2.4.3.Edasine kajastamine......................................................................................7 2.4.4.Konsignatsioonikaubad.................................................................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6
SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55 JÕUSTUMINE 56-57 VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60 LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid finantsinformatsiooni esitamise viisi kohta ning reeglid seotud osapoolte määratlemiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt
1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha Raha kassa ja pangas; nõudmiseni hoiused; paigutused rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse Õiglane väärtus RTJ 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast Õiglane väärtus, v.a. aktsiad ja osad, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata ja väärtpaberid, mida hoitakse lunastustähtajani (korrigeeritud soetusmaksumus) RTJ 3 Nõuded ja ettemaksud
kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine; kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes. Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas/Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele. 6 1. BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus
4. Tulumaksuseadus. 5. Käibemaksuseadus. 6. Sotsiaalmaksuseadus. 7. Töötuskindlustuse seadus. 8. Muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, tollimaks, hasartmängumaks). 9. Tööseadusandlus (palgaseadus, töö-ja puhkeaja seadus, puhkuseseadus) 10. Määrused. Näit. keskmise palga arvutamise kord; töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord. 11. Raamatupidamise Toimkonna juhendid- RTJ. Meil suunab raamatupidamisalast tööd Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond, kes annab välja juhendeid (RTJ) ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on valitsusasutus juriidilise isiku õigustes. Tema koosseisu kuulub esimees ja kuus liiget, kes on raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: Üldsätted Raamatupidamise korraldamine Majandusaasta aruanne Konsolideerumisgrupi majandusaasta aruanne Raamatupidamisalase töö suunamine
muutunud bilansilise maksumuse vahel kajastatakse otse omakapitalis. Müügi puhul müügihinna ja müüdud vähemusosaluse bilansilise maksumuse vahet kajastatakse otse omakapitalis. Kuna teema teeb keeruliseks just terminite paljusus, et sisu oleks ühiselt mõistetav, siis on kõige õigem alustada nende lahtiseletamisest. 1.1. Mõisted Raamatupidamise Toimkond on välja andnud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi RTJ) 11 (muudetud 2011) ,,Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine", eesmärgiga sätestada reeglid äriühenduste arvestuseks ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostavates konsolideeritud ja emaettevõtte raamatupidamise aastaaruannetes. Juhend RTJ 11 annab mõistetele alljärgnevad tähendused: Tütarettevõte - ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte (emaettevõte). (Reeglina osalus üle 50%).
VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid · RTJ 1 Üldpõhimõtted · RTJ 2 Aruannete esitusviis · RTJ 3 Finantsinstrumendid · RTJ 4 Varud · RTJ 5 - Materiaalne ja immateriaalne põhivara · RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud · RTJ 7 Bioloogilised varad · RTJ 8 Eraldised, potentsiaalsed kohustised ja potentsiaalsed varad · RTJ 9 Rendiarvestus · RTJ 10 Tulu kajastamine · RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine · RTJ 12 Valitsusepoolne abi · RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded
3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4 1 Raamatupidamisseadus 2 RTJ 2 3 Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik, Raamatupidamise alused, loengukonspekt 4 RTJ 2 6 Sellest võib tuletada raamatupidamisbilansi põhivõrrandi: VARA=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL või laiemalt: KÄIBEVARA+PÕHIVARA= =LÜHIAJALISED KOHUSTUSED+PIKAAJALISED
..................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Traditsiooniline versus roheline tarneahel...............................................................................4 3.CO2 koguse vähendamine.......................................................................................................5 4. RTJ arendamine.......................................................................................................................6 4.1. Vajalikud protsessid RTJ arendamiseks...........................................................................6 4.2 Jõudluse mõõdikud...........................................................................................................6 5.Võimalik probleemid arendamisel................................................................
