Makroökonoomika (5)

Sisemajanduse koguproduktiks SKP – riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik.
Resident – juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta.
Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod – kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust , liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi ( eksport X – import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod – firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest – tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod – SKP = W + rt + r +∏ + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt – renditulud, r – netointressitulud, ∏ - kasum, D – amortisatsioon , T – kaudsed netomaksud).
Sisemajanduse puhasprodukt SPP – annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus .
SPP = SKP – D
Rahvamajanduse koguproduktiks RKP – spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal.
Kasutada olev kogurahvatulu = RKP + jooksvad netoülekanded välismaalt kogurahvatulu.
Rahvatulu RT – on teatud ajaperioodil kõigi ühiskonnaliikmete poolt kokku saadud tulude üldsumma, millest üks osa kulutatakse ja teine osa säästetakse. RT=RKP-D-T
Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga.
Tarbijahinnaindeks THI – mõõdab uuritava perioodi tüüpilise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutust võrreldes baasperioodi ostukorvi maksumusega.
Inflatsioonimäär – väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust. Inflatsioonimäär ∏ = (THI1 – THI0) / THI0 x 100
Majanduslikult mitteaktiivsed – need, kes ei ole võimelised töötama või kes ei soovi töötada, nad on loobunud tööotsimisest, kuigi sooviksid tööd teha.
Tööjõud – koosneb nii täis- kui osalise tööga hõivatutest ja töötutest.
Töötu – need, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100.
Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L-tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital , infrastruktuur tegurid).
Potentsiaalne kogutoodang – kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang).
SKP lõhe – potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe – Y).
Majandustsüklid – tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest.
Tsükli indikaatorid – muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks.
Kogunõudlus – rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M).
Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e.
Kogupakkumine AS – rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel.
Kogupakkumiskõver – väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P.
Retsessioon – kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
Depressioon – madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine , kahanenud äriline usaldatavus , langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine.
Deflatsioon – üldine hinnataseme langemine .
Stagflatsioon – majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus.
Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad – jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist.
Jooksevkonto – koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist.
Kapitali- ja finantskontol – kajastatakse kapitali eksporti ja importi .
Vahetuskurss – ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas.
Fikseeritud ehk püsiv vahetuskurss – selle puhul on riik kehtestanud omamaisele rahaühikule kindla vahetuskursi kas kulla, mingi teise riigi valuuta või valuutadest koostatud kogumi suhtes ning on valmis kursi säilitamiseks kasutama majanduspoliitilisi abinõusid.
Ujuv vahetuskurss – koduvaluuta kurss teiste valuutade suhtes määratakse tema nõudluse ja pakkumise poolest.
Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuutade suhteline hind ja reaalne vahetuskurss võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi.
Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes.
Keskmine tarbimiskalduvus – APC = C/ Y
Keskmine säästukalduvus – APS = S/ Yd
Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks .
Multiplikaator – võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes.
MPS – säästmise piirkalduvus, MPC – tarbimise piirkalduvus.
Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend , väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend.
M0 – ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha
M1 – ( kitsas rahapakkumine ) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades.
M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides .
Kvaasiraha = M2 – M1.
Raha pakkujad – keskpank ja kommertspangad .
Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR – kohustuslik reserv, DD – nõudehoiused
Rahanõudlus – majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad – tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus.
Intressimäär – on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingi perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.