11.klass (2)

Konservatism : Edmund Burke ,Georg Wilhelm Hegel.
Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda.
Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque.
Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust.
Majanduslik liberalism : Adam Smith.
Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas ,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine
ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse.
Utilitarism : Jeremy Bentham
Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse.
Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo
Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb.
Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani.
Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert .
Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine.
Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty
Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg.
Valgustusaeg e. füsiokraatia : Francois Quensy , Anne Robert Jacques Turgot.
Rõhutasid,et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest.Nad väitsid,et kaubandus on ainult kaupade vahetus,mille käigus ei teki ega tehta midagi.Nende arvates peitus rikkuse saladus maas ja põllumajanduses.Quesnay käsitles majandust elava organismina,mis võib olla terve ja haige .Terveks pidas ta majandust,mis oon tasakaalus.Turgot täiendas Quensay õpetust.Ta eristas kapitaliste ja palgatöölisi.Töötasu kujunemisel pidas oluliseks töölistevahelistk onkurentsi ja töökäte küllust.
Utoopiline sotisialism : Thomas More, Fourier ,Robert Owen,Saint- Simon .
Plaanimajanduse ideed püüti ellu viia Nõukogude Liidus,kuid see osutus turumajandusega võrreldes ebaefektiivseks.Fourier kaldus kõike süstematiseerima ja nii ta jagas inimkonna ajaloo nelja fraas ja 32 perioodi.Tema kava kohastelt pidi ühiskond koosnema faalanksistidest,mis ühendavad vabriku- ja põllutöö.Owen oli šoti tööpoiss kes juurdles tööpuudusprobleemi üle.Ta jõudis veendumusele,et kapitalistlikus ühiskonnas on tööpuudus paratamatu ja et masinad muudavad inimeste töö väärtusetuks.Ta nägi väljapääsu eraomandi kaotamises.
Blankism : Francois Noel Babeuf,Auguste Blanqui.
Blanqui võttis Babeufilt üle vägivalde reofmatsiooni ja töötajate diktatuuri ideed tõlgendas Blaqui kui kõigi tööinimeste valitsemist rikaste logelejate ja muidusööjate üle.Blanqui arvas töötajate hulka ka haritlased,kellele ta omistas sotsialistliku ühiskonna loomisel erilise osa.Blankism tähistab liikumist, mis seadis eesmärgiks väljavalitud revolutsionääride organisatsiooni vandenõu.
Teaduslik kommunism : Wilhelm Weitling
Uskus et inimokonna progressi liikumapanevaks jõuks on teadmised.Tema arvates oli ühiskonna kõigi hädade põhjuks eraomand .Tema ideekohaselt juhib uut ühiskonda teadus.Pani suured lootused kaltsakproletariaadile(pätid,röövlid,vargad, paadialused ,lõbunaised ja teised ühiskonna heidikud) kellel pole midagi kaotada.
Marksism : Karl Heinrich Marx , Friedrich Engels
1848.avaldasid Kommunistliku partei manifesti.Nad ilmutasid äärmist sallimatust igasuguste teiste sotsialismiteooriate suhtes,solvavad rünnakud kõigi teisitimõtlejate vastu kujunesid marksistide tegevuse iseloomulikuks jooneks.Neil õnnestus üle võtta Õiglaste Liit,mis ühendas Prantsusmaal paguluses viibivaid töölisi ja käsitöölisi.1867.aastal ilmus Marxi põhiteose " Kapital " esimene köide,mis märgib marksistliku majandusteooria väljakujunemist.Ühiskonna klassikoosseis sõltub selle teooria järgi ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist milliseid eristati viis : 1)ürgorjanduslik kord. 2) orjandus 3)feodalism 4) kapitalism 5)sotsialism.
Klassivõitluse teooria alusel õhutasid marksistid vihkamist ja klassivaneu.Klassivõitlus pidi viima proletariaadi dikatatuurile,eitasid demokraatlikku riigikorda ,ülistasid vägivalda ja propageerisid harimata rahvakihtide valitsemist.
Anarhism : Willam Godwin, Pierre Joseph Proudhon,Mihhail Bakunin
Anarhistid väitsid,et riigi on loonud tugevad ja rikkad nõrkade ning vaeste vastu,mistõttu tuleb riik kaotada.Bakunini põhiseisukoha järgi oli ühiskonna hädade ja puuduste põhjus riik.Üksikisiku eneseteostus saavutatakse anarhistide arvates loova töö kaudu.Nad arvasdi et revolutsioon peab puhkeme stiihiliselt.Osa anarhiste kasutas võitlusmeetodina individuaalset terrorit riigipeade vastu.
Internatsionaalid : George Odger
1864.aastal loodi Londonis Rahvusvaheline Tööliste Ühing mida hiljem hakati nimetama Esimeseks Internatsionaaliks.Uus organisatsioon loodi miitingul,mis oli kokku kutsutut protestiks Poola ülestõusu mahasurumise vastu Venemaa poolt.Osalsesid inglise ja prantsuse sotsialistliku liikumise tegelased ning poola,saksa ja itaalia pagulased .
14.juuli 1889 Suure Prantsuse revolutsiooni 100.aastapäeval kogunes Pariisi sotsialistide rahvusvaheline kongress ,kus loodi Teine Internatsionaal,mis tegutses perioodiliselt kokku tulnud kongressidena.Seal omandasid üha suuremat mõju sotsiaaldemokraadid .Marksism kaotas oma mõju.
RAHVUSLIKU LIIKUMISE ETAPID :
1.Elitaaretapp - hakkavad tegelema poliitikud ,teadlased,juhid.
2.Üliõpilasteetapp - jõudis noorte,eriti üliõpilasete hulka ja ka õpetajate ja haritlaste sekka.
3. Seltsiliikumine - tekkisid igasugused seltsid,laukukoorid jm.Jõudis rahvasekka.
4.Poliitilineetapp - tekkisid poliitilised erakonnadj ms.
Ühinemis liikumine : Saksamaa ja Itaalia . Lahkulöömis värk : Türgi,Austria,Venemaa.