Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2
Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail. Bellinghausen, Lazarev Eestlased, jõudsid aastatel 1819-1821 Antarktise lõunarannikule. R. Amundsen jõudis 1911. aasta detsembris esimesena lõunapoolusele. R. Scott jõudis 1912. aasta jaanuaris teisena lõunapoolusele. R. Peary jõudis a. 1909 esimesena põhjapoolusele. D. Livingstone, R. Burton uurisid Aafrikat. Tjan-sanski, Prezelvalski, G. Everest, Toll, Middendoff (viimased 2 olid Balti-Sakslased) uurisid Aasiat. Darwin, Humboldt uurisid Lõuna-Ameerikat. J
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad
Peeter I mägis suurt rolli Reeveli (Tallinna) merekultuuri arengus, kuna vastavalt tema käsule loodi siin mitmeid sadamaid ning merelisi kaitserajatisi. Muuseumis leidus rohkesti illustratiivset materjali, mis näitas, kuidas nägi välja Pärnu, Paldiski ning Tallinna sadamate plaan 18. sajandi lõpus. Muuseumi teisel korrusel tekitas huvi stend Eestist pärit meresõitjate-maadeavasjtajate kohta. Nendest kõige silmapaistvamate hulka kuulus A. J. von Krusenstern, F.G. von Bellinghausen ning O. von Kotzebue. Kõik nad on sündinud 20. sajandi teisel poolel Eesti aladel, osalesid esimeses vene ümbermaailmses ekspeditsioonis ning tänapäeval on nende järgi oma nimetuse saanud paljud saared ja väinad. Illustratiivse materjalina pakkus suurt huvi väljavõte Krusensterni kaardiatlasest ning ekspeditsioonide aruannete saksakeelsed originaalsed tiitellehed. Silma jäi see, et suure osa eksponaatidest moodustvad eesti merendusega seotud laevade
Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks. Elukäik 1819. aastal viidi ta üle Kroonlinna, kus oli laeva "Vostok" komandöriks. 1819. aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond pidi olema lõunamerede suunas ja teine põhjmerede suunas. Bellinghausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni. Elukäik Ta juhatas aastail 18191821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev ) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ta Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida
...................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman..............................................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................................................13 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen................................................14 18. Otto von Kotzebue...................................................................14 19. James Clark Ross.....................................................................15 20. David Livingstone...................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................16 Kasutatud materjal...............................................................
osalema nii pikkadel ja rasketel merereisidel.Nad soovitasid kutsuda reisidele inglastest madruseid, sest nendel olevat rohkem kogemusi reisimisel troopilistel meredel, kuna venelased olid purjetanud ainult põhjapooluse meredel. ,,Las laevadel lehvivad vene lipud, kuid meremehed olgu inglased" - rääkisid nemad. Kuid Krusenstern võttis meeskonda ainult vene meremehi. Sellesse meeskonda kuulusid tulevased kaptenid Otto Kotsebu ja Faddei Bellinghausen Antarktika esmaavastaja. lk.11 Ekspeditsioonil oli veel üks eesmärk: toimetada vene saadik Jaapanisse.Jaapan asus Kaug- Idas väga lähedal vene territooriumile, kuid oli venelastele peaaegu tundmatu.Jaapanlased ei tahtnud eurooplastega asju ajada. Ainult hollandi päritolu laevad võisid randuda Nagasaki sadamas.Venemaa soovis samuti sõlmida kaubavahetuslepingut Jaapaniga. Seepärast vene valitsus otsustaski saata jaapani imperaatori juurde vene saadik. Saadikuks hakkas Nikolai
annaabi.ee 
