahvaloendused näitasid, et 1932. ja 1939. aasta vahel vähenes NLi elanikkond 9-10 miljoni inimese võrra.
Retseptsioonid Läänes
Euroopa radikaalse poliitika peamine trend tegeles kommunismi sobitamisega kaasaesesse tegelikkusse.Selle põhiline manifestatsioon oli liikumine,mis kerkis esile 1970.aastaul eurokommunismi nime all. See oli katse suurendada kommunismi soosivat valijaskonda, lahutades selle ideoloogia nõukogude repressioonidest ja majanduslikust mahajäämisest.Taheti jätkate teed,mis oleks enam kooskõlas Euroopa poliitiliste traditsioonidega .Eurokommunism osutus ootamatult lahvatanud ja samas kustunud sähvatuseks. Kommunism osutus lootusetuks ettevõtmiseks : Läänepoliitiline kultuur astus vastu selle ideoloogia tahumatusele.
Kolmas Maailm
Samal moel, nagu holokaus väljendas natsionaalsotsialismi täiuslikemat olemust, tegi seda ka punaste khmeeride valitsemine Kambodžas, esindades kommunismi puhtaimat kehastust.Selle juhid ei peatunud millegi ees, et oma eesmärki saavutada,mille all mõeldi maailma esimese tõeliselt võrdõigusliku ühiskonna loomist: sel eesmärgil olid nad valmis hävitama nii paljusid oma rahva hulgast , kui neile vajalik tundus.veresaunaga tapeti 1,5 miljonit inimest. Raporteeriti juhtumitest,kus lapsi sunniti oma vanemaid tapma .
Kuuba -esimene ja ainus allesjäänud kommunistlik riik Ladina-Ameerikas. Kommunistlikud haarasid võimu Kuubal , kasutades ära põhiolemuselt keskklassi ülestõusu Fulgencio Batista diktatuuri vastu. Fidel Castro polnud algul kommunist , tal oli iha võimu järele.Pärast diktaatorliku võimu omandamist, kaldus Castro vasakule.
Kokkuvõtteks
Ajalooallikad vihjavad tugevalt sellele, et kommunism polnud hea idee mis nurjus vaid see oli halb idee. Kommunism elab tänapäeval edasi ainult üksikutes maades- Hiinas, Põhja- Koreas , Vietnamis ja Kuubal-ja isegi seal hoiavad kommunistid võimu enda käes, kuid see kõik toimub meeletute järelandmiste hinnaga kapitalismile.
Marksism, kommunismi teoreetiline aluspõhi kandis endaga kaasas omaenda hävimise seemneid, nii nagu Marx kapitalismi kohta oli vääralt ennustanud.