Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://...
1. Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. http://www.bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, pü...
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3
Eduard von Toll Eluloolised andmed : Eduard von Toll sündis 14. märts 1858 Tallinnas. Eduard von Toll suri aastal 1902 Ida-Siberi merel, kindalt matmis paika pole kuna ta jäi kadunuks Ida-Siberi merel. Ida-Virumaal, Kukruse mõisa lähedal, põlispuude varjus, asub mehekõrgune kaljurahnust väljasaetud kivilahmakas, mis on nagu väike jäämägi, kui ta ainult valge oleks. Kivi on oma looduslikus värvingus aga lähedane mustale, ja nii peabki see olema, sest kivi on pühendatud Põhja- Jäämerel 1902. a hukkunud valgustuslike ideedega maadeuurijale Eduard von Tollile . Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von To...
Marco Polo Marco Polo oli itaalia maadeuurija. Ta sündis 15. semptembril 1254 aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavs...
kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Auastmed Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; Esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. Merereisid Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul tuli kaptenisilda: «Nüüd panen praami põlema!»
LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga
Henrique Meresõitja oli Portugali kuninga vend. Algatas ja organiseeris Aafrika lääneranniku uurimise. Bartolomeu Diaz oli Portugali meresõitja. Juhtis mereretke lõunast ümber Aafrika ning avastas Hea Lootuse neeme. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse. Christoph Kolumbus oli Itaalia meresõitja. Tegi 4 avastusreisi. 1492. aastal avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci oli Itaalia maadeuurija. Tegi 1499-1501 aastatel merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Fernao de Magalhaes oli Portugali meresõitja, kes aastatel 1519-1522 sooritas esimese ümbermaailmareisi.
aastal? suhtuti sõbralikult portugallastelt õpiti musketite valmistamise ja kasutamise oskusi ning tutvuti katoliku kiriku õpetusega AKT8§10.-12. 23. Mis aastal suleti Jaapan eurooplastele täiesti? 1641 24. Kuidas mõjutas Hiina ja Jaapani edasist arengut nende maade sulgemine eurooplastele? see pidurdas nende maade arengut pikaks ajaks II OSA 25. Kelle merereisid panid aluse eurooplaste avastustele ja vallutustele Ladina-Ameerikas? Christoph Kolumbuse merereisid 26. Mis aastal sõlmiti Tordesillase kokkulepe? Milline mõju oli Tordesillase lepingul Ladina-Ameerika koloniseerimisel? 1494.a. Portugal pidi saama idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad Nõnda sattus Brasiilia Portugali valdusse ja ülejäänud Ladina Ameerika territoorium jäi Hispaania valitseda 27. Kes olid kreoolid? eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad 28
Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Kadri Tüür
kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik.
Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut
oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama seega võeti suured merereisid uutele maadele ette eeldusega leida kulda ja hõbedat ning sellega Euroopa rahakassat täiendada. Väga suur osa rahast niiöelda lihtsalt voolas Euroopast välja: eurooplased olid keskajal väga varmad raha kulutama idamaiste kaupade peale. Palju osteti ja kasutati kalleid kangaid (sealhulgas ka siidi), portselani, lõhnaõlisid, vürtse ja klaasi. Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine
10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid? Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17
lühemat aega ajalehe"Sirb ja Vasar" toimetaja asetäitjana ning ajakirja "Pioneer" toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu esimees 1953.1971. aastani. Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Juhan Viiding (1948-1995)
Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11
a Vasco de Gama jõudis Indiasse) 3. KOLUMBUSE AVASTUSRETKED · Esimesel reisil (1492) avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Sai Hispaanias suure au osaliseks. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks. (Kolumbus suri vaesuses) 4. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus 16. saj. alguses Brasiilia rannikule. Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks
Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid pööratavad ja mahavõetavad purjed. Maismaal tassiti seljas. Viikingite merereisid viisid neid Läänemere ja Ida-Eur siseveeteid pidi musta ja Vahemereni(Bütsantsini). Sõudsid ka Gröönimaale ja Ameerikasse. 981a maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nim. Selle Grönlandiks(Gröönimaa)- grön-roheline,land- maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega
Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid pööratavad ja mahavõetavad purjed. Maismaal tassiti seljas. Viikingite merereisid viisid neid Läänemere ja Ida-Eur siseveeteid pidi musta ja Vahemereni(Bütsantsini). Sõudsid ka Gröönimaale ja Ameerikasse. 981a maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nim. Selle Grönlandiks(Gröönimaa)- grön-roheline,land- maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega
saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile? Teaduste ja filosoofia areng, geograafilised avastused ja kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt. 6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta? Barokk 7. Miks on hakatud hiljem eri maade 17. saj. kunsti erinevalt nimetama? 8. Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj. Euroopa maad kunsti üldilme järgi?Maini neist esimene ja iseloomusta seda? Kolmeks rühmaks. Need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga
See sümboliseerib usaldust, loiaalsust, tarkust, enesekindlust, intelligentsi, usku, tõtt ja taevast. Sinist peetakse kasulikuks mõistusele ja hingele. See aeglustab inimese seedimist ja toodab rahuldavat effekti. Sinist tugevalt seostatakse rahuga. Saad kasutada sinist reklaamides tooteid ja teenuseid mis on seotud puhtusega (vee puhastus filtrid, puhastusvedelikud, viin), õhku ja taevast (lennufirmad, lennujaamad, õhukonditsioneerid), vee ja merega (merereisid, mineraalvesi). Vastandina emotsionaalselt soojale punasele, oranzile ja kollasele värvile; seostatakse sinist intellektiga ja kohusetundlikusega. Kasuta sinist viitamaks täpsusele kui reklaamid kõrg-tehnoloogilisi tooteid. Sinine on maskuliinne värv; vastavalt uuringutele, on see kõrgelt hinnatud meessoost isikute seas. Tumesinine on seostatud sügavusega ja stabiilsusega. Väldi sinist reklaamimaks toitu ja kokandust, sest sinine vähendab söögiisu. Kui kasutada seda koos soojade
ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsustajaks saab nüüd kõrv, ehk inimene ise otsustab mis on ilus kuulata. Maailmavaadete avardumine, merereisid ( Ameerika avastamine ). Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus,aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll(mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj.
taoismi ja budismi suur populaarsus. * Sui dünastia 589-618. Hiina taasühendamine. * Tangi dünastia 618-907. Kultuuri õitseng, trükikunst, eksamid, kaubandus laieneb India ookeanile. * Songi dünastia 960-1279. Neokonfutsianism, manufaktuuri-tööstuse algmed, kompass, paberraha, põhjapoolsete rändhõimude rünnakud. * Yuani dünastia 1271-1368. Mongolid vallutavad Hiina, impeerium Vaiksest ookeanist Euroopani, esimesed lääne reisimehed. * Mingi dünastia 1369-1644. Merereisid Indiasse, Aafrikasse, portugaallased kinnitavad kanna Macaos, jesuiidid. * Qingi dünastia 1644-1912. Mandzud vallutavad Hiina, majanduslik nõrgenemine, Hiina muutub Euroopa riikide poolkolooniaks. * Hiina Vabariik 1912-1949. Sõda ja kodusõda. * Hiina Rahvavabariik 1949- Uus Hiina. http://hexagon.park.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html
sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapildi avardumisest. Sõltuvalt erinevate maade ebaühtlasest arengust on ka
Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil Inglise-Prantsuse mereblokaadi tõttu ametlikku kaubavahetust ei toimunud. Soome viidi vilja vahetati see soola vastu, mis omakorda eestis või venemaal mitmekordse vaheltkasuga maha müüdi. Laevasõidu edenemine tekitas vajaduse koolitatud laevajuhtide järele. Rannikusõiduga olid hakkama saanud eelkõige rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid- metskaptenid-, pikemad merereisid eeldasid aga põhjalikumat ettevalmistust ning merekaartide tundmist. Meremeeste koolitamiseks asutati mitmel pool merekoole. 1864 a. rajati merekoole Heinastesse. 1845a. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Eestlaste esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. Raudteed ja kaubanduse areng 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgis ühendav Balti raudtee.
aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja- Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Villem Ridala Elulugu: · 1885 1942 · tõlkija, keele- ja folkooriuurija
kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega. Mis on Ladina-Ameerika ? Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis
alustati laiendada.1904 aastal, 1914. a. läbis kanali esimene laev. 1920.a. avati kanal kõikide riikide laevadele. Panama kanal lühendab teekonda Ameerika ida- ja lääne-ranniku vahel ligi 13000 km võrra. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Merereisid muutusid lühemaks ja kiiremaks Kuidas muutus merereiside pikkus peale kanalite ehitamist? Kuidas muutus merereisi kestvus Suurbritanniast Austraaliasse? Mis tegurid lühendasid seda reisi? http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
alustati laiendada.1904 aastal, 1914. a. läbis kanali esimene laev. 1920.a. avati kanal kõikide riikide laevadele. Panama kanal lühendab teekonda Ameerika ida- ja lääne-ranniku vahel ligi 13000 km võrra. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Merereisid muutusid lühemaks ja kiiremaks Kuidas muutus merereiside pikkus peale kanalite ehitamist? Kuidas muutus merereisi kestvus Suurbritanniast Austraaliasse? Mis tegurid lühendasid seda reisi? http://people.hofstra.edu/geotrans/inde
Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner Ameerika. ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks. ORJAKAUBANDUS
kaubavahetuses. Kuid Zhu Di ettevõtmised ei olnud ainult ärilist laadi. Kuna Euroopa majandus oli alles sõdadest taastumas ja Hiina oli neist riikidest juba ammu tehnikas ja teaduses ette jõudnud, siis soovis keiser seda vahet veelgi suurendada. Peking oli maailma rikkaim linn. Zhu Di palkas üle 2000 õpetlase koostama 4000- köitelist entsüklopeediat. (Samal ajal koosnes Inglise kuninga Henry V raaamatukogu ainult kuuest käsitsi kirjutatud raamatust.) Sellepärast olid ka merereisid väga tähtsad, sest neist rännakutest saadi väga palju andmeid ja infot võõraste maade ja rahvaste, geograafia, ajaloo, kommete ja äritavade kohta. (Stewart jt 2004:86-88). Aastal 1404 kolis Zhu Di pealinna Nankingist Pekingisse. Sinna ehitas ta Keelatud Linna. Linn sai oma nime seetõttu, et lihtrahval oli sinna sisenemine keelatud. Keelatud Linna ehitati 14 aastat ja ehitajaid oli umbkaudu 200 000. Keelatud Linna
See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Praeguseni on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud. 9 Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães sündis1480 a. Sabrosas, Portugalil ja suri 27. aprillil 1521 a. Mactan`is. Ta oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, esimene ümbermaailmasõitja, tõestas sellega Maa kerakujulist ja ühtse maailmamere olemasolu. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani
vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut kuni lõunalaiuseni 52°. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks. Ehk praegugi on Vespucci merereisid kahtluse all, sest dokumente pole alles jäänud. Pilt nr 2. Amerigo Vespucci 9. Vasco da Gama elas 1460 või 1469 kuni 1524. sündis 24. detsemberil ja suri 1524 Kochi, Indias. Ta oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, samas ka sõjamees, Juba varakult tal olid meresõidu- ja laevajuhtimiskogemused. Läks ajalukku väljapaistva meresõitja, targa juhi, kui ka suurepärase administraatorina. Suurim edu oli see, et ta leidis mereteed Indiasse.
saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile? Teaduste ja filosoofia areng, geograafilised avastused ja kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt. 6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta? Barokk 7. Miks on hakatud hiljem eri maade 17. saj. kunsti erinevalt nimetama? 8. Mitmeks rühmaks saab jagada 17. saj. Euroopa maad kunsti üldilme järgi?Maini neist esimene ja iseloomusta seda? Kolmeks rühmaks. Need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid
peenutsevamad: ilus loodus, ilus ilm, ilusad lambad, ilusad karjused, põhiteemaks armastus, eriti platooniline. Ka pikaresksed novellid- põhitegelaseks nooruk, kes põgeneb kodust ja saab kelmuste abil tehtud meheks, üh austatud liikmeks (Nipernaadi eestist). Teater oli nii usuline (katoliku kiriku missade illustreerimiseks) kui ka ilmalik (suures osas koomiline). Usuline osa püsis teatris päris kaua, ilmalik osa tekib alles 15.saj kui on suured merereisid. 15. Cervantes, ,,Don Quijote" 1547-1616. hidalgo- Hisp väikeaadlik. Ülikooliharidusega. Läks Itaaliasse kardinali juurde töötama, kardinali surma järgselt astus sõjaväkke, kus ta jäi vasakust käest vigaseks. 1575 sõitis ta laevaga tagasi Hisp, olles saanud Itaaliast soovituskirjad. Laeva ründasid Alziiri piraadid ja arvasid, et kuna on soovituskirjad, siis järelikult on rikas pere. Organiseeris palju põgenemisi, kuid jäi alati vahele. Lõpuks ta osteti siiski vabaks sealt
Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad mujal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui foedaalid kohale jõudsid. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Veel jõudsid viikingid ka Bütsantsi ja Lõuna-Itaaliasse. Nende merereisid jõudsid ka Islandile ja Gröönimaale. U. 1000. Aastal jõudsid nad aga Põhja-Ameerika rannikule. Bütsantsi keisririik Erinevalt Lääne-Roomast jäi Ida-Rooma riik püsima kuni 15. sajandini. Riigi pealinn oli Konstantinopol, mis oli keskajal Euroopa suurim linn. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem kui Lääne-Roomas, orje aga vähem. Samuti koguti talupoegadelt ja käsitöölistelt iga-aastast maksu ning sadamas nõuti kaupmeestelt tolli. Nii kogunes riigile
annaabi.ee 
