I maailmasõda - tähtsamad lahingud, sõja kuulutamine, eeldused, põhjused, tagajärjed (0)

Ajaloo KT I maailmasõda 
1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. ( Lepingud , liidud) 
1879 . aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia 
vahel,  mis  oli  leping  sõjalise  liidu  moodustamiseks  –   Kolmikliit .  Vastukaaluks  moodustasid  Venemaa  ja 
Prantsusmaa  1893.  a  liidulepingu,  millega  kohustusid  kallaletungi  korral  teineteisele  appi  ruttama.   1904 .  a 
koostasid lepingu  Suurbritannia  ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. 
Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias.  
 
2. Sõja põhjused: 
  Saksamaa ja Prantsusmaa tüli  Elsass -Lotringi kuuluvuse pärast 
  Venemaa ja Austria-Ungari  konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil 
  Kolooniate ümberjagamine 
   Natsionalism  - rahvuliku ärkamise periood 
   Militarism  ja võidurelvastumine 
  Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid 
   Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabiilsus  
  Kultuurierinevused ja  fatalism  (usk  saatuse kõikemääravasse jõusse) 
 
3. Sõja  ajend  
28. juunil 1914   tapeti  Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz  Ferdinand   Serbia   terroristi  Garvilo Princip´i 
poolt. 
 
4. Sõja kuulutamised  
  28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale  
  1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 
  3. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 
  4. august 1914 Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale 
 
5. Sõjalised blokid ja liitlased. Nende muutumine sõja käigus. 
Antant 
  Venemaa, Prantsusmaa, 
  Hiina 
  Saksamaa, Austria-Ungari 
Inglismaa 
   Kanada  
Lahkus Itaalia 
Liitusid: 
   Portugal  
Liitusid: 
  Itaalia 
  Austraalia 
  Türgi 
  USA 
Kolmikliit 
  Bulgaaria
6. Sõja eesmärgid- kõikidel riikidel samad 
  Kindlustada oma positsioone (majanduslike, merelisi ja sõjalisi) 
  Vähendada konkurentide mõjukust 
  Territooriumi  suurendamine  
  Uute koloniaalvalduste haaramine 
 
 
7. Erinevate riikide sõja plaanid 
Saksamaa: 
  koostas A. von Schlieffen  
  ootamatu löök läbi Belgia ja Luksemburgi Prantsusmaale 
  mööduda Pariisist põhja poolt; suruda  prantslased vastu Lotringi kindlustatud liini ja Šveitsi piiri 
  Välksõjaplaan – 1,5 kuuga Prantsusmaa purustamine, seejärel kõik jõud Vene vastu 
Prantsusmaa 
  tegi panuse tugevasti kindlustatud prantsuse-saksa piirile 
  jättis kindlustamata suure osa Belgia  piirist , kuna ei oodanud sealt lööki 
Venemaa 
  pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel – Saksamaa ja Austria-Ungari 
  peaeesmärgiks  oli  saksa  vägede  purustamine  Ida- Preisimaal ,  et  kergendada  Prantsusmaa  olukorda 
läänerindel 
Suurbritannia 
   kavatses oma eesmärgid saavutada liitlaste abiga, selleks finantseeris  Prantsusmaad ja Venemaad 
  Euroopasse planeeriti sõdima 70 tuhat  meest 
 
8. Sõjategevuse olulisemad sündmsed ja nende tähtsus 
Marney lahing – 18. august 1914 – läänerindel algas positsiooni- ehk kaevikusõda, vastamisi olid Saksamaa 
ja Prantsusmaa ning Suurbritannia. Saksamaal nurjus Schlieffeni Pariisi vallutamise plaan. 
Tannenbergi lahing – aug 1914 – saksa  armee  piiras sisse vene armee   
Ypres´i lahing aprill-mai 1915 –  sakslased kasutasid läänerindel esmakordelt mürkgaasi 
Verduni lahing – veebr-dets 1916  – prantslased suutsid kaitsta läänerindel Verduni linna sakslaste pealetungi 
eest. 
Somme’i lahing 24. juuni – 26. november 1916. Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Kasutati lennuväge 
ja tanke. Suurima inimkaotustega lahing  I ms.  
9.  Võrdle sõjategevust ida- ja läänerindel (erinevused, sarnasused) 
Läänerindel  kasutati  positsiooni-  ehk  kaeviksõda,  idarindel  mitte.  Sõjategevus  algas  enne  läänerindel  kui 
idarindel.  Läänerindel  olid  kasutusel   tankid ,  mürkgaas,  allveesõda.  Idarindel  ei  kujunenud  välja 
positsioonisõda ega kasutatud niipalju sõjalisi  uuendusi .   
 
10.  Milliseid sõjatehnilisi uuendusi võeti kasutusele 1. MS ajal? 
  Sakslased võtsid esimestena kasutusele mürkgaasi 
   Inglased võtsid esimestena kasutusele tankid 
  Täiustati allveelaevu ja hakati  pidama allveesõda 
  Täiustati  lennukeid,  lennukite  tähtsus  sõjas  suurenes:  sagenesid  õhulahingud,  lennukid  varustati 
kuulipildujate ja pommidega, lennukite ülesanne polnud ainult luure 
 
11.   Bresti  rahu (põhjused, sisu, tulemused, mõju Eestile) 
Venemaa  oli  sõjast  kurnatud ja  1917.  aasta novembris  pöördusid  võimu  haaranud  enamlased  Saksamaa ja 
liitlaste  poole sooviga  sõlmida  vaherahu.  3.  märtsil 1918.  aastal  sõlmiti  Bresti rahu,  Nõukogude  Venemaa 
loovutas Saksamaale Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina ja Poola. Saksamaa nõudis vene vägede lahkumist 
Eestist. Venemaa võttis tingimused vastu ja andis Balti kubermangud üle Saksamaale. Kuna Vene impeerium  
oli kokku kukkunud ja Saksamaa jõud tekitasid Eestis võimuvaakumi, oli see hea eelis iseseisvumiseks. 
 
12.   Compiegne ’i vaherahu (aeg, tingimused) 
… sõlmiti 11. novembril 1918. Tingimused: 
  Saksamaa  tunnistas lüüasaamist, pidi oma väed evakueerima okupeeritud aladelt  ja Reini jõe läänekaldalt 
  Saksamaa loovutas palju lennukeid, kuulipildujaid, miinipildujaid ja vedureid  
  Saksamaa varemsõlmitud rahulepingud tühistati 
 
13.   Versailles ’ rahu (aeg, tingimused) 
… sõlmiti 28. juunil 1919. Tingimused: 
  Saksamaa  loovutas  Prantsusmaale  Elsass-Lotringi,  alasid  Belgiale,   Taanile ,  Leedule,  Poolale, 
Tšehhoslovakkiale 
  Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 
  Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge, allveelaevu 
  Saksamaa pidi maksma reparatsioone ehk sõjakahjusid teistele riikidele 
 
14.  Millised  faktorid  aitasid kaasa 1. MS lõppemisele? 
  Oktoobrirevolutsioon 
  Saksamaa kuulutamine vabariigiks 
  Saksamaa ja tema liitlaste sõjalise jõu kokkuvarisemine 
  Compiegne’i vaherahu 
   revolutsioon Saksamaal 
 
15.  I MS mõju inimkonnale, riikidele, rahvastele 
  Riikidele:  tekkisid  uued  riigid:  Austria,  Ungari,  Tšehhoslovakkia,  Serbia-Horvaatia- Sloveenia ,  Poola, 
Leedu, Läti, Soome, Eesti.  Suurriigid , nt Austria-Ungari, lagunesid. Saksamaa kaotas palju alasid. Türgi 
ja Iirimaa  iseseisvusid 
  Inimkonnale:  u  10  miljonit  inimest  hukkus.  Sõda  hävitas  vaimselt  põlvkonna  inimesi,  nn  „kadunud 
põlvkond“. Kadus usk demokraatiasse ja rahusse, tugevnesid äärmuslikud liikumised.  
  Rahvastele: paljud väikerahvad, nt Eesti, said oma rahvusriigid. Vähemusrahvused olid halvemas seisus. 
Genotsiidid, nt  Armeenia  genotsiid Türgis, pogrommid (suurriikide äärmusliku patriotismi pärast tekitatud 
rüüsterünnakud vähemusrahvaste vastu), nt juudi pogromm Venemaal.   
 
16.  Mõisted 
Linnastumine ehk  urbaniseerumine  – linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine 
riigi rahvastikust 
Massikultuur  -  laiemale  tarbijaskonnale  kättesaadavad  ja  peamiselt  tehniliste  vahendite  abil 
paljundatud kunstide vormid 
Ultimaatum  – ilma läbirääkimise kavatsuseta esitatud nõue või dokument 
Patsifism  – suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist 
Teadusrevolutsioon – epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja 
filosoofide teesid, seadused ja reeglid 
Mobiliseerimine – sõjaväekohustustega inimeste tegevväkke kutsumine 
Koloonia ehk  asumaa  – poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud 
Kaevikusõda – olukord, kus mõlemad pooled on  kaevunud  tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne 
püsib paigal väga kaua 
Blokaad  – tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu 
Bolševik – VSTDP radikaalse  tiiva esindaja 
Rassism  – ideoloogia, mille kohaselt on üks rass  teistest parem  
Enesemääramise õigus – rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm 
Antisemitism  – vaenulikkus juutide vastu tulenevalt nende religioonist, kultuurist ja rahvusest 
Liberalism – poliitiline suund, mis tähtsustab isikuvabadust 
Konservatism  – poliitiline suund, mis väärtustab  ajaloost üle võetud seadusi ja traditsioone ning mis ei 
poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi 
Monopol  – seisund majanduses, kus ainult üks müüja pakub mingit teenust või toodet 
Kapitali väljavedu – vara, millest saab tulu, ära viimine riigist 
Protektsionistlik   kaubanduspoliitika   –  majanduse  vorm,  mis  kaitseb  siseturgu  välisfirmade  eest  neile 
limiitide kehtestamise , kõrge tollimaksu kehtestamise ja piiravate kvootidega  
Imperialism  - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada 
Isevalitsus – piiramatu ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes 
Venestamine  – vene keele ja kultuuri  pealesurumine teistele rahvastele.