Maailma sõda (0)

Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda
MÕISTED
Antant ( Entente Cordiale)- 1904 .a. Aprillis . Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist . Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine.
Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus.
Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern ( 1859 –1941)
Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani.
Locarno- konverents 1925a lõpul Locarnos. Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia, Saksamaa ( I korda peale I ms osales võrdsena, mitte võidetuna). L Kokkulepetest oluliseim nn Reini tagatispakt, milles Prantsuse, Belgia ühelt ja Saksa teiseltpoolt kohustus säilitama Verseilles' lepingus kehtestatud riigipiire. Inglise ja Itaalia kirjutasid alla garantidena ehk kui kumbki pool oleks piiri rikkunud, oleksid nad rikkuja vastu ülesse astunud. Lepete sõlmimine toimus optimistliku jutu saatel. Väideti et sellest alates patsifismi ajastu (sõja, vägivalla vastane )
Briand- Kellogi - Pakt. Patsifistlike ehk sõda ja vägivalda vältivate lootuste kulminatsioon. Kirjutati alla 27.aug 1928. Nimi autorite järgi. Pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutas 15 riiki, holjem veel 48 maad. 1929 NSV Liit, Eesti, Läti, Poola Rumeenia viivitamatu rakendamise kohta.. Moskvas.
Versailles - Osales palju riike, kuid kaotajaid sinna ei kutsutud (Saksamaa, Türgi, Bulgaaria ). Saksamaale pangi peale suured repressioonid , palju kohustusi ja piiranguid. Ära võeti Saksamaast 1/8 tema aladest . Maksimum armee suuruseks sätestati 100 000, ohvitsere max 4000, ei tohtinud olla allveelaevu ega lennuväge. Reparatsioonide summat ei määratud.
Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi – progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne – valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama
Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas.
Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi.
Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Natsionalism - Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele.
KÜSIMUSED
Kuidas muutis tööstusrevolutsioon poliitilist olukorda, millised uued poliitilised voolud kerkisid esile 19.-20. saj., miks ja millised olid nende nõudmised?
Tööstusrevolutsiooniks hakati nimetama ajajärku, mil Suurbritannias toimusid eriti suured muutused ja vabrikutes hakati kaupade tootmiseks kasutama auru jõudu.
Eurotentrism, imperialism, sotsialism, konservatism, liberalism, natsionalism.
POLIITILISED VOOLUD XIX, XX SAJANDIL:
Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks..
Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus ; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes;
Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks:
1.Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist .
2.Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes.
Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused. Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal."1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks: ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub tootmises pidev kapitali konsentratsioon . Rikkus koguneb väikese hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos eraomandiga kaovad ka klassid , klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism.
Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida.
Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse.
Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel.
Põhjenda natsionalismi esiletõusu.
Rahvuslus on avaldanud maailma