Pariisi rahukonverents (2)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Referaat
Pariisi Rahukonverents
Mari-Liis Eha
9. klass
2008
Pariisi rahukonverents ehk Versailles ' rahu
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata.
Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914.
Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit.

• Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador , Guatemala, Haiti , Hedžas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba , Libeeria, Nicaragua, Panama , Beruu, Portugal , Prantsusmaa, Rumeenia , San Marino , Serbia, Siiam , Suurbritannia , Tšernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja.
  
• Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi
  

I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914. Pidades atendaadi eest vastutavaks Serbiat, esitas Austria-Ungari valitsus sellele 13. juulil suveräänsust riivava 48-tunnise tähtajaga ultimaatumi. Enne seda oli Austria-Ungari saanud Saksamaa nõusoleku Serbia vastase sõja alustamiseks ja võimalikuks üleeuroopaliseks sõjaks. Serbia vastuse leplikkusest ning Vene välisministri S.Sasonovi ja Suurbritannia välisministri E. Grey vahenduskatseist hoolimata kuulutas Austria-Ungari 28.juulil Serbiale sõja. Venemaa vastas mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksamaa 01. augustil Venemaale ja 03. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari sõjakuulutus Venemaale järgnes 05.augustil. 04. augustil, pärast seda kui Saksamaa oli saatnud oma väed üle erapooletu Belgia riigi, kuulutas Saksamaale sõja Suurbritannia.
Kõige sellega algaski sõda, mis mõjutas kõigi maailma riikide majandusi.
Esimene maailmasõda sai tuntuks ka kui kaevikusõda, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.
Ameerika vägede saabumine 1917 aastal lubas liitlastel alustada läänerindel pealetungi. 1918 aastal astus Venemaa sõjast välja, mistõttu ei olnud Saksamaal vaja vägesid idarindel hoida, vabanenud sõdurid suunati läänerindele kus nad märtsis murdsid Prantsuse kaitseliini läbi ja liikusid Pariisi peale. Prantslased omakorda alustasid juulis vasturünnakut ning augustis murdsid briti tankid läbi sakslaste kaitseliini Amiensi all. Kui USA tõi Prantsusmaale üha enam vägesid tõmbusid sakslased tagasi. Oktoobris lähenes sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal nälja.
Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda läbi.
11. novembril 1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad ) ja suurema osa raudtee -veeremist.
Peale I Maailmasõda lagunes 4 impeeriumi:

• Saksamaa - kaotas kolooniad
  
• Türgi - Türgi asemel kujunes Türgi vabariik, ülejäänud aladest said Rahvasteliidu mandaatterritooriumid, lõunapoolsetel aladel kujunes Saudi Araabia kuningriik
  
• Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli praegusest väiksem ja Vilnius oli Poola koosseisus, ajutine pealinn Kaunas .
  
• Austria-Ungari asemel kujunes 3 riiki: Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia Vabariigid; Austria lõunapoolsetest valdustest ja Serbiast moodustati Jugoslaavia kuningriik, osa Austria-Ungari alasid läks Poolale ja osa Itaaliale.
  

I Maailmasõda lõppes ametlikult Pariisi rahukonverentsiga.
Pariisi rahukonverents (8.01.1919 – 21.01.1920).
Pärast Esimese Maailmasõja lõppu toimus Pariisi rahukonverents, mille kutsusid kokku Esimese Maailmasõja võitnud Antandi riigid. Konverentsi istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi ka Versailles' rahukonverentsiks. Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist.
Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa ( peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA ( president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel. Seejuures ilmnesid suurriikide teravad vastuolud:

• Euroopas ülemvõimu taotlev Prantsusmaa püüdis luua tema juhitavat uut riikide blokki ning nõrgestada Saksamaad.
  
• Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist.
  
• USA püüdis olla vahendaja.
  

Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Igaühega neist sõlmiti eraldi leping:

Saksamaa-28.06.1919, Versailles

Austria-10.09.1919, Saint-Germain

Bulgaaria -27.11.1919, Neuilly

Ungari-05.06.1920, Trianon

Türgi-10.12.1920, Sevres
Rahulepingu tingimused.
Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel võitu ega võtnud rahuplaani vastu.
Versailles`rahulepingu põhisisu:

Saksamaa pidi loovutama osa oma territooriumist naaberriikidele (kaotas 1/8 oma territooriumist, mitu miljonit elanikku)

Prantsusmaale läks Elsass-Lotringi piirkond.Tšehhoslovakkiale läks Sudeedimaa, veel alasid Poolale, Belgiale, Taanile jne. Territoriaalsete muudatuste tagajärjel tekkis nn. Poola koridor , st. kitsas maariba läbi Saksamaa, et Poola pääseks mereni. See häiris Saksamaad iseäranis, oli üheks ettekäändeks Saksamaa kallaletungil Poolale II maailmasõja algul. Klaipeda linn läks algul võitjate kontrolli alla, 1923 haaras selle Leedu. Maavaraderikas Saarimaa jäi 15 aastaks liitlaste kontrolli alla, 1935 liideti taas Saksamaaga.

Reini jõe vasakul kaldal (+50 km paremal kaldal) moodustati demilitariseeritud tsoon (=sakslased ei tohtinud sinna viia sõjaväge, ehitada kindlustusi jne.)

• Saksamaa pidi võitjariikidele maksma sõjakahjude eest hüvitist ehk reparatsioone
  
• Saksamaa kaotas kõik asumaad, need jagati võitjate vahel
  
• Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, armee suurust piirati (100 000 meheni)
  
• Saksamaa pidi loovutama oma sõjalaevastiku võitjatele
  
• Saksamaa ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, tanke, lahingulennukeid.
  
• Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tšehhoslovakkia ja Poola iseseisvust.
  

Versailles' leping ja sellele järgnenud kokkulepped tekitasid palju konfliktikoldeid, kutsusid esile marurahvuslikke reaktsioone ning mürgitasid Saksamaa ja Prantsusmaa suhted kõiges, mis puudutas reparatsioone.
Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist.
Rahvasteliit
Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes).
Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon , mille eesmärgiks oli:

riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine

• riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine
  
• kuna otsused pidid olema ühehäälsed, nõrgestas see oluliselt rahvasteliidu tegutsemisvõimet
  

Rahvasteliit eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Šveitsis, Genfis. Rahvasteliit oli tänapäeva ÜRO (=Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eelkäija.
Saksamaa võeti Rahvasteliitu 1926, 1933 astus ise välja. Nõukogude Liit võeti vastu 1934, 1939 visati Talvesõja alustamise tõttu välja. Eesti Vabariik oli Rahvasteliidu liige 1921-1940.
Kuigi USA president Wilson oli Rahvasteliidu põhikirja peamine autor, USA ise sinna organisatsiooni ei astunudki, sest USA Senat ei kiitnud seda heaks.
Kahjuks ei olnud Rahvasteliit piisavalt mõjukas organisatsioon, ta ei suutnud rahvusvahelisi konflikte ära hoida. Ka jäi ta peamiselt vaid Euroopa organisatsiooniks.
Rahulepingu jõustumine
Rahulepingule kirjutasid alla 26. riigi ja sõja kaotanud Saksamaa esindajad. Hiina keeldus alla kirjutamast. USA, Ecuador ja Hidžaz ei ratifitseerinud 28. juunil1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut.
Rahulepingu rikkumised:

USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas.

• 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel.
  
• Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist.
  
• 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse.
  
• 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.
  
• 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja.
  

Washingtoni konverents
1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (v.a Hawaii ) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast (Jaapani ja USA mererelvastuse piiramise leping).
Aastail 1923-1924 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ja tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mille kohaselt vähendati tunduvalt reparatsioonimakseid ning nende tähtaegu pikendati. Lisaks anti Saksamaale laenu ja võimaldati investeeringuid maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Inglismaa ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa, sest Euroopa riikide valitsused mõistsid, et kui Saksamaalt ka edaspidi halastamatult raha välja pumbata , võib asi lõppeda kas või kommunistliku revolutsiooniga.
Diplomaadid üritasid Versailles’- Washingtoni süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles’s pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia.
Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tšehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa.
1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi -Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid.
Minu arvamus.
Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid. Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingutega loodud uues poliitilises süsteemis peitus uue maailmasõja alge - Saksamaale olid määratud liiga karmid karistused sõja eest, mille alustamises ta otseselt süüdi ei olnud.
Makstud reparatsioonid , sügav majanduskriis sõjale järgnevatel aastatel ja kaotatud territooriumid olid piisavad ajendid rahvast uue relvastumise ja sõjapidamisega nõusse saamiseks.
Kasutatud kirjandus:
Internet :

http://wapedia.mobi/et/Versailles'_rahu

http://et.wikipedia.org/wiki/Versailles'_rahu

http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvasteliit

http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/moisteid_maail_ajal.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahukonverents

http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda
Kirjandus:

M. Eller , Ü.Kaevats, T.Karjahärn, T.Koger, E.Risthein, T.Tiivel, L. Valt , T.Varrak, H.Õiglane; Eesti Entsüklopeediakirjastus 7.osa; 1994

ENE peatoimetuse kollegium; Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1.osa; 1985

ENE peatoimetuse kollegium; Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2.osa; 1987

G.Labrune, P.Toutain; Prantsusmaa ajalugu; 1986,tõlge eesti keelde 2000

Kingfisher Publications Plc; Õpilase ajalooentsüklopeedia; 2001