need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need
need on tekkinud minevikus toimunud tehingutest (Kallas, 2002, lk 134). Kohustist tasutakse kas rahas maksmisega, muude varade üleandmisega, teenuse osutamisega, kohustise asendamisel teisega või kohustise ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali (Kallas, 2002, lk 134). Kohustuste hindamisel on oluline, kas neid kajastada bilansis; avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt: tegelikeks, eraldisteks ning tingimuslikeks kohustisteks (RTJ 8, § 4) 5 2 LÜHI- JA PIKAAJALISED KOHUSTISED Lühiajalisi kohustisi saab jagada kolmeks: lühiajalised kohustised, mille summa on teada; eraldised ehk hinnangulised lühiajalised kohustised; potentsiaalsed lühiajalised kohustised (Tikk, 2016, lk 137). 1.1 Lühiajalised kohustised, mille summa on teada Enamus finantsseisundi aruandes kajastuvate lühiajaliste kohustiste suurus on teada ning need
Kohustus jääb kehtima, vaatamata summa kajastamisele kindlaksmääratud ekvivalentide süsteemis või tõenäoliste summade tasumisel. (Kallas, 2002, lk 133) Kohustuste eest tasutakse rahas, muude varade üleandmisega, teenuste osutamisega, mingi kohustuse asendamisel teisega, kohustuse ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali. (ibid, lk 134). 2 ERALDISED Eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. .(RTJ 8, 2011, § 7). Eraldised võivad olla nii lühiajalised kui ka pikaajalised. Lühiajalised eraldised on võimalikud tulevased kulutused, mille kohta ettevõtte juhtkond annab hinnangu. Need võivad olla juriidilise kohustuse tekkimisest või tegevusest tingitud kohustused. (Allikvee, 2006, lk 169) Eraldisi eristab muudest „tavalistest” kohustustest (näiteks võlad tarnijatele, laenukohustused jne) asjaolu, et nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada
Sisu ülimuslikkuse printsiibi puhul tuleb jälgida, et majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka sel juhul, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga (RPS, § 16). Informatsiooni kogumisest saadav kasu aastaaruande koostamiseks peab olema suurem, kui kulutused mis selle info kogumiseks tehti. Juhtkond peab andma hinnangu kas on mõistlik teha kulutusi, et saada informatsiooni aruande koostamiseks (RTJ 1, § 63-64). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab raamatupidamise aastaaruandeid vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, peab raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama Raamatupidamise seaduses ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest (RTJ 2, § 21). Kasumiaruanne on raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust: tulusid, kulusid ja kasumit, kahjumit (RPS, § 18, lg 2).
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast: Eesti hea raamatupidamise tava; rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades
majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Raamatupidamise toimkonna juhendid http://www.easb.ee/index.php?id=1255 06.01.2009 Raamatupidamise seadus 06.01.2009 Riigi raamatupidamise üldeeskiri 08.01.2009 RTJ 0 Eessõna 08.01.2009 RTJ 1 (muudetud 2009) Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01
jooksul) 1 milj. K Raha 10 milj. Kolme aasta pärast kantakse väljavahetatavate komponentide jääkmaksumus (juhul, kui see veel ei ole jõudnud nullini amortiseeruda) kulusse ning uute komponentide soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn 2004 EV Raamatupidamise Toimkond http://www.easb.ee/?id=1255 ( 25.04.2006) http://www.easb.ee/doc.php?1459 ( 25.04.2006) Bilanss.ee http://www.bilanss.ee/web/rtj/RTJ5.htm ( 25.04.2006)
nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit [6]. 1.2 Kohustuste liigitamine 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused Tasumise tähtaja järgi liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaline kohustus on selline, mis tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul [3]. RTJ 2 järgi kajastatakse lühiajaliste kohustustena järgnevaid kohustusi: · kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt võlad tarnijatele); · kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; · kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud) [5]. 4
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Raamatupidamise seadus võimaldab ettevõtetel raamatupidamise korraldamiseks ja informatsiooni esitusviisiks valida ühe järgmisest kahest raamatupidamise tavast: Eesti hea raamatupidamise tava; rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Eesti hea raamatupidamise tava kehtestatakse Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ). Raamatupidamise Toimkonna juhendid selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestavad konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt koostatavates raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad
eesmärk kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Õiget ja õiglast väärtust pole SISSEJUHATUS võimalik hinnata, kui ei võeta arvesse raha aegväärtust (Maire Otsus, Juuli Laanemets, 2013), kuid praegu siiski ei ole raha aegväärtuse arvestamist nõuvad tehingud enamikes ettevõttes igapäevased. Raha aegväärtuse arvestamist käsitletakse kümnes RTJs (RTJ 3,4,5,6,7,8,9,10,11,17) ja peamiselt arvestatakse raha aegväärtuse kontseptsiooni : - Õiglases väärtuses varade ja kohustuste kajastamise korral - Soetumusmaksumuses kajastatavate varade ja kohustuse korral, kui vara või kohustusega seotud raha liigub tavapärasest pikema aja jooksul - Materiaalsete ja immateriaalsete varade allahindluse korral (Altmäe, 2015). Raamatupidamises kajastatakse minevikus aset leidnud sündmusi nende toimumise hetkel,
Raamatupidamisalast tööd suunab ja korraldab Raamatupidamise Toimkond, mille moodustab Vabariigi Valitsus. Raamatupidamise Toimkond koosneb esimehest ja kuuest liikmest, kes peavad olema raamatupidamise spetsialistid. Raamatupidamise Toimkond määratakse kolmeks aastaks. Toimkonna ülesandeks on välja anda raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ja suunata raamatupidamisealast tegevust. Toimkond töötab välja Raamatupidamise Toimkonna Juhendeid (RTJ). Juhendite koostamise aluseks on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid 6 ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). RTJ on lühendatud variant Rahvusvahelisest Finantsaruandluse Standardist
ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga: individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o
Kursusetöö autor on arvamusel, et teema on nii probleemne kui ka aktuaalne koguaeg, sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varude arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varusid õigesti. Varude arvestuse juures on oluline see, kuidas varusid arvele võetakse ja kajastatakse. Selleks on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka RTJ) sättestanud erinevaid nõudeid. RTJ-i eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprinsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele
RTJ 9 Rendiarvestus Rakendusala Kõigi rendilepingute kajastamisel raamatupidamisaruannetes Olulisi mõisteid Rent kokkulepe, makse(te) tulemusena on rentnikul õigus kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. O.õigus võib kuid ei pruugi rentnikule üle minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis ...
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln...
bilansipäeval hindama, kas on tekkinud indikatsioone, mis võiksid viidata investeeringu väärtuse langemisele. Kui selliseid on tuvastatud, peab emaettevõte läbi viima vara väärtuse testi ning vajadusel selle põhjal korrigeerima investeeringu soetusmaksumust vara väärtuse langusest tingitud allahindlusega. Käesolevas essees ei ole vara väärtuse testimiseks kehtestatud reegleid detailsemalt kirjeldatud, need leiab juhendis RTJ 5. Konsolideerimine on minu jaoks keeruline toiming, ning selle läbiviimiseks on vaja järgida teatud reegleid, milleks on näiteks: · emaettevõtte ja tütarettevõtte finantsnäitajad liidetakse niimoodi kokku, nagu oleks tegu ühe ettevõttega; · konsolideerimisel tuleb kasutada samasuguseid raamatupidamise põhimõtteid, nagu tavalisel raamatupidamisel.
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On
nov november nr number nt näiteks n-ö nii-öelda okt oktoober osk osakond OÜ osaühing p punkt; päev P pühapäev pa poolaasta pk postkast pKr pärast Kristuse sündi pms peamiselt p.o peab olema pr proua prl preili prof professor ps poolsaar pst puiestee ptk peatükk R reede RE riigiettevõte reg-nr registreerimisnumber rg-kood registrikood (registrisse kandmisel) rk, rmtk raamatukogu rkl riigikoguliige rtj raudteejaam s sekund; sajand; saar; sent SA sihtasutus s.a sel aastal saj sajand sealh, sh sealhulgas sen seenior, senior sept september skp selle kuu päeval sl, spl supilusikatäis sm seltsimees s.o see on st, s.t see tähendab stj saatja surn, srn surnud, sü säilitusüksus, säilik; söötühik sünd, snd sündinud, * t tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav T teisipäev tehn tehnika; tehniline tel telefon
muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6 Vähemusosaluse osa kasumist7. 6 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 7 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste maksumus ning tootmiskaod ja muud sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu. Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh
kasutusajaga. 28 Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalset vara ei amortiseerita, kuid selle väärtuse püsivuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise test. 29 Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil genereeritavate tulevaste rahakäivete nüüdisväärtus (RTJ 5 nimetab seda kasutusväärtuseks) või vara netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla hinnata. Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi kaetavaks väärtuseks. Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest kõrgem, puudub vajadus alla hinnata 30 ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus
soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse lõppvaru esimes(t)e partii(de) soetusmaksumuses. Kokkuvõte Käibevara on üks osa aktivast. Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised ehk nende kasutusiga on alla ühe aasta. Käibevara on vara, mis ei ole põhivara.
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T-
Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses, mis tähendab, et finantsvara või finantskohustuse algset soetusmaksumust on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega: põhiosa tagasimaksed (näiteks võetud või antud laenu puhul); väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15; RTJ 3). Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile 1. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodil, mil nad loovad majanduslikku kasu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Rendiarvestus Juta Tikk, TTÜ Majandusarvestuse instituudi lektor, EMBA Rentimine on leping kahe osapoole vahel, kus rendileandja (renditaja 1) annab oma vara rendimaksete eest rendiperioodi vältel rendilevõtjale (rentnikule) kasutamiseks. Rendilepingut käsitatakse üldjuhul katkestamatu lepinguna. Rendimaksed toimuvad ositi. Rendiarvestust käsitlevad IAS 17 "Rent" ja RTJ 9 "Rendiarvestus". Rentimine jaguneb kõige üldisemalt kasutusrentimiseks ja kapitaliseeritud rentimiseks. Renditehing klassifitseeritakse kasutus- või kapitaliseeritud rentimiseks rendilepingu jõustumisel, kusjuures klassifitseerimisel on aluseks tehingu majanduslik sisu. Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6).
Kui kinnisvarainvesteeringu arvestuses kasutatakse reaalväärtuse meetodit, aga ümberkvalifitseerimisele läheb materiaalse põhivara objekt, on tõenäoline, et ümberkvalifitseerimise päeval erineb materiaalse põhivara jääkmaksumus tema reaalväärtusest. Kui majandusüksuse poolt kasutatav põhivara objekt klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi.
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) –
Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase
kuuluda rendileandjale, kuid kuna suurema osa vara kasulikust elueast on see rentniku valduses, kajastatakse seda rentniku bilansis. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Kuigi üldjuhul majandustehingute sisu ühtib nende juriidilise vormiga, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks teatud rendilepinguid võidakse vormiliselt nimetada kasutusrendilepinguteks, kuid juhul kui need vastavad juhendis RTJ 9 kirjeldatud kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse neid raamatupidamises ja aruannetes kui kapitalirendilepinguid. Nagu muude varade rendid, liigitatakse ka maa ja ehitiste rendid kapitalirentideks ja kasutusrentideks. Maad ja ehitisi vaadeldakse rentide klassifitseerimisel eraldi osadena. Juhul kui maa kasuliku eluiga on piiramatu, klassifitseeritakse maad puudutav osa rendist kasutusrendiks.
учитываемых упрощенным способом. Это верхняя граница для разных предприятий может быть различной. 2.1 Первичное принятие на учет §13 Материальное основное имущество, соответствующее критериям отражения имущества в балансе (см. RTJ 1 статьи 10-16), принимается первоначально на учет по стоимости приобретения, которая состоит (SME IFRS 17.10): из цены покупки (включая таможенный налог и прочие не возвращаемые налоги); из прямо связанных с приобретением затрат;
Koondkasumiaruanne (kasumiaruanne) e majandustulemuse aruanne (tulude ja kulude aruanne), mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust, selliseid kasumeid ja kahjumeid (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit), mida ei kajastata kasumiaruandes. Näiteks: välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed või muud kasumid ja kahjumid, mida ei reguleeri RTJ, kuid mis vastavalt IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes. Rahavoogude (rahakäibe) aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rahakäivet) (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE Arvestustsükkel
või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised:
dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 28. Millest lähtutakse tulude arvestamisel, kuidas jaotatakse tulusid raamatupidamisarvestuses, milliste printsiipide alusel kajastatakse tulusid ja kulusid? Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. 29. Milleks on vaja inventuure, millised on inventuuride liigid, -moodused, – läbiviimine? Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi
ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto).
14 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMINE Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse- ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ) ning riigiraamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01. jaanuarist 2012
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet.
· Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete aruanne.Selle võrdlemisel konto vv-ga ilmneb vahe (~1,85%), mis pank võtab teenustasuna raha laekumisel. Arvestusvaluuta (1) · Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks). Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta (vt RTJ 1) Arvestusvaluuta (2) Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse järgmisi aspekte (IAS 21.9): Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte müügihinnad ja Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte kulutused (tööjõud, materjalid jne.). Esitusvaluuta Aruannete esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid. (IAS 21.8).
Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg
. 5. () : 1. : , , , 2. , ( 1 ). : - ( ), - , - ( , , ) - ( ). 6. , . , () , . . 10. , : -, - . , , , , ; -, . , «» - ; -, . , - , - ( ), - , - , , . . , , (. RTJ 5.12, IAS 16.9), . , , . , . , , , ( , ) , . , , , . , - «» , , . , , . , , , , 10 000 . ( ) 9400 . 1500 . , 9400 + 1500 = 10 900 . . . «» ,
perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded.
Kuni 1991. aastani kehtisid Eestis Nõukogude Liidu õigusaktid. Alates 01.01.1991 oli raamatupidamise korraldamise aluseks Raamatupidamise põhimäärus, mis võeti vastu 06. juulil 1990. 08.06.1994 võeti vastu EV Raamatupidamise seadus, mis jõustus 01.01.1995. Kehtiv Raamatupidamise seadus võeti vastu 20. novembril 2002. aastal ja jõustus 01. jaanuaril 2003. FINANTSARVESTUSE SEOTUD NORMDOKUMENDID JA REGULEERIMINE EESTIS Raamatupidamise seadus (jõustunud 01.01.2003) RTJ (tuginevad IFRS forSME-le) IFRS (IFRSja IAS) Raamatupidamisalast tööd suunab Raamatupidamise Toimkond Muud seadused(Äriseadustik, Võlaõigusseadus, maksuseadused jne) RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND Raamatupidamise Toimkond(www.easb.ee) on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid
annaabi.ee 
