Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed (0)

1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? ( kriisid ) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele?
- Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine .
2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit .
- *Antant – Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa „südamliku liidu“ ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule.
*Kolmikliit – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel.
3. Milline riik ja miks oli sõjast eelkõige huvitatud?
- USA, kuna tahtis tõusta oma maailmajao suurvõimuks, selleks pidi ta tegema lõpu eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas.
4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad?
- 1914a . Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia , Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ). Neutraalsed maad – Hispaania , Šveits, Taani, Rootsi.
5. Millised olid suurriikide peamised poliitilised eesmärgid?
- *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina .
*Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tšernogooria.
*Türgi tahtis endale saada Taga- Kaukaasia .
*Prantsusmaa soovis saada tagasi Elsassi ja Lotringi ning vallutada Saarimaa.
*Inglismaa tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia.
*Venemaa soov oli vallutada Konstantinoopol, Galiitsia ja Musta mere väinad. Oli vaja purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil .
*Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
6. Schlieffeni plaan? Miks just Belgia kaudu? Välksõda?
- Saksamaa sõjaplaan, mis nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda – sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul).
7. Sündmused 1914 läänerindel?
- 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing . Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre `i juhtimisel Marne `i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda.
8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres ? Mis oli nn Piirilahing?
- Positsioonisõda – kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus kasutati esmakordselt gaasi. Piirilahing – augustilõpp 1914a, kus prantsuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema. Sakslased jätkasid võimsalt ja jõudsid Pariisi lähistele.
9. Iseloomusta läänerinde tähtsamaid sündmusi 1916. ja 1917.a?
- 1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada. Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks. Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung . See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud.
10. Mille poolest on sõjaajaloos erakordne Somme´i lahing?
- Kasutati esmakordselt tanke.
11. Milline oli Venemaa eesmärk idarindel? Tähtsamad sündmused idarindel 1914 – 1917?
- *Venemaa eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannembergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest.
*Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski - Tsernovtsõ joonel . 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel ettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa .
12. Millal ja millistel asjaoludel väljus sõjast Venemaa? Tagajärg?
- Venemaa väljalangemisega (Venemaal toimus juba kodusõda ja ta ei suutnud rohkem kaotada. Polnud sellises seisus, et osaleda sõjas) imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni (1917) tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis.
13. Serbia saatus?
-
14. Kelle poolel osales Itaalia? Mida tähendas Itaaliale kaotus Camporetto all?
- Itaalia osales antandi poolel.
15. Kelle poolel sõdisid Türgi ja Jaapan? Kus tegutsesid?
- Türgi sõdis keskriikide poolel ning tegutses Balkanil ja Jaapan sõdis antandi poolel ning tegutses Atlandi ookeanis ja Hiinas.
16. Kuidas mõjutas olukorda merel Inglismaa osalemine sõjas?
- Sõjad Saksamaaga. Saksamaa üritas Inglismaa laevastikku purustada, uputas reisi- ning kaubalaevu.
17. Millal ja kelle poolt kuulutati välja piiramatu allveesõda? Mida see tähendab?
- 1915a. Saksamaa alustas piiramatut allveesõda Inglismaa vastu, mis tähendas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt. Jõudude vahekord oli antandi kasuks.
18. Millal ja miks toimus Jüüti merelahing? Tulemus?
- 1916a. sest sakslased saatsid oma lahingulaevu Inglise kaubateedele, kui inglastel õnnestus need hävitada. See sundis Saksa jõude rohkem baasidest väljuma, et Inglise kaubalaevu rünnata. Sakslased pidasid seda enda võiduks, kuid tegelikult võitsid inglased , sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt.
19. Kuidas on seotud ülemvõim merel ja kolooniate hõivamine I MS-s?
-
20. Milline oli USA poliitiline kurss sõja esimestel aastatel? Miks see muutus? Wilsoni tegevus?
-
21. Tähtsamad sündmused läänerindel 1918?
- Bresti rahu Saksamaa ja Venemaa vahel, 11.nov. 1918 Compiegne ’i vaherahu - Saksamaa alistub, ~10 milj. hukkunut, ~20 milj. haavatut, ~10 milj. suri haigustesse.
22. Millal ja millistel asjaoludel kapituleerus Saksamaa?
- Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda.
23. Sõja tagajärjed? Millised uued riigid tekkisid Euroopas?
- Tagajärjed:
- majandus halvas seisus
- muutused sõjapidamises
- sotsiaalne olukord halvenes
- uute riikide teke
- impeeriumite kaotused
Uued riigid: Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome.
24. Pariisi rahukonverents ja Versailles ´ rahuleping .
- *Pariisi rahukonverents – 1918a. püsivate rahulepingute väljatöötamine, arutati sõjaaegseid tingimusi. Osales 27 riiki, peamiselt Prantsusmaa, USA ja Inglismaa.
*Versailles’ rahuleping – võitjate (Prantsusmaa, USA, Inglismaa) ja Saksamaa vaheline leping.
25. Riigipöörded ja kodusõda Venemaal.
-
26. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Eesti Vabadussõda.
-
27. Isikud:
- *J. Vilms – Päästekomitee liige; üks sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelane, asutas Eesti Tööerakonna.
*K. Päts – Eesti riigitegelane ; Eesti Vabariigi I president .
*V. Kingissepp – Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
*F. Foch – Prantsuse väejuht; tänu temale ei karistatud sakslasi veel karmimalt.
*W. Wilson – USA president; aitas Pariisi rahukonverentsil rahu luua. Tegi rahukava, millega ei arvestatud.
*M. Kemal – Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping.
*L. Kornilov – Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti.
*V. Uljanov ( Lenin ) – Venemaa bolševike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija.
*Kerenski – Petrogradi Nõukogu esindaja; lubas valitsuse tegevust toetada, kui see täidab rahva tahted, kuid sõda Saksamaaga jätkus.
* Schlieffen – Saksa kindralstaabi ülem; koostas Saksa sõjaplaani (Schlieffeni plaan).
*A. Brussilov – Venemaa kindral; pealetung Galiitsiasse ja murdsid läbi Austria-Ungari kaitseliinist.
*F. Ferdinand – Austria-Ungari ersthertsog; tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend .
*Joffe – Prantsuse armee ülemjuhataja; osales Marne’i lahingus.
* Petain – Prantsuse vägede ülemjuhataja;