Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö (0)

11.a klass
KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD
Praktiline ülesanne
2016

SISUKORD

SISUKORD
SISSEJUHATUS
MAAILMA MAADEAVASTAJAD
1.1 Bartolomeu Dias ( 1450 -1500)
1.2 Christoph Kolumbus (1451- 1506 )
1.3 Vasco da Gama (1460- 1524 )
1.4 Fernão de Magalhães ( 1480 -1521)
2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD
2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846)
2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778- 1852 )
2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846)
2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870)
2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894)
KOKKUVÕTE
KASUTATUD MATERJALID
LISAD

SISSEJUHATUS

Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud.
Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias , eriti just maadeavastustel, ning tutvustada ka teistele Eestiga seotud maadeavastajaid ja nende tähtsust.
Oma töö kirjutamiseks kasutasin internetist pärit allikaid. Peale internetiallikate kasutasin ka Eesti Entsüklopeediat ja Maadeavastajate Entsüklopeediat.

MAAILMA MAADEAVASTAJAD

Esimesed maadeavastused pärinevad juba 15. sajandi algusest, kui uute mereteede otsimisest kujunes välja hoopis maadeavastamine. Sel ajaperioodil teati maailma geograafiast väga vähe, arvati, et maailm piirdub ainult Aasia , Euraasia ja Aafrika mandriga (lisa 1).
Peale Ameerika avastamist, saadi aga aru, et maailm ei piirne ainult nii nagu seda oli enne arvatud. Ameerika avastamisega kaasnes ka uus maadeavastuste periood (Salentiny, 2005).
Selles peatükis tulebki juttu esimestest suurtest maadeavastajatest, kelle rolli ei saa maailma geograafilise loo kujunemise juures sugugi alahinnata.

1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500)

Bartolomeu Dias (1450-1500) - Portugali meresõitja ja maadeavastaja , kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, kus ta ka 1500. aastal tormi ajal hukkus.
1487. aasta suvel alustas Dias retke ümber Aafrika, millega rajas ta uue meretee muu maailmaga edukamaks kauplemiseks. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis-Ida maateid ja vahendajaid.(vt. lisa 2) Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemere maade languse järgnevatel sajanditel (Vikipeedia. Bartolomeu Dias. 12.02.2016).

1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506)

Christoph Kolumbus (1451-1506) - Hispaania maadeavastaja. Ilmselt kõige kuulsam maadeavastaja, kelle nime on kõik geograafiast huvitatud inimesed kuulnud. Vaieldamatult oli tema suurimaks avastuseks Ameerika (1492), kuigi Ameerikas oli juba eelnevalt viikingite poolt käidud, siis tema käsitles seda kui maadeavastust, sest viikingid ei teadnud, millega oli tegu. Tänu talle tekkis vanal maailmal püsiv kontakt niiöelda uue maailmaga (Vikipeedia: “Christoph Kolumbus”03.04.2016) ​(vt. lisa 3).

1.3 Vasco da Gama (1460-1524)

Vasco da Gama (1460-1524) - Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Ta on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Ka tema maadeavastused olid väga määrava tähtsusega, eriti India meretee avastamine, sest see aitas vältida kokkupuudet Araabiaga, kus toimusid ohtlikud asjad, eriti kaubanduse jaoks (Vikipeedia: “Vasco da Gama” 03.04.2016).

1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521)

Fernão de Magalhães (1480-1521) - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes Hispaania lipu all purjetades püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani (Vikipeedia: “Fernão de Magalhães” 03.04.2016).

2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD

​Eesti maadeavastajad olid valdavalt baltisakslased või venelased , eestlasteks sai neid pidada ainult nende sünnimaa järgi, sest nad otseselt ei elanud ega toimetanud siin, vaid suurtemates linnades nagu näiteks Peterburi. Siin on kolm tuntuimat Eesti maadeavastajat ja nende avastused.

2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846)

Otto von Kotzebue (1787-1846) - Sündis Vardi mõisas Nissi kihelkonnas. Võttis jungana 1803 –06 osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. Juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815–18 prikil Rjurik uurimaks Loodeväila (purjetati ümber Hoorni neeme). ja 1823–26 fregatil Predprijatije. Avastas mõlemal reisil saari : esimesel Tuamotu ja Marshalli saarestikus, teisel Tuamotu ja Samoa saarestikus; teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele ( Britannica .com: “Otto von Kotzebue | Russian explorer ” 03.04.2016).
Mõlemad Kotzebue juhitud ümbermaailmareisid tegi laevaarstina kaasa Johann Friedrich Eschscholtz, esimeses reisis osales ka kirjanik Adelbert von Chamisso, teises Emil Lenz. Ka mitmed uurimisinstrumendid ekspeditsiooni tarbeks töötati välja Tartu ülikoolis. Ekspeditsiooni ajal avastati ligi 400 väikest saart (peamiselt Okeaanias), tehti geograafilisi, okeanograafilisi, meteoroloogilisi, zooloogilisi ja etnograafilisi vaatlusi . Merereisi ajal esitas tema laevameeskond August Kotzebue Eesti-ainelisi näidendeid. Viimaseil eluaastail elas Kotzebue kodumõisas Triigis (Harjumaa) (Vikipeedia: “Otto von Kotzebue” 03.04.2016).
Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud Tšuktši mere laht Alaska looderannikul ning linn sama lahe ääres Alaskal.

2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852)

Fabian von Bellingshausen (1778-1852) - Sündinud Saaremaal Lahetaguse mõisas. Astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Teenis 1797-1803 mitśmanina Tallinnas. Võttis aastatel 1803-06 kartograafina osa A. J. v. Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhatas 1819-21 laevade "Minõi" (komandör M. Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse; lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani (avastati mitu saart Tuamotu saarestikus) ning suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peetr I saar ja Aleksander I maa.(vt. lisa 4) Aastatel 1830-39 teenis viitseadmiralina Tallinnas, siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks; oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid (Vikipeedia: “Fabian Gottlieb von Bellingshausen” 03.04.2016).

2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846)

Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) - Sündis Eestis Hagudi mõisas. Krusenstern sai kuulsaks ümbermaailmareisiga. Ümbermaailmareisi projekt ei leidnud Mereministreeriumis heakskiitu, kuid Krusensternil õnnestus äratada huvi Vene-Ameerika kompaniisse kuuluvates Vene töösturites.
7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubandusearendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Esialgu oli siht Brasiilia, edasi kavatseti Kap Hoorni kaudu seilata Vaiksele ookeanile. 1804. aastal läksid laevad Sandwichi saarte juures eri suundades. Krusenstern tegi Lisjanskile ülesandeks uurida saari Vaikse ookeani keskosas. Ta ise suundus põhja poole. Ekspeditsioon külastas nii soojemaid (Markiisaared, Hawaii saared) kui ka külmemaid piirkondi ( Kamtšatka , Sahhalin, Kuriilid ). Jaapanis missioon ebaõnnestus: saadikuid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris taaskohtusid laevad Hiinas. 19. augustil 1806 – kolm aastat ja 12 päeva pärast ekspeditsiooni algust – jõudsid laevad tagasi Kroonlinna (Vikipeedia: “Adam Johann von Krusenstern” 03.04.2016).
Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid . Korraldati mereuuringuid: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi. Pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel parandada koordinaate. Enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani (Entsyklopeedia.ee: “Krusenstern, Adam Johann von” 03.04.2016).

2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870)

Ferdinand von Wrangell sündis Pihkvas, lapsepõlveaastad möödusid Võrumaa mõisates (Joosu, Võru, Nursi). Ta kaotas varakult vanemad ja kasvas sugulaste juures. Mereväeohvitserist sugulase eeskujul ja eestkostel saadeti ta 1807. aastal õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpusesse, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. 1815. aastal ülendati ta mitšmaniks.
Admiral Adam Johann von Krusensterni eestkostel osales ta aastatel 1817–1819 Vassili Mihhailovitš Golovnini juhitud ümbermaailmareisil sõjalaeval "Kamtšatka".
1820–1824 juhtis Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni (nn Kolõma ekspeditsioon), kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jäärežiimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi. Oletas senitundmatu saare olemasolu Põhja-Jäämeres; 1867. aastal avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks.
1824. aastal saabus von Wrangell tagasi Peterburi ning teda autasustati tehtud töö eest Püha Vladimiri 4. järgu ordeniga.
Aastatel 1825–1827 juhtis von Wrangell ümbermaailmareisi prikil "Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtšatka muutmiseks Venemaa kolooniaks.
1827. aastast oli von Wrangell Keiserliku Teaduste Akadeemia korrespondentliige ja auliige (1855), üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.
1829. aastal abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga.
1829. aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates samal ajal loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid.
8. juulil 1836 ülendati ta kontradmiraliks ja määrati augustis 1836. aastal keisririigi Laevaehitusmetsade departemangu direktoriks. 1838. aastal valiti ta lisaks eelnevale ka Vene-Ameerika Kompanii koloonia-asjade juhatajaks ning 1840. aastal Vene-Ameerika Kompanii peadirektoriks, kus teenis kuni 1849. aastani.
Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa keisririigi Mereministeeriumi Hüdrograafia departemangus, olles alates 18. maist 1855 kuni 1857. aastani selle ministeeriumi direktor. 1856. aastal määrati ta kindraladjutandiks ja ülendati admiraliks.
Aprillist 1857. aastal suundus ta ravile välismaale ning juunist 1857. aastal vabastati Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi valitseja ametikohalt ja määrati Venemaa Keisririigi Riiginõukogusse.
Tervislikel põhjustel läks ta 1864. aastal lõplikult erru ja veetis oma viimased eluaastad 1866–1870 Roela mõisas.
Ferdinand Friedrich Georg Ludwig Von Wrangell suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi kalmistule, mis asub Viru-Jaagupi kirikust 1,2 km lõuna pool Simunasse suunduva maantee ääres, sellest läänes.
Ferdinand von Wrangelli järgi on nimetatud Wrangeli saar, mäemassiiv, laht ja neem Alaskal.
1999. aastast kannab Ferdinand von Wrangelli nime Roela Põhikool Lääne-Virumaal.
Ferdinand von Wrangelli rekonstrueeritud vappepitaaf asub Tallinna Toomkirikus. (Vikipeedia: “Ferdinand von Wrangell” 04.04.2016)

2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894)

Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; vana kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija.
Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus.
Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba steppi ja 1878. aastal Fergana orgu. 1870. aastal juhtis ta hüdrometeoroloogilist ekspeditsiooni Barentsi merele ja Islandile. Tema nime kannavad laht Taimõril ja neem Novaja Zemljal, samuti kümned looma- ja taimeliigid.
Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest, Peterburi TA liige 1850. aastast. Middendorff oli üks eesti punase veise ja tori hobuse tõuaretajaid.
Talle kuulus Hellenurme ja Päidla mõis Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal.[1] Ta on maetud Hellenurme mõisa kalmistule. (Vikipeedia: “Alexander Theodor von Middendorff” 04.04.2016)

KOKKUVÕTE

Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias, eriti just maadeavastustel, ning tutvustada ka teistele Eestiga seotud maadeavastajaid ja nende tähtsust. Töö eesmärk sai edukalt täidetud
Praktiline ülesanne andis hea ülevaate suurtest maadeavastustest ja maadeavastajatest ning ühtlasi ka Eestiga seotud maadeavastajatest, kelle panus maadeavastustes ei ole nii tagasihoidlik, kui enne arvata võis. Praktiline ülesanne laiendas maadeavastajate ja maadeavastuste koha pealt minu silmaringi. Tööd on hea kasutada geograafia tundides ja geograafia huviliste õpilaste jaoks.
Tööd saab ka kindlasti edasi arendada, sest kuulsaid maadeavastajaid ja Eestiga seotud maadeavastajaid on teisigi.

KASUTATUD MATERJALID

Eesti Entsüklopeedia . Eestist pärit maadeavastajad.
URL= http://entsyklopeedia.ee/kategooria/eestist_p%C3%A4rit_maadeavastajad (03.04.2016)
Wikipedia.org. Suured maadeavastused.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Suured_maadeavastused (03.04.2016)
Salentiny, F. 2005. Maadeavastajad entsüklopeedia. Stuttgart: MediText.
Wikipedia. Bartolomeu Dias.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias (03.04.2016)
Wikipedia.org. Christoph Kolumbus.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus (03.04.2016)
Wikipedia.org. Vasco da Gama.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama (03.04.2016)
Wikipedia.org. Fernão de Magalhães.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es (03.04.2016)
Wikipedia.org. Otto von Kotzebue.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue (03.04.2016)
Britannica.com. Otto von Kotzebue | Russian explorer.
URL= http://www.britannica.com/biography/Otto-von-Kotzebue (03.04.2016)
Wikipedia.org. Fabian Gottlieb von Bellingshausen.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen (03.04.2016)
Wikipedia.org. Adam Johann von Krusenstern.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern (03.04.2016)
Entsyklopeedia.ee. Krusenstern, Adam Johann von.
URL= http://entsyklopeedia.ee/artikkel/krusenstern_adam_johann2 (03.04.2016)
Wikipedia.org. Ferdinand von Wrangell.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangell
Wikipedia.org. Alexander Theodor von Middendorff.
URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Theodor_von_Middendorff

LISAD

(Lisa 1) Maailm enne suuri maadeavastusi
(Lisa 2) Bartolomeu Diase retk ümber Aafrika
(Lisa 3) Christoph Kolumbuse retk Ameerikasse
(Lisa 4) Fabian von Bellingshauseni retk ümber Antarktika