Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Referaat
Pariisi Rahukonverents
Mari-Liis Eha
9. klass
2008
Pariisi rahukonverents ehk
Versailles ' rahu
Pariisi rahukonverents kutsuti
kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled
erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata.
Sõda mida nimetatakse I
Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914.
Selles Maailmasõjas olid
vastastikku Antant ja Kolmikliit.
- Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador , Guatemala, Haiti , Hedžas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba , Libeeria, Nicaragua, Panama , Beruu, Portugal , Prantsusmaa, Rumeenia , San Marino , Serbia, Siiam , Suurbritannia , Tšernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja.
- Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi
I Maailmasõja põhjustsid
imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude,
tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja
asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari
troonipärija Franz Ferdinandi
tapmine Sarajevos 28. juunil1914.
Pidades atendaadi eest vastutavaks Serbiat, esitas Austria-Ungari
valitsus sellele 13. juulil suveräänsust riivava 48-tunnise
tähtajaga ultimaatumi. Enne seda oli Austria-Ungari saanud Saksamaa
nõusoleku Serbia vastase sõja alustamiseks ja võimalikuks
üleeuroopaliseks sõjaks. Serbia vastuse leplikkusest ning Vene
välisministri S.Sasonovi ja Suurbritannia välisministri E.
Grey vahenduskatseist hoolimata kuulutas Austria-Ungari 28.juulil
Serbiale sõja. Venemaa vastas mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas
Saksamaa 01. augustil Venemaale ja 03. augustil Prantsusmaale sõja.
Austria-Ungari sõjakuulutus Venemaale järgnes 05.augustil. 04.
augustil, pärast seda kui Saksamaa oli saatnud oma väed üle
erapooletu Belgia riigi, kuulutas Saksamaale sõja Suurbritannia.
Kõige sellega algaski sõda,
mis mõjutas kõigi maailma riikide majandusi.
Esimene maailmasõda sai
tuntuks ka kui kaevikusõda, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9
miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati
esimest korda keemiarelvi, toimus esimene
massiivne pommitamine
lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute
massimõrvad.
Ameerika
vägede saabumine 1917 aastal lubas liitlastel alustada läänerindel
pealetungi. 1918 aastal astus Venemaa sõjast välja, mistõttu ei
olnud Saksamaal vaja vägesid idarindel hoida, vabanenud sõdurid
suunati läänerindele kus nad märtsis murdsid Prantsuse kaitseliini
läbi ja liikusid Pariisi peale. Prantslased omakorda alustasid
juulis vasturünnakut ning augustis murdsid briti tankid läbi
sakslaste kaitseliini
Amiensi all. Kui USA tõi Prantsusmaale üha
enam vägesid tõmbusid
sakslased tagasi.
Oktoobris lähenes
sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal
nälja.
Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda
läbi.
11. novembril 1918 kirjutasid
Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis
lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus
ning kohustus 31 päevaga
evakueerima ja demilitariseerima Reini
vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta
vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest
(sealhulgas kõik
allveelaevad ) ja suurema osa
raudtee -veeremist.
Peale I Maailmasõda
lagunes 4
impeeriumi:
- Saksamaa - kaotas kolooniad
- Türgi - Türgi asemel kujunes Türgi vabariik, ülejäänud aladest said Rahvasteliidu mandaatterritooriumid, lõunapoolsetel aladel kujunes Saudi Araabia kuningriik
- Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli praegusest väiksem ja Vilnius oli Poola koosseisus, ajutine pealinn Kaunas .
- Austria-Ungari asemel kujunes 3 riiki: Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia Vabariigid; Austria lõunapoolsetest valdustest ja Serbiast moodustati Jugoslaavia kuningriik, osa Austria-Ungari alasid läks Poolale ja osa Itaaliale.
I
Maailmasõda lõppes ametlikult Pariisi rahukonverentsiga.
Pariisi rahukonverents
(8.01.1919 – 21.01.1920).
Pärast Esimese Maailmasõja
lõppu toimus Pariisi rahukonverents, mille kutsusid kokku Esimese
Maailmasõja võitnud Antandi riigid. Konverentsi istungeid peeti
Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi ka
Versailles' rahukonverentsiks. Rahukonverentsist võttis osa 27
Saksamaaga ja tema
liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised
suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust
Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja
tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast
lepinguprojektide valmimist.
Tähtsaimad küsimused
otsustati
Pransusmaa (
peaminister Georges Clemenceau),
Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (
president Woodrow
Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel
läbirääkimistel. Seejuures ilmnesid suurriikide
teravad vastuolud:
- Euroopas ülemvõimu taotlev Prantsusmaa püüdis luua tema juhitavat uut riikide blokki ning nõrgestada Saksamaad.
- Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist.
- USA püüdis olla vahendaja.
Pariisi
rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja
tema liitlastega. Igaühega neist sõlmiti eraldi leping:
Saksamaa-28.06.1919, Versailles
Austria-10.09.1919, Saint-Germain
Bulgaaria -27.11.1919, Neuilly
Ungari-05.06.1920, Trianon
Türgi-10.12.1920, Sevres
Rahulepingu
tingimused.
Kõige
raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma
Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud
mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi
ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide
kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud
rahuplaani vastu.
Versailles`rahulepingu
põhisisu:
Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku)
Prantsusmaale läks
Elsass-Lotringi piirkond.Tšehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel
alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne. Territoriaalsete muudatuste
tagajärjel tekkis nn. Poola koridor , st. kitsas maariba läbi
Saksamaa, et Poola pääseks mereni. See häiris Saksamaad iseäranis,
oli üheks ettekäändeks Saksamaa kallaletungil Poolale II
maailmasõja algul. Klaipeda linn läks algul võitjate kontrolli
alla, 1923 haaras selle Leedu. Maavaraderikas Saarimaa jäi 15
aastaks liitlaste kontrolli alla, 1935 liideti taas Saksamaaga.
Reini jõe vasakul kaldal (+50 km paremal kaldal) moodustati demilitariseeritud tsoon (=sakslased ei tohtinud sinna viia sõjaväge, ehitada kindlustusi jne.)
- Saksamaa pidi võitjariikidele maksma sõjakahjude eest hüvitist ehk reparatsioone
- Saksamaa kaotas kõik asumaad, need jagati võitjate vahel
- Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, armee suurust piirati (100 000 meheni)
- Saksamaa pidi loovutama oma sõjalaevastiku võitjatele
- Saksamaa ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, tanke, lahingulennukeid.
- Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.
Versailles'
leping ja sellele järgnenud kokkulepped tekitasid palju
konfliktikoldeid, kutsusid esile marurahvuslikke reaktsioone ning
mürgitasid Saksamaa ja Prantsusmaa suhted kõiges, mis puudutas
reparatsioone.
Versailles'
rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel
Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas
Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli
Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud
Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval,
mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog
Franz Ferdinandi atendaadist.
Rahvasteliit
Pariisi
rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus
kõigis rahulepingutes).
Rahvasteliidu
loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon , mille eesmärgiks oli:
riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine
- riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine
- kuna otsused pidid olema ühehäälsed, nõrgestas see oluliselt rahvasteliidu tegutsemisvõimet
Rahvasteliit
eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Šveitsis,
Genfis. Rahvasteliit oli tänapäeva ÜRO (=Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon) eelkäija.
Saksamaa
võeti Rahvasteliitu 1926, 1933 astus ise välja. Nõukogude Liit
võeti vastu 1934, 1939 visati Talvesõja alustamise tõttu välja.
Eesti Vabariik oli Rahvasteliidu liige 1921-1940.
Kuigi
USA president Wilson oli Rahvasteliidu põhikirja peamine autor, USA
ise sinna organisatsiooni ei astunudki, sest USA Senat ei kiitnud
seda heaks.
Kahjuks
ei olnud Rahvasteliit piisavalt
mõjukas organisatsioon, ta ei suutnud rahvusvahelisi konflikte ära
hoida. Ka jäi ta peamiselt vaid Euroopa organisatsiooniks.
Rahulepingu jõustumine
Rahulepingule kirjutasid alla
26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla
kirjutamast. USA, Ecuador ja Hidžaz ei ratifitseerinud 28.
juunil1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut.
Rahulepingu rikkumised:
USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas.
- 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel.
- Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist.
- 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse.
- 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.
- 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja.
Washingtoni konverents
1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa,
Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal.
Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse
ookeani saarte (v.a Hawaii ) demilitariseerimise leping ning Jaapani
vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast (Jaapani ja USA mererelvastuse
piiramise leping).
Aastail 1923-1924 tutvus
Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ja tuli järeldusele, et
Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi
plaani, mille kohaselt vähendati tunduvalt reparatsioonimakseid ning
nende tähtaegu pikendati. Lisaks anti Saksamaale laenu ja võimaldati
investeeringuid maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Inglismaa
ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa, sest Euroopa riikide
valitsused mõistsid, et kui Saksamaalt ka edaspidi halastamatult
raha välja pumbata , võib asi lõppeda kas või kommunistliku
revolutsiooniga.
Diplomaadid üritasid
Versailles’- Washingtoni süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise
lepingu näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli
nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos
Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles’s pandud
riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid
tagama Inglismaa ja Itaalia.
Analoogiline lepe sõlmiti ka
Saksa-Poola ja Saksa-Tšehhoslovakkia vahel. Nende piiride
puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa.
1928. aastal töötasid USA
riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi -Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega
sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks
vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti
loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli
lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle
pakti peaaegu kõik maailma riigid.
Minu arvamus.
Esimene Maailmasõda ei
kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil
sõlmitud lepingutega loodud uues poliitilises süsteemis peitus uue
maailmasõja alge - Saksamaale olid määratud liiga karmid karistused sõja eest, mille alustamises ta otseselt süüdi ei
olnud.
Makstud reparatsioonid , sügav majanduskriis sõjale järgnevatel aastatel ja kaotatud territooriumid olid piisavad ajendid rahvast uue relvastumise ja
sõjapidamisega nõusse saamiseks.
Kasutatud
kirjandus:
Internet :
http://wapedia.mobi/et/Versailles'_rahu
http://et.wikipedia.org/wiki/Versailles'_rahu
http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvasteliit
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahukonverents
http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda
Kirjandus:
M. Eller , Ü.Kaevats, T.Karjahärn, T.Koger, E.Risthein, T.Tiivel, L. Valt , T.Varrak, H.Õiglane; Eesti Entsüklopeediakirjastus 7.osa; 1994
ENE peatoimetuse kollegium; Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1.osa; 1985
ENE peatoimetuse kollegium; Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2.osa; 1987
G.Labrune, P.Toutain; Prantsusmaa ajalugu; 1986,tõlge eesti keelde 2000
Kingfisher Publications Plc; Õpilase ajalooentsüklopeedia; 2001
Kõik kommentaarid