Suured maadeavastused (0)

Suured  maadeavastused
Suured maadeavastused
  Eurooplaste poolt tehtud geograafilised avastused 
väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. 
Põhjused:
 Vajadus idamaiste vürtside järele
 India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid
 Uudishimu ja seiklusjanu
 Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena
 Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
  Müüdid  pururikastest riikidest, mida  mindi   otsima
 Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga
Eeldused:
 Karavellide ilmumine
 Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine 
(tähekõrgusmõõtja)
 Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega  meremehi
 Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
 Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
 Veneetslase  Marco  Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu 
kaugete maade vastu
 Taasavastati Maa kerakujulisus
Tagajärjed
Euroopale
 Maailmapilt  avardus
 Uute kaubateede kujunemine 
 Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon,  Amsterdam  jt.)
  Rikaste  Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine
 Uute põllukultuuride levik Euroopas ( kartul , tomat, mais, kakao jm.)
 Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse 
kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu
 Uued nakkushaigused – süüfilis
Ameerikale
 Vallutajad ja  kolonistid  suhtusid  põlisrahva  kultuuri enamasti vaenulikult – indiaanlaste 
pühakojad ja  kunstiteosed  hävitati, kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse
 Indiaanlased suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja 
hõbedakaevandustesse
 Indiaanlaste massiline hävitamine
 Nakkushaiguste levik (rõuged)
 Ameerika koloniseerimine
 Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse
Bartolomeu  Dias
• Umbes  1450  arvatavasti 
Algarve – 29. mai 1500 Hea 
Lootuse  neeme lähedal
• Portugali  meresõitja  ja 
maadeavastaja , rüütel ning 
kuninglike  ladude   järelvaataja
• Purjetas 1488. aastal esimese 
teadaoleva eurooplasena 
ümber Hea Lootuse neeme 
Aafrika lõunatipus, pidi leidma 
Aafrika lõunatipu ja ümber 
selle purjetades leidma 
kaubatee  Aasiasse
Christoph  Kolumbus
 u 1451  Genova , Itaalia - 20. mai 
1506  Valladolid,  Hispaania  
 Maadeavastaja ja  kaupmees
 Kavandas leida meretee 
Indiasse , lähtudes arvestusest, 
et Maa kerakujulisuse tõttu 
peab laev jõudma Euroopast 
Kaug-Itta ka lääne suunas 
liikudes
 1492. aastal ületas  Kastiilia  
( Hispaania ) lipu all Atlandi 
ookeani ja jõudis Ameerikasse 
(ise  arvas , et on jõudnud 
Aasiasse)
Esimene reis:
•
Alustati 3. augustil 1492 Palosest 3 
laevaga  ( Santa  Maria, Niña ja  Pinta ).
•
12. oktoobril jõuti Ameerikasse – 
maabuti väikesel saarel, mille 
Kolumbus nimetas San Salvadoriks.
•
Edasi avastati Kuuba ja  Haiti  saar. 
Viimasele  rajati  fort  ja pöörduti 
seejärel ( 1493 ) Hispaaniasse tagasi, 
kus Kolumbus ülendati admiraliks
Teine reis:
• Ekspeditsioonile asuti 1493. aastal. 
• 3. novembril 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu 
Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad  Puerto  Ricole. 
Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. 
• 5. mai  1494  avastati  Jamaica
Kolmas reis:
•  1498 –1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika 
põhjarannikule.
Neljas reis:
• 1502– 1504   jõudis Kesk-Ameerika  rannikule , kuid  leidmata  läbipääsu 
läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504.
Amerigo  Vespucci
 9. märts 1454  Firenze  – 22. veebruar 
1512 Sevilla
 Itaalia päritolu  kartograaf , kaupmees 
ja maadeavastaja
 Taipas, et tegu on uue mandriga, 
mitte Aasiaga, kuhu Christoph 
Kolumbus arvas end olevat jõudnud
 Tema järgi on saanud nime Ameerika 
maailmajagu
 Aastatel 1497–1504 tegi Hispaania 
krooni teenistuses olles mitu 
uurimisretke Ameerikasse. 
 Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus 
maailm" (Lorenzo di Pierfrancesco de' 
Medicile) ja "Amerigo neli reisi" (Piero 
Soderinile), mis peatselt trükiti ning 
levisid Euroopas laialdaselt.
Vasco  da  Gama
• 1460 või 1469 – 24. detsember 
1524  Kochi, India
• Portugali meresõitja ja 
maadeavastaja
• Esimene  eurooplane , kes purjetas 
ümber Aafrika Euroopast Indiasse. 
• Jõudis esimest korda Indiasse 20. 
mail 1498.
• 1500. aastal läks teisele reisile 
Indiasse, et teha rahu Kozhikode 
linnaga Lõuna-Indias
• 1524. aastal läks kolmandale 
reisile Indiasse, et vaadata 
kindluste ja asulate järgi.
Fernão de Magalhães 
  1480  Sabrosa,  Portugal  – 27. aprill 1521 Mactan, 
Filipiinid
 Portugali meresõitja ja maadeavastaja
 Hispaania lipu all purjetades püüdis leida 
läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias; üks 
esimesi, kes läbis kõik meridiaanid
 Esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast 
Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. 
  1505 . aastal saadeti Indiasse, et seada  Francisco  
de Almeida Portugali viitsekuningaks
 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele (ka Maluku 
saared) ja nimetati 1510. aastal kapteniks
  1511 . aastal osales tänapäeva  Malaisias  asuva 
Malakka linna vallutamises.
 22. märtsil  1518  sõlmis lepingu Hispaania 
kuningaga 5 laeva andmise kohta  läänepoolse  
meretee leidmiseks
• Laevad: Trinidad, San  Antonio , 
Concepción, Santiago , Victoria
• 10. augustil 1519 alustas 
Magalhães reisi Sevillast, et jõuda 
Vürtsisaarteni. Hispaanlastest 
võimukandjad proovisid 
Magalhaesi reisi takistada. Nii 
asuti edela suunas teele alles 20. 
septembril. 
• 20. novembril ületas Magalhães 
ekvaatori  
• 10. jaanuaril  1520  jõudis Magalhães La Plata l •
aht 6
e . de
. Lootse
de m
tu br
d  il
v  j
ä õu
in  di
jäis  L
s õu
eal n
t a
 l -
eidmata. 
• 30. märtsil jõuti laheni, millele anti nimeks Puert Ame
o San e
 J ri
ulk
i a
á  r
n a
.  nnikule. Edasi 
• 1. aprillil  toimus kahel laeval mäss. Nälja, haigust s
e u
 j u
a n
 kdu
ur t
ni m
at öö
useda r
 tõt a
t n
u n
 n ik
õ u
utti l
  õu
His na 
paaniasse 
tagasi pöördumist. Magalhãesil õnnestus mäss m po
ah ol
a e
 s . 
uruda. 
• 22. mail sõitis eelluurele  saadetud  Santiago karile ja uppus. Osa mehi tuli maad mööda 
teiste laevade juurde tagasi. Pärast 7-kuulist talvepeatust Puerto San Juliánis hakati 
oktoobris  nelja laevaga edasi liikuma
• 21. oktoobril 1520 jõudis Magalhães neemeni, millele andis nime Cabo Vírgenes
• 28. novembril jõudis Magalhães 3 laevaga Vaiksesse ookeani ja nimetas läbitud väina, mis 
tänapäeval kannab Magalhãesi väina nime, Kõikide Pühakute väinaks
• 6. märtsil 1521 jõudis Magalhães kolme laevaga Mariaani saarteni. 
• 16. märtsil Filipiinide Homonhoni saareni. 
• Filipiinlased ei lasknud ennast ristiusku pöörata. Magalhães otsustas kohalikud relvade abil 
alistada ja ristida . 27. aprillil toimunud lahingus said hispaanlased tulirelvadest hoolimata 
lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães.
Hernàn Cortès
 1485 Medellín, Hispaania– 2. detsember 
1547  Castilleja de la Cuesta, Hispaania
 Hispaania maadeavastaja ja kolonisaator
 16. sajandi algul läks õnne otsima algul 
Hispaniola ja seejärel Kuuba saartele. 
Kuubal sai temast ühe väikelinna linnapea.
 1519 määrati Ameerika mandrit  uurima  
siirdunud ekspeditsiooni juhiks, otsustas 
seal  asunud  jõuka ja arenenud Asteekide 
riigi alistada. 1519. aasta novembris 
jõudis Cortés asteekide pealinna 
Tenochtitlani ning vangistas selle kuninga 
Moctezuma II.
 1522 kinnitas Karl V Cortési ametlikult 
Uus-Hispaania kuberneriks.
Allikad
  http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama
  http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias
  http://et.wikipedia.org/wiki/Hern%C3%A1n_Cort%C3%A9s
  http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es
  http://et.wikipedia.org/wiki/Suured_maadeavastused
 http://
www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioon_karo
liinekorol.htm
  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph

Document Outline

• Slide 1
• Suured maadeavastused
• Slide 3
• Tagajärjed
• Bartolomeu Dias
• Christoph Kolumbus
• Slide 7
• Amerigo Vespucci
• Vasco da Gama
• Fernão de Magalhães
• Slide 11
• Hernàn Cortès
• Allikad