Makroökonoomika I 2. teema konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Makroökonoomika

5 VÄGA HEA

2. SKP ja rahvatulu
Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele.

Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon .
Suletud majanduse korral on vaatluse all:
• majandusagentidena kodumajapidamised (KMP),
• firmad ja
• valitsus (avalik sektor ) ning millede vastastikused seosed avalduvad
• toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel.
Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud , teenivad tulusid tootmisteguriturgudel ( markets for factors of production , mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid.
Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii kodumajapidamised kui firmad võivad finantsturgudelt võtta laenu, et finantseerida investeerimiskaupade ostusid.
Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest.
Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist:
• kasutatavate tootmistegurite hulgast ning
• võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks.
Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.
Kaks tähtsamat: tööjõud – , kapital –
Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega.
Tootmisfunktsioon – väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga.
Y=F(K,L)
Konstantne mastaabiefekt – kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra
z x Y = F(z x K, z x L)
z – pos arv
Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga.
Y = F() =
2.2. Rahvatulu ja tootmistegurid, Cobb - Douglase tootmisfunktsioon
Nii nagu tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad üheskoos ära kogutoodangu mahu, määravad nad ka kogutulu (rahvatulu) suuruse.
Kogutulu jaotus on määratud tootmistegurite hindadega: töötajatele makstava palga ja kapitali omanike poolt teenitava rendiga.
Tootmistegurite hind määratakse nende nõudluse ja pakkumisega.
Tootmistegurite hind näitab, kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta.
Tootmistegurite pakkumisjoon on vertikaalne sirge, kuna need on fikseeritud
Järgneva mudeli eelduseks on:

täiuslik konkurents (täielikult konkureerivad firmad TKF)
kapitali omanikud on kodumajapidamised

Täieliku konkurentsi turul tegutsev TKF peab aktsepteerima hinnavõtjana nii väljundi (toodangu) kui ka sisendite (tootmistegurite) turu tasakaaluhindasid. Fikseeritud tehnoloogia korral võib toodang suureneda ainult kapitali (masinate, seadmete) ja/või töötajate arvu (töötundide) suurenemise korral.
Oletame, et firma müüb oma toodangut ühikuhinnaga P ja palkab töötajaid palgaga W ning rendib kapitali hinnaga/rendiga R. Seega müüvad kodumajapidamised KMP firmadele oma tööd (pakuvad tööjõudu) ja rendivad firmadele kapitali.
Firma kasum Π võrdub tulud toodangu müügist miinus kulud töö(jõu)le ning kapitalile.
Firma tulu – P x Y
Y – toodangu kogus
P – valmistatud tooteühiku hind
Kulud tööjõule – W x L
Kulud kapitalile – R x K
W – töötajatele makstav palk
L – töötajate hulk
R – kapitali rent
K – kapitali kogus
Π = PY W  L  RK
kasum = P  FK,LW  L  R K
TKT-l on hinnad fikseeritud turgude tasakaaluhindadega ja firma peab tegema valiku tööjõu ja kapitali optimaalse (kasumit maksimeeriva) koguse kindlaksmääramiseks.
Töö(jõu) piirprodukt MPL on toodangu koguse muut, mille firma saab (ühe) täiendava tööjõu ühiku palkamisel kui kapitali kogus on konstantne.
Tootmisfunktsiooni kasutades saame seda seost väljendada järgmiselt:
MPL= FK,L 1 F(K,L)
Joonis näitab tootmisfunktsiooni Y  F( ,L ) kujutava kõvera tõusu arvväärtuse vähenemist ehk piirprodukti MPL näitaja kahanemist kui töötajate arv L kasvab.
Enamikule tootmisfunktsioonidest on omane kahanev piirtootlikkus : hoides kapitali koguse konstantsena, väheneb MPL töö(jõu) hulga suurenedes.
Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava tööjõu ühiku palkamisest , võime väljendada seose abil, kus
kasumi muut ΔΠ = tulude muut ΔRevenue – kulude muut Δcost
Kasumi muutu täiendava töötaja palkamisest saame väljendada ka järgmise seose abil:
 =( P MPL)W
Täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus ( demand for labor ) on määratud võrrandiga: P MPL=W
mille võime kirjutada ka järgmiselt: MPL =
– reaalpalk
Firmad palkavad täiendavat tööjõudu seni, kuni viimase palgatava töötaja piirprodukt MPL on võrdne talle makstava reaalpalgaga
Kapitali piirprodukt MPK on toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku rentimisel kui töö(jõu) kogus on konstantne.
MPK = FK  1,L  F(K,L)
Ka antud käsitluses võime eeldada kahanevat piirtootlikkust: hoides töö(jõu) koguse konstantsena, väheneb MPK kapitali koguse suurenedes.
Kasumi muutust, mis tuleneb ühe täiendava kapitaliühiku rentimisest, võime kajastada seose abil, kus
kasumi muut ΔΠ = tulude muut ΔRevenue – kulude muut Δcost
 =( P MPK ) R
Maksimeerimaks kasumit, rendivad firmad kapitali niikaua, kuni:
MPK =
– reaalne rent
Reaalne rent mõõdab kapitali rendihinda väljendatuna pigem toodangu kui rahaühikutes.
Firmad nõuavad tootmistegureid töö(jõud) ning kapital seni, kuni teguri piirprodukt (piirtootlikkus) saab võrdseks teguri reaalse hinnaga (reaalpalgaga W/P või reaalse rendiga R/P).
Tulu, mis jääb firmadele peale seda, kui on tasutud tootmistegurite eest, moodustab firmade majanduskasumi.
Majanduskasum = Y  MPL  L  MPK  K
Kokku makstakse kõigile palgatud töötajatele reaalpalka MPL×L ning tootmises rakendatud kogukapitali eest kapitali omanikele kokku MPK×K.
Kuna tahame uurida aga SKP ja rahvatulu jaotust, siis võime antud võrrandi ümber kirjutada järgmiselt:
Y =MPL L MPK  K majanduskasum
Y - kogutulu
Esitatud valemist nähtub , et kogutulu Y jaotub palgatöötajate, kapitali omanike ja firmade vahel.
Eeldusel , et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga , peab majanduslik kasum võrduma nulliga.
Kui tootmisfunktsioonile on omane konstantne mastaabiefekt, siis kehtib järgmine võrrand:
FK ,L  MPK K MPL L
Kui iga teguri eest makstakse vastavalt tema piirtootlikkusele, siis summa, mida makstakse tootmistegurite eest võrdub kogutuluga ning majanduskasum võrdub nulliga.
Arvestuslik kasum e. raamatupidamislik kasum – kui kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. Väljendub:
Arvestuslik kasum= majanduskasum+MPK K
Cobb-Douglase tootmisfunktsioon eeldab järgnevaid seoseid :
Kapitalitulu = MPKK  Y
Töine tulu = MPL L  (1 )Y
α - konstant 0 ja 1 vahel, mis väljendab kapitali (ja vastavalt 1−𝜶 tööjõu) poolt teenitava tulu osakaalu kogutuludes.
Cobb-Douglase tootmisfunktsioon:
F(K,L) = A x
x
A - nullist suurem parameeter , mis väljendab kasutatava tehnoloogia produktiivsust (ehk tootmistegurite ühistootlikkust)
K – kapital
L - töö(jõud)
astendajad (α ja 1‒α) - näitavad vastavalt kapitali- ja tööjõutulude osakaalu kogutuludes ning kuna nende summa võrdub ühega, on esitatud funktsioonile omane konstantne mastaabiefekt
Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni esituses saame kirjeldada ka tootmistegurite piirprodukte. Töö(jõu) piirprodukt MPL võrdub:
MPL = (1-α) x A x
x
ning kapitali piirprodukt võrdub:
MPK = α x A x
x
Kapitali K koguse suurenemine suurendab MPL-i ja vähendab MPK-d. Seevastu töö(jõu) L hulga kasv toob endaga kaasa MPL-i vähenemise ning MPK suurenemise. Kui tehnoloogia täiustumisel kasvab teguri A väärtus, suurenevad proportsionaalselt nii MPK kui ka MPL.
Tootmistegurite piirprodukte saab esitada Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile vastavalt ka järgmiste seostena:
MPL =
MPL =
Y/L - keskmine töö(jõu) tootlus (toodang ühe töötaja kohta)
Y/K - keskmine kapitali tootlus (toodang kapitaliühiku kohta)
Parameeter α näitab, kui palju tuludest läheb töö(jõule) ja kui palju kapitali omanikele.
Töötajatele makstav summa on MPL×L, mis on võrdne (1 ‒ α)×Y. Seega (1 ‒ α)·on töö(jõu) osa kogutoodangus.
Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne α×Y. Seega on kapitali osa toodangus α.
Töö(jõu) tulude ja kapitali tulude suhe on konstantne ja sõltub ainult kordajast α, mitte aga kapitali või töö(jõu) hulgast (kogusest)
2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused
Sisemajanduse koguprodukti SKP (GDP) komponentideks on
• KMP-de eratarbimiskulutused C,
• firmade (era) investeeringud I,
• avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning
• netoeksport NX.
Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil:
Y C  I  G
Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust Y–T (disposable income).
KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi:
C =
C – tarbimine, kodumajapidamiste (era) tarbimiskulutused
C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine. Elatusmiinimum , ellujäämismiinimm ehk mingeid tarbimiskulutusi peab inimene kindlalt tegema, et ellu jääda, ei sõltu kulude tasemest. Eksonoomne muutuja
c – tarbimise piirkalduvus (MPC),
T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid,
Y – kogutulu.
Tarbimise piirkalduvus MPC (tähistena ka mpc või tarbimisfunktsiooni kordajana c) on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks.
Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel .
Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC
MPC =
Firmade poolt ostetavate investeerimiskaupade (kapitalikaupade) nõutav kogus sõltub esmajoones intressimäärast
Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%)
Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr)
Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt:
I  I(r)
I - investeeringud
r - reaalne intressimäär
Nt mida kallimaks läheb reaalne intressimäär, seda vähem laenu võetakse. Pöördseos
Avaliku sektori (valitsuse) ostud G on üks osa avaliku sektori kulutustest, mis omakorda võivad jaguneda keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ostudeks.
Ülejäänud on tulusiirded ehk transferdid KMP-tele
Meie poolt kasutatavas mudelis võetakse avaliku sektori kulutused ja maksud arvesse kui eksogeensed ehk fikseeritud muutujad (tähiseks „katus“).
Endogeensed muutujad: tarbimine, investeeringud, intressimäär
2.4. Makroökonoomiline tasakaal hüviste- ja finantsturgudel
Intressimääral on tasakaalumudelis otsustav roll nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisel.
Järgmised võrrandid võtavad kokku hüviste (toodete ja teenuste) nõudluse:
Y C  I  G
C =
I = I(r)
G =
T =
Tarbimine C sõltub kasutatavast tulust (Y–T), investeerimine intressimäärast r ja avaliku sektori kulutused G ning maksud T on eksogeensed fiskaalpoliitiliselt fikseeritud muutujad
Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad ära hüviste kogupakkumise:
Y = F( =
Kirjutades esitatud tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse saame järgmise avaldise:
C =
+ I(r) + G
Y, T ja G on katusega e. fikseeritud
Esitatud võrrand sätestab, et kogutoodangu pakkumine võrdub selle nõudlusega, mis omakorda on tarbimise, investeeringute ja valitsuse (avaliku sektori) kulutuste summa.
Ainult tasakaalu intressimäära korral võrdub toodete ja teenuste nõudlus nende pakkumisega
Intress , mille määrab ära intressimäär, on laenuvõtja kulu ja samal ajal laenuandja tulu. Esitame rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseostest tavapärasest pisut erineval kujul:
Kui lahutada Y-st tarbimiskulutused C ja avaliku sektori ostud G, siis jääb alles teatud summa.
See summa on rahvamajanduse sääst ehk lihtsalt (kogu)sääst. Vastavalt eeltoodud võrrandile peab sääst S võrduma investeeringutega I.
Taolise (rahvamajanduse) säästu võime selguse huvides lahutada kaheks osaks:
• kodumajapidamiste sääst (nii-öelda erasääst) ja
• avaliku sektori (valitsussektori) sääst.
S (Y T C )(T G ) I
kus (Y–T–C) on erasääst (private saving ) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving).
Rahavoogude mudel näitab, et rahavood (sissevoog) finantsvahendite turule ja finantsvahendite turult välja (väljavoog) peavad olema tasakaalus.
Intressi tasakaalustava rolli illustreerimiseks makromajanduses kirjutame rahvamajanduse arvepidamise võrrandisse ka tarbimis- ja investeerimisfunktsioonid:
Y -
– G = I(r)
Y,T ja G katusega
Järeldub, et
= I(r)
Tasakaalu intressimäär kujuneb, kui säästud võrduvad investeeringutega ehk on määratud säästude (laenukõlblike fondide pakkumise) vertikaalse joone ja soovitud investeeringute graafikujoone lõikepunktiga
2.5. Fiskaalpoliitika efektid
Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika , mis kasutab valitsussektori või tulu baasi muutmist majandusaktiivsuse stimuleerimiseks või vähendamiseks.
• avaliku sektori kulutused suurenevad ΔG võrra.
• valitsuse ostude suurenemine põhjustab investeeringute vähenemist. Investeeringute kahanemine aga tekitab intressimäära(de) tõusu.
• sellist efekti nimetatakse väljatõrje efektiks .
• Kui maksud alanevad, siis kasutatav tulu ja tarbimine suurenevad (maksude muut ΔT).
• Maksukoormuse alanemise vahetu mõju seisneb kasutatava tulu suurenemises (ΔT võrra) ja koos sellega ka tarbimise C kasvus.
• Tarbimise kasv sõltub tarbimise piirkalduvusest MPC ning võrdub MPC ·ΔT. Mida suurem on MPC, seda suurem on mõju tarbimisele .
• Kuna rahvamajanduse sääst võrdub S=Y–C–G, siis väheneb S sama palju kui tarbimine C suurenes.
• Tarbimise kasv toob kaasa laenukõlblike fondide kahanemise ja koos sellega investeeringute vähenemise ja intressimäärade tõusu. Seega on ka maksude alandamisel väljatõrje efekt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lizzzzuh Õppematerjali autor

Võtab põhjalikult kokku Makroökonoomika II 2. teema "2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvatulu". Koosneb peatükkidest:
2.1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon.
2.2. Rahvatulu ja tootmistegurid, Cobb-Douglase tootmisfunktsioon.
2.3. Tarbimine, investeerimine ja avaliku sektori kulutused.
2.4. Makroökonoomiline tasakaal hüviste- ja finantsturgudel.
2.5. Fiskaalpoliitika efektid.

Sarnased õppematerjalid

docx

Makroökonoomika valemid

1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse  Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes).  Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport  SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D  RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income)  GNDI = RKP + TRf TRf – netoülekanded (siirdetul

Makroökonoomia

docx

Makro testid

rahvastiku arv on 20 miljonit, siis töötuse määr on ligikaudu: 4,7% (töötuse määr = [töötud / (töötud + töötavad)] ×100 b) 4,7% (0,7 / 0,7+14,3)×100 = 4 ⅔ protsenti = 4,666 protsenti) 11. Pitsaturu lihtsas nõudluse ja pakkumise mudelis on endogeensed muutujad: pitsa hind ja pitsade müüdud kogus 12. Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse: pikal perioodil Teema 2 Hindelised testid 1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga 3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka

Makroökonoomika

docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majandusk

Makroökonoomika

docx

Eksamivalemid

SKP = C + I + G + (X M) = E W/P = reaalpalk (palk/ühikuhind) (tarbimismeetod e. Kulutuste meetod) MPK = F (K+1, L) F(K, L) = R/P SKP sisemajanduse koguprodukt MPK kapitali piirprodukt C tarbimiskulutused K kapital I investeeringud L tööjõud G avaliku sektori kulutused R/P reaalne rent (rent/ühikuhind) (X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud

Majandus

docx

Makro 2 KT- EKSAM

maksumuse muutusena võrreldes mingi baasperioodi ostukorvi maksumusega 57. Eksogeensed muutujad: on fikseeritud ja mudeli välised 58. Pitsaturu lihtsas nõudluse ja pakkumise mudelis on endogeensed muutujad: pitsa hind ja pitsade müüdud kogus 59.Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse: pikal perioodil Teema 2 1. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) saavad tulusid tootmistegurite turgudel ning säästavad kasutades finants turgusid. 2. Suletud majanduse ringkäigu mudel näitab, et kodumajapidamised (KMP) kasutavad saadavaid (tootmisteguri)tulusid: tarbimiseks, maksudeks ja säästmiseks 3. Kahaneva piirtootlikkuse (piirtootluse) seadus sätestab, et iga tootmisteguri ühik: mis

Makroökonoomika

doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:

Kategoriseerimata

docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)

Mikro- ja makroökonoomika

doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik s

Matemaatika

Rohkem sarnaseid