HELMINTHIASES e. helmintiaasid (0)

Meditsiin - Füsioloogia

5 VÄGA HEA

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused
rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83

Epidemioloogia :

leidub kogu maailmas ( infitseeritud 1/5 rahvastikust)
inimesel  250 liiki helminte
helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil
nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed

Nakatumisteed:

oraalselt:

fekaal -oraalselt – ümarussid
vaheperemehe organismi kaudu – paelussid

perkutaanselt:

kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma
vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria

ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad
ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis)
ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides)

Arengustaadiumid:

vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas
suguline staadium – lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis

inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees
sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid:

geohelmindid (ümarussid)

inimene-pinnas-inimene

biohelmindid ( lameussid )

inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene

kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis)

inimene-inimene
Parasiitusside nomenklatuur :
Hõimkond: LAMEUSSID

Imiussid ( Trematodes )

lamedad, plaadi- või silindrikujulised
mittetäiuslik seedetrakt , omavad iminappa
hermafrodiidid
elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes

Fasciola hepatica – maksakakssuulane
Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane
Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan

Paelussid ( Cestodes )

suured mõõtmed
parasiteerivad selgroogsetes pikka aega
koosnevad segmentidest
puudub seedetrakt
kinnituvad sooleseina külge
hermafrodiidid

Diphyllobothrium latum – laiuss

Taenia solium – nookpaeluss

Taenia saginata – nudipaeluss

Echinococcus granulosus – ehhinokokk

Hymenolepis nana – kääbusviik

Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes)

keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud
segmentideta
omavad seedetrakti
parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas
lahksugulised
ei oma vaheperemeest

osa elutsüklist pinnases

Ascaris lumbricoides – solge

Enterobius vermicularis – naaskelsaba

Trichurius trichiura – piuglane

Trichinella spiralis – keeritsuss

Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane

Evolutsioonis eristatakse:

1. Protozoa – üherakulised parasiidid
suguta paljunemine e. skisogoonia

Giardia

Trichomonas

2. Sporozoa – vahepealsed e. üleminekuvormid

sporaadiliselt esineb ka suguline
paljunemine

Plasmodium

Pneumocystis

3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid
suguline paljunemine

helmindid

Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid:
1. ürgsed parasiidid
- parasiteerivad inimesel väga ammu
- väga hästi kohanenud
- suhteliselt nõrgad immonogeenid
- harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg
- parasiidi suured mõõtmed
- pikk eluiga
2. nn. noored parasiidid

parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem
tugevad immunogeenid
eluiga lühem, mõõtmed väiksemad
sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg

3. nn. juhuslikud helmindid

peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid

tugevad immunogeenid
sageli väljendunud allergia

Helmintooside iseärasused:

väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus

Ascaris – ca 1 miljard
Enterobius – ca 1 miljard
Trichurius – ca 0,5 miljardit
Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit
Schisostoma – ca 0,25 miljardit

haigustekitajad on suurte mõõtmetega

keerulise ehituse ja elutsüklitega

komplitseeritud immuunvastus peremeesorganismi poolt – eosinofiilia

hästi kohanenud eluks peremeesorganismis

ei produtseeri toksiine
kaitsevad end peremeesorganismi immuunvastuse eest (näit. paelussidel on inimvalkudele identsed ühendid)
parasiteerivad immuunsüsteemile halvasti kättesaadavates keha piirkondades
kutsuvad esile immuunsupressiooni
elutsükli vältel muutub antigeenne struktuur

Parasiitide toimed:

palavik

trihhinelloos e. trihhiaas
malaaria
toksoplasmoos
leishmaniaas
trüponosomiaas

kaalulangus

amöbiaas
giardiaas
strongüloidiaas
trihhotsefaliaas

3. immuunsupressioon
4. allergia
5. raseduspatoloogia

toksoplasmoos
amöbiaas
malaaria
trüponosomiaas

Parasitoloogilised uuringud faecesest
Sooleparasiitide poolt põhjustatud nakkuse diagnoos pannakse helmindi munade , vastsete või algloomade tsüstide ja trofosoidide leidmisel faecesest.
Oluline on materjali õige kogumine:

nädal enne analüüsi võtmist ei tohi olla tarvitanud antibiootikume, mineraalõlisid, baariumi, antidiarröalisi- ja vismutpreparaate
faeces ei tohi olla kontamineerunud vee, vere ega uriiniga

Materjali kogus: 20-40 grammi.
Kasulik on informatsioon eeldatava diagnoosi, kliinilise pildi ja reisimise kohta.
Materjali kogutakse puhtasse kuiva laia suudmega anumasse .
Proove peaks olema vähemalt kolm 2-3 päevaste intervallidega.
Analüüsi peaks uurima 1 tunni jooksul peale võtmist. Formeerunud faecest võib asetada fiksaatorisse ja hoida külmkapis kuni järgmise päevani 3-5 kraadi juures. Fiksaatorina kasutatakse 10%-st formaliini lahust.
Enterobiaasi kahtlusel – anaalkaabe !

ASCARIASIS e. askariaas e. