Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele on vaja majandusarvestust ?
  • Mis on majandusarvestuse koostisosadeks Millised neist on kohustuslikud?
  • Mida tähendab finantsarvestuses IFRS?
  • Mida tähendab finantsarvestuses RTJ?
  • Kes on raamatupidamiskohustuslane?
  • Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis?
  • Millistes dokumentides kajastuvad majandustehingud süstematiseeritult ja ajalises järjekorras?
  • Kui kaua tuleb säilitada algdokumenti?
  • Mis on tekkepõhine arvestus?
  • Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja?
  • Millest koosneb majandusaasta aruanne?
  • Kui pikk on majandusaasta?
  • Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne?
  • Kellele on vaja majandusarvestust?
1.Kalkulaator
2.Enda konspekt
3.Osaleda igas aines
Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest :
  • finantsarvestus = raamatupidamine
  • kuluarvestus
  • juhtimisarvestus
  • finantsanalüüs
  • eelarve
  • audiitorkontroll
  • maksude arvestus
    Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus.
    Arvestus - mõtleme raamatupidasimst
    Analüüs - analüüsib finantsandmeid
    Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed)
    - Aktsionärid, investorid . Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada
    - Kreeditorid (nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus.
    -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse
    -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub
    - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõte on jätkusuulik?
    Majandus aasta pikus on 12 kuud, vahel ka 18 kuud.
    Majandusaasta aruanne esitatakse elektroonselt äriregistrisse, 6 kuud pärast majandusaasta lõpu.
    Emaettevõtel on samal ajal majandusaasta nagu tütreettevõtel.
    Aasta aruande võib esindada ka lühema ajaga .
    7 kuu kohta on listsam esindada aasta aruande
    Kui osakapital on 3000 tuhat , saab üle minna 500 eurot.
    Omakapital ei tohi olla väiksem kui äriregistris on esitatud.
    Kasumiaastaaruande saab vabalt vaadata näiteks äriregistrist
    Majandusaasta aruannde koosneb raamatupidamis aruandest, tegevusaruanne(juhatus koostab nt tuleviku plaanid, tulevad sündmused), vandeandev aruanne(vajadusel), Kasumijaotuse ettepanek(äriühing)
    raamatupidamiseaasta aruanne koosneb bilants, kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne + lisad
    Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada
    Info ettevõttesisesed kasutajad:
    - Tootmisotsus. Nt. Kas tomateid müüa või tomatitest valmistatud pastad?
    - Turundusotsused - müügihindade kehtestamine
    - Finantsotsustes - Kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali(ei pea olema raha)
    - Ressursside paigutamine
    KULUARVESTUS. Kulude juhtimine
  • Kulude juhtimine on eesmärkide ja tulemuslikkusele suunatud lähtuv eesmärgistatud tegevusprtosess.
  • Kui palju peaks müüma, et saada kulud tasandisse.
  • Kulude juhtimine aitab õigeid otsuseid langetada.
  • See ei ole kohustuslik, ei ole reguleeritud väljaspoolt.
  • Ta on suunatud sisetarbijale ainult
  • suunatud tulevikku
    Kujuarvestus ja juhtimisarvestus
    Kasumiaruanne raamatupidamises on kohustuslik, ehk kuluarvestus on mingil moel finantsarvestuse sees.
    Muutuv ja püsikulud
    Selle definitsioon taandub hulgale. Kui on nt. 10 seelikud on üks kulu, kui 100 siis rohkem.
    muutuvkulud muutuvad koos mahuga
    Ettevõte kulud : tööjõu kulu(püsikulu), materjali kulu, rendikulu (püsikulu), iga seelik (muutuv kulu) ning kui lepingus on kirjas kindel summa(püsikulu)
    Elektrikulu( segakulu )
    Teatud aja vahemikus loetakse kulusid püsikuludeks.
    Kasum on suurem, kui kliente on rohkem, sest püsikulud on samad alati.
    Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole.
    Kasum ei võrdu raha.
    Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri.
    Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada.
    et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud
    Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv
    AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv)
    Auditeerimine on raamatupidamisaruande kotrollimine ja sellele hinnangu andmine, seadusest lähtudes.
    Kõik aktsiaseltsid on kohustatud?
    Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt.
    Auditeerimise kohustus : Kaks kolmest või üks väga kõrge
    Bilanss - on kindel päev
    Müügitulu - toodete, kaupade või teenuste müügist tulenev tulu
    Põhivara ei ole müügitulus seisnev. nt. kui müüme juhatuse auto, see tulu ei ole müügist põhinev.
    Vara - ettevõte asi või õigus.
    Nt. kõik ettevõte rahad on varad .
    Audiitorkontroll - väline ekspert(enspektor). Sisekontroll on teine asi. Firmas ei ole sisest audiitrikontrolli.
    nt. PDO
    MAKSUD
    Koormamisfuntsioon (raha kogumine)
    kujundamisfunktsioon (mõjutada käitumist ja tarbimist nt. suitsupakidel)
    Makse peab maksma, et olla ühiskonnaliige.
    Makse jagatakse kaheks :
  • kohalikud maksud : reklaamimaks, teede maks, parkimismaks
  • riiklikud maksud : tulumaks , sotsmaks, maamaks , hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks , aktsiis, raskeveok
    töötaja : 1) tulumaks 20%,2) tööstuskindlustus 1,6%(pentsionäridel ei loeta), pentsioni kindlus 2%
    tööandja : 33% sots.kindlustusmaks, 0.8% töötuskindlustusmaks(nt. juhatuse liige eest ei pea)
    + tulumaksu vaba miinimum hetke seisuga 154 eurot
    Brutotasu - see millest algab sinu reaalne tasu ehk neto
    Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks on kuumäär 355eurot. Muidu inimene ei saa sots kindlustuse.
    Tööandja kulu on brutopalk (palgakulu) ja sots. Maksu kulu
    Tulumaksu soodustus on 1,6%, 2% ning 154 eurot. JA alles siis arvestatakse välja tulumaksu.
    Teine loeng
    Raamatupidamise ajalugu
    Babüloonia kuninga hammurapi – vanim seaduste kogu. - kulusid peab tõendama ja tõestama. Kui ei suuda, võid minna hukka.
    Luca Pacioli – teadlane , matemaatik , lionardo davintsi sõber – traktaat arvepidamisest ( veneetsia kaubanduse süsteemi)
    Juhatus vastutab raamatupidamise kohta, mitte raamatupidaja .
    Abakus - arvelaud
    Finantsarvestus
    Arvestuse osa, mille tagajärjeks on ettevõte kõikide majandustehingute teatud reeglite järgi korjamine , arvutamine. Nt. IFRS standarti järgi
    Börsi ettevõte ja krediidiasutus – rahvusvahelise finantsaruanne
    Finantsaraamatupidamine – lõpeb finantsaruandlusega. Tugineb – finantarvestuse põhimõte.
    Raamatupidamise seadus(vajalik kõigile)
  • Raamatupidamise kohustatud : riik(ministeerium, riigi kantselei, president ), juriidiline isik, fie, omavalitsuse üksus, filiaal nt. Prants on largemad eeskirjad
  • Algdokument , mis tõendab majandustehingut (nt.raamatupidamiskirjendi järjekorra nr)
  • Majandus tehinguid dokumeteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistris(käsitsi või elektroonselt). Seitse aastad peab säilitama
  • Kassapõhine(maj tehingud näidatakse raha liikumis(fied)) ja tekkepõhine(tehingute toimumise) arvestus
  • raamatupidamise sise- eeskiri – reguleerid ise seda mis on reguleerimata seaduses
    Vara, kohustused ja omakapital
    Valem : Vara = kohustused +
    Tulu, kulu ja kasum
    Valem : Kasum= tulu – kulu
    Majandusaasta aruanne
    aega teha 6 kuud
    aruanne esitatakse äriregistrile
    BILANSS
    Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis , mingil kindal päeval.
    Kontod ja kahekorde kirjutamine
    konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta.
    Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod)
    Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi.
    Aktivakonto suureneb deebetis , passivakonto suureneb kreeditis.
    Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis.
    Kasumiaruanne
    Müügitulu +50 000
    Materjalikulu -10 000,
    tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600
    muud tegevuskulud : rendikulud -1 000
    amortisatsiooni kulu -3 000
    muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000
    muud äritulud
    -------------------------------
    Ärikasum
    finantskulud ja tulud : intressikulu -500
    (s.h. Intressikulud )
    -----------------------------------
    Kasum ette tulumaksu
    tulumaks (dividend-lt)
    -----------------------------------
    aruande aasta kasum
    Eksam :
    1.Mis on majandusarvestuse koostisosadeks. Millised neist on kohustuslikud?
    Majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, finantsanalüüs, eelarvestus, audiitrikontroll – sisekontroll, maksude arvestus. Kohustuslik on finantsarvestus ja maksude arvestus
    2.Kuluarvestus
    - ei ole kohustuslik. Ei ole reguleeritud väljaspoolt. Suunatud tulevikku ja sisetarbijale.
    3.Audiitrikontrolli kohustasled (numbreid ei ole vaja teda)
    Raamatupidamiskohustuslane, kellel on kaks asja kolmest suuremad. Müügitulu, varad, keskmine töötajate arve.
    4.Müügitulu – toodete, kaupade, teenuste müügist
    5.Mis need näitajad on : mügitulu, vara, keskmise töötajate arv
    Audiitrikontrolli kohtustuslaste näitajad ehk tingimused, mis on arvuliselt välja toodud.
    6.Maksustamise funktsioonid
    • Koormamisfunktsioon nt. Koguda raha riigieelarvele
    • Kujundamisfunktsioon nt. Mõjutada käitumist või tarbimist

    7.Kohalikud ja riiklikud maksud
    • kohalikud: Kehtestatakse omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. nt. Reklaamimaks, teede sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu
    • Riiklikud: Kehtestatakse isesesvate maksuseadustega. nt. Tulumaks, sots.maks, maamaks, hasartmängudemaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid , raskeveokimaks

    8.Maamaks on kohalik või riiklik maks ?
    Riiklik maks
    9. Palgaarvestuse ülesanne. Palgaga seotud maksud
    Töövõtja :
    ¤tulumaks 20% ; ¤tööstuskindlustusmaks 1,6% ; ¤ pensionikindlustus 2%
    Tööandja :
    ¤sots.maks 33% ; tööstuskindlustusmaks 0.8%
    10.Mida tähendab finantsarvestuses IFRS?
    Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid
    11.Mida tähendab finantsarvestuses RTJ?
    12.Kes on raamatupidamiskohustuslane?
    Riik, juriidiline isik, FIE, omavalitsuse üksus, filiaal
    13.Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis?
    Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri , järjekorra nr.
    14.Nimeta näiteid algdokumentidest.
    Pangaväljavõted, müügiarved, ostuarved, tööturu arvestuse dokumendid .
    15.Millistes dokumentides kajastuvad majandustehingud süstematiseeritult ja ajalises järjekorras?
    Süstematiseeritult – pearaamatus
    Ajalises järjekorras - päevaraamatus
    16.Kui kaua tuleb säilitada algdokumenti?
    Algdok, registreid peab säilitama seistse aastat, alates vastava majandusaasta lõppust
    17.Mis on tekkepõhine arvestus?
    - tehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud
    18.Kes peavad koostama Raamatupidamis sise-eeskirja?
    Raamatupidamiskohustulane
    19.Bilansi põhivalem
    varad = kohustused + omakapital
    20.Kasumi leidmise põhivalem(majandustulemus)
    Kasum = tulu – kulu
    21.Millest koosneb majandusaasta aruanne?
    Raamatupidamis aastaaruannest ja tegevuaruannest. Lisanduvad vandeaudiitori aruanne ja kasumijaotuse ettepanek.
    22.Kui pikk on majandusaasta?
    12 kuud. Erandiks mitte üle 18 kuud.
    23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne?
    Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad.
    24.Kontode liigid
    • Bilansikontod : aktiva ja passiva
    • Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude
    • tulemuskontod
    • sünteetiline konto
    • analüütiline konto

    25. Deebet ja kreedet lausendid (kirjendamine)
    Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit (parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga.
    26. Kreeditor ja deebitor
    ¤ Deebitor( võlgnik ) – isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile.
    ¤ Kreeditor( võlausaldaja ) – isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele.
    27.Kellele on vaja majandusarvestust?
    • Aktsionäridele
    • kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?)
    • töötajad
    • kliendid
    • Valitsus

  • Vasakule Paremale
    Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #1 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #2 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #3 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #4 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #5 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #6 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #7 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #8 Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SuperChik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale
    12
    pdf

    Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale

    Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutes

    Majandusarvestus
    Majandusarvestus
    31
    pdf

    Majandusarvestus

    TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste

    Majandusarvestus
    Raamatupidamise alused
    54
    docx

    Raamatupidamise alused

    omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse

    Raamatupidamine
    Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele
    20
    docx

    Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

    munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs

    Arvestuse alused
    Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt
    46
    doc

    Arvestuse alused 1-3 nädala konspekt

    ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest.

    Arvestuse alused
    Raamatupidamise alused
    34
    docx

    Raamatupidamise alused

    ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse

    Raamatupidamise alused
    Finantsarvestuse konspekt
    62
    pdf

    Finantsarvestuse konspekt

    Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID

    Ettevõtlus alused
    Finantsarvutus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine
    13
    doc

    Finantsarvutus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine

    muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või

    Raamatupidamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun