MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL (0)

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL
SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED
Põhjused:

• vajadus idamaiste vürtside järele
  
• india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid
  
• uudishimu ja seiklusjanu
  
• kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena
  
• Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
  
• müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima
  
• ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga
  
• soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse
  
• elukoha otsimine
  
• kauplemine
  
• varastamine
  
• uute teadmiste hankimine
  
• kuulsusejanu
  

Eeldused:

• karavellide ilmumine
  
• uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)
  
• Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi
  
• Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
  
• ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
  
• veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu
  
• taasavastati Maa kerakujulisus
  

Tagajärjed:

• Nii Euroopas kui mujal maailmas levisid uued kultuurinähtused
  
• Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta
  
• Põllumajanduse areng Lääne-Euroopas kiirendas feodaalsuhete lagunemist
  
• Töönduse areng, mis pani aluse industrialiseerimisele
  
• Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi: kartul , tomat , mais ja tubakas
  
• Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku. Ajastu lõpuks tundsid eurooplased juba 90% maailmamerest, maismaast 60%.
  
• Feodaalsuhete lagunemine Lääne-Euroopas tõstis saagikust ning rahvaarvu
  
• Industrialiseerimisele ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengule aitas kaasa see, et kaupmehed muutusid suurettevõtjateks, kes muretsesid tooraine ja turustasid valmistoodangu.
  
• Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima
  
• Varandusliku kihistumise süvenemine
  
• Nii Euroopas kui Ameerikas levisid mõlema mandri haigused, süüfilis
  
• Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine
  
• Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus
  
• Koloniseerides hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusesse
  
• Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks
  
• Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist
  
• Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut
  
• Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist
  

PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED
Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell , hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale.
Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast.
Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt. Nii karakk kui ka karavell kasutasid araablaste ladina purje , mis tegid laevad manööverdamisvõimelisemaks. Araablaste kaudu taasavastati ka vanakreeka geograafia, mis andis aimu Aafrika ja Aasia kujust .
Esimese suure ekspeditsioonide laine vallandas Portugali infant Henrique Meresõitja. Atlandi ookeani avamerele purjetades avastati 1419 Madeira saared ja 1427 Assoorid , mis said mõlemad Portugali asumaadeks. Henrique Meresõitja põhiprojekt oli Aafrika lääneranniku uurimine . Sajandeid kulgesid ainsad kaubateed Lääne-Aafrika ja Vahemeremaade vahel läbi Sahara kõrbe. Neid teid kontrollisid Põhja-Aafrika islamiriigid, Portugali kauaaegsed rivaalid . Portugallased lootsid , et islamimaid õnnestub vältida, kaubeldes mere kaudu otse Lääne- Aafrikaga . Loodeti ka, et Saharast lõuna poole jäävad maad võtavad vastu kristluse ning saavad liitlasteks võitluses moslemite vastu Magribis. Portugali meresõitjad tegid aeglasi, kuid pidevaid edusamme , tungides järjest kaugemale lõunasse, ning 1434 ületati Boujdouri neeme takistus. Kahe aastakümnega oli Sahara ületatud ning algas kauplemine kulla ja orjadega tänapäeva Senegali alal. Edusammud jätkusid, kui Elminasse ehitati kaubitsemiskeskusi ning São Tomést ja Príncipest sai esimene suhkrut tootev asumaa. 1482 kontakteerus ekspeditsioon Diogo Cão juhtimisel Kongo kuningriigiga. Otsustav läbimurre sai teoks 1487, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse.
HENRIQUE MERESÕITJA TEGEVUS
Portugali kuninga Joao I-se kolmas poeg, sündinud 1394 Portos, surnud 1460 Sagreses.
Pärast osaemist mauride kindluse Ceuta rünnakus 1415. aastal, tõmbus Henrique õukonnaelust tagasi ja asus elama kaljusele Sao Vicente neeme platoole Euroopa loodepoolseimas tipus, kus tal oli Villa Tercanabal (tuntud kui Mereakadeemia ). Seal kavandas ta koos paari mõttekaaslasega Portugali tulevase impeeriumi jaoks. Tema initsiatiivil hõivasid aastate 1418 – 1420 meresõitjad T. V. Teixeira ja J. G. Zarco Portugali jaoks Madeira ja Porto Santo , koloniseeriti Assoorid ja sõideti ümber Bojadori neeme. Kanaari saarte vallutamine 1425. aastal ebaõnnestus, aga Roheneemesaarte annekteerimine kavandatava impeeriumi huvides läks korda.
Henrique’ peamine eesmärk oli võitlus islami vastu koos Etioopia valitsejaga. See plaan nõudis aga pidevat maismaakontakti sealse valitsejaga. Kuna selline kontakt läbi Kesk-Aafrika oli 1430-ndatel võimatu, tuli see luua mere kaudu. See omakorda tähendas liikumist teisele poole ekvaatorit. 1441. aastal alustasid portugallased Lääne-Aafrika rannikul nn neemehüppamist. 1442 . aastal riskis N. Tristao esimesena Cabo Blancost mööduda ja Arguini lahte sõita. Diniz Diaz sõitis ümber Cabo Verde ja randus 1444. aastal Bezeguiche’i saarel. Uuel katsel purjetas Tristao juba Rio Grande suudmesse (1446). Järgmisel aastal jõudsid portugallased Guineasse ning 1448. aastal rajati esimene asundus Arguini lahes. Kaks aastat enne Henrique surma oli Guinea lahe ääres asuv San Jorge da Mina kõige tähtsam kulla, nisu ja neegerorjade ümberlastimise keskus. Portugal ostis Araabia orjakaupmeestelt 700-800 orja igal aastal. Kuigi Henrique keelas formaalselt kõik röövretked Cabo Verde ja Cabo Blanco vahel, tõi orjakaubandus tohutut kasumit mõlemale poolele.
Henrique oli tuntud Meresõitja nime all, kuigi ta ise kunagi merel ei käinud. Tema surma ajaks oli Portugali koloniaalimpeeriumile alus pandud ning see avas otsetee meritsi Indiasse. Meresõitjad Bartolomeu Diaz ja Vasco da Gama lõpetasid Henrique poolt alustatud töö.
BARTOLOMEU DIAZ

• Suvi 1486 – dets. 1487
  
• mereretk Aafrika lõunatipuni
  
• Nimetas selle Tormide Neemeks
  
• Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem
  

VASCO DA GAMA
Vasco da Gama (1469- 24. XII 1524 ) oli pärit Portugalist . Gama oli raudse tahtejõu, kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees, kes oli ükskõik mida valmis tegema, et jõuda oma eesmärgile. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Ta avastas Euroopa ja India vahelise meretee. Tema esimene reis algas 1497 . aastal ja teine algas 1502. aastal. Pärast Vasco da Gama teist reisi algaski kolonisatsioon Lõuna-Aasias. Ümber Aafrika lõunatipu kulges kaubatee ligi 400 aastat.
Pärast seda, kui leiti India ookeani meretee Indiasse, saatis Portugali kuningas teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, mida juhtis Vasco da Gama. 8. juulil 1497. aastal asus Gama teele.
Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid , kui Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. See on C-vitamiini vaegusest tekkinud haigus.
Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse. Eriti sõbraliku vastuvõtu osaliseks said portugallased Maldini sadamas. Sealt said laevad endale värsket kala, liha ja puuvilju . Maldini sadamast leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase , kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 26 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Vasco da Gama tegi korraga kaks olulist avastust : ta avastas meretee ümber Aafrika ja avastas, et Aafrikat ümbritsevad ookeanid nii lõunast kui ka idast. Aafrika sisemaale ei suutnud eurooplased veel pikka aega tungida .
Portugali laevade saabumine Kalikuti sadamasse äratas Araabia kaupmeestes rahutust ja portugallasi uudistati vaenulikkusega ning laevad võeti vangi. Araablased arvasid, et vaid nemad tohivad kaubelda Indiaga. Vasco da Gamal endal õnnestus vangivõtmisest pääseda ja ta asus tagasiteele. Tagasitee oli veelgi rängem, kui tulek. Kaks neljast laevast võeti vangi. Kui kohale oli jõutud 26 päevaga, siis seesugustes rasketes tingimustes kestis tagasitee 3 kuud. Piinav kuumus ja haigus lõid inimesi rivist välja. Kui laev Maldinisse jõudis, oli mõlemal laeval veel vaid kümmekond elus madrust. Tagasiteel surid paljud mehed ka skorbuuti. Tagasi jõudsid ja nägid pidulikku vastuvõttu Lissabonis vaid väga vähesed elus madrused. Nende tagasi saabumise tähistamiseks lasti Lissabonis õhku valjusid saluute ja mängis muusika . Vasco da Gama ise aga seletas juba palees kuningale , kuidas Indiat vallutada ja mitu laeva tuleks sinna tagasi saata.
Trotsides halba ilma ja haigusi, avastas Vasco da Gama siiski Euroopast ümber Aafrika lõunatipu Indiasse viiva meretee ja on läinud sellega ajalukku.
Vasco da Gama on maetud Portugali pealinna Lissaboni Belemi linnajakku.
CHRISTOPH KOLUMBUS

• Itaalia päritolu meresõitja, kes tegutses Hispaania kuninga teenistuses.
  
• Avastas Uue Maailma – Ameerika – 12. oktoober 1492. aasta
  
• Kolumbuse kolm karavelli – Santa Maria, Pinta ja Nina.
  
• Kokku sooritas 4 merereisi.
  

TORDESILLASE LEPING

• Sõlmiti portugallaste ja hispaanlaste vahel
  
• 1949 (Kolumbuse avastuste tulemusena)
  
• kaubandushuvide konflikti ennetamine
  
• Kõik 46-st meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuulusid Hispaaniale, idapoolsed aga Portugalile.
  
• Piir fikseeriti vaid Atlandi, edaspidi tekkisid probleemida.
  

ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS
Kolumbuse avastusreisid andsid Hispaania konkistatooride ahnetesse kätesse küll uue maailmajao, ent peaeesmärk, uue tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias, jäi saavutamata.
Tuli korraldada uusi retki.
Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon.
20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes ( 1480 -1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest.
Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks.
1520 . aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid .
Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal  tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel.
Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad.
WILLEM JANZOON
Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja.
Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (1546–1601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (1588–1664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu.
JAMES COOK
Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja .
James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768–1779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari ( Hawaii , Uus- Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud.
Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist , et võõrutada neid kannibalismist.
AMERIGO VESPUCCI

• Itaalia maadeuurija
  
• Merereisid Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse
  
• Mõistis esimesena, et on avastatud uus manner – Ameerika.
  

ASUMAADE RAJAMISE ALGUS AASIAS
Zaragoza leping sõlmiti 1529. aastal täiendamaks Tordesillase lepingut. Selle lepingu järgi määrasid Hispaania ja Portugal oma mõjualad idapoolkeral. Alad umbes 145° idapikkusest lääne pool tunnistati Portugali ja ida pool Hispaania valdusteks. 1777. a tunnistati mõlemad lepingud kehtetuks.
ORJAKAUBANDUS
Indiaanlaste arv Kesk-Ameerikas vähenes kiiresti /paljud külad hävitati, indiaanlased suruti pärsiorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle kulla- ja hõbedakaevandustesse. Hukatust tõid indiaanlastele eurooplastelt levinud nakkushaigused/. Kaevanduste ja istanduste tööjõuks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama – kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit. Neist 2 miljonit suri teel. Aafrikas kohalike pealikute käest ostetud vangid või lihtsalt röövitud neegrid aeti laeva trümmi /alumisse ruumi/ ja veeti üle ookeani. Paljud hukkusid ja nende surnukehad visati üle parda haidele. kes aga reisi üle elasid, need müüdi Ameerikas kolonistidele orjadeks. Esmalt tegelesid orjakaubandusega hispaanlased ja portugallased, peagi aga koondus see peamiselt Inglise ja Hollandi kaupmeeste kätte.
UUENDUSED MERESÕIDUS. SUURTE MAADEAVASTUSTE AEGSED LAEVAD JA LAEVATÜÜBID
Rannikupurjetamisega ja tasaste meredega harjunud meresõitjatele avanesid tehnika arenedes 15. sajandil uued perspektiivid, mis muutsid võimalikuks ülemineku rannasõidult avameresõidule.

• Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab , mille abil sai laeva asukohta täpsemalt määrata.
  
• Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane – rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid.
  
• Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri , mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell.
  

AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU
Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 – 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses. Kindel on, et ta purjetas piki Lõuna-Ameerika rannikut lõuna suunas, möödudes Amazonase suudmest. Nagu Kolumbuski, arvas ta algul, et uurib üht osa Aasiast. Edasi lõunasse sõites sai aga selgeks, et see maa ei ole Aasia. Aasta pärast Kolumbuse surma, 1507. aastal tegi kartograaf Martin Waldseemüller ettepaneku, et selle uue maa leidis Amerigo, kandku see nime Amerige või Ameerika. Nii ka jäi.
MAADEAVASTUSED AUSTRAALIASSE
17. sajandi alguses avastasid hollandlased Austraalia. Hakati otsima müstilist lõunamandrit, mille olemasolu juba antiikajal oletati. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606. aastal. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda, kui Inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal Austraalias asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tekkis eurooplastel huvi uue mandri vastu.
LOODE- JA KIRDEVÄILA OTSINGUD
Põhja-Ameerika idaranniku aladele jõudsid inglased ja prantslased 17. sajandil, läänerannikule hispaanlased ja venelased 18. sajandil. Inglaste ja hollandlaste visad katsed leida ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee -Loodeväil – ei andnud tulemusi. Ka Kirdeväil – meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani – jäi veel avastamata.
Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu.
Looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi kanada arktilise saarestiku . Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s.o samal aastal, mil esimene inimene Kuule jõudis.
UUED PÕLLUKULTUURID
Kolumbus tõi Euroopasse kakao , millest sai 17. saj Prantsuse õukonna lemmikjook . Päris šokolaadi hakati valmistama alles 18. sajandil. Tee tuli Hiinast Euroopasse 17. sajandil. Algul kasutati seda arstirohuna podagra ehk reuma , skorbuudi ja impotentsuse vastu, 18. sajandil hakati seda pruukima ka seltskonnajoogina. Ida-Aafrikast pärit kohv tuli Euroopasse 16. sajandil Türgi kaudu. Tubakas levis meremeeste kaudu juba 16. sajandil. Paari järgneva sajandi vältel võistles tubakaga populaarsuselt nuusktubakas . Peruust pärit kartul sai Euroopas põhitoiduseks 18. - 19. sajandil. Eurooplased tutvusid ka Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga.
Avastusretkede aeg tähistas Euroopale siirdumist keskajast ja feodalismist uude aega – rahamajanduse, absolutismi ja rahvusriikide aega.
MAADEAVASTUSRETKED

• Esimene etapp oli Aafrika lääneranniku tundmaõppimine. Portugallased, vahetasid kaupa araablastega. Henrique Meresõitja – asus otsima mereteed idamaadesse. esialgu jõuti Bojadori neemeni, seal, kus Sahara kõrb ulatus ookeanini /15. saj alguses/. 15. saj keskpaigas jõudsid Roheneemeni.
  
• Ekvaatori ületasid eurooplased esimest korda 1471 . aasta.
  
• Portugallane Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber aafrika lõunatipu – Hea Lootuse neem – nimi kuninga soovil. Pääs India ookeanini./1487-1488/
  
• Juudi päritolu Itaalia meresõitja Christoph Kolumbus läks Hispaania kuningakoja toel otsima teed Indiasse – 12. oktoober 1492 jõuti Bahama saarestikku, tähistatakse Ameerika avastamise päeva – ise arvasid nad, et see on India. Praegu on selle koha nimi Lääne-India saarestik .
  
• Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/
  
• Esimene ümbermaailmareis 1519 – 1522 – Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast . Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased.
  

Astrolaab – üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel.
Brasiilia nimi – puid nimetati „braxili´teks“. Indiaanlased langetasid puid, sellest tuli nimi.
Koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond.
konkistadoor – /hispaania keeles „vallutaja“/ hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel.
Siiditee – iidne kaubatee, mis ühendas Hiinat Lääne-Aasiaga. Kuna sellel veeti peamiselt idamaiseid kaupu, muu hulgas ka Hiinas valmistatud siidikangaid, siis nimetati seda teed siiditeeks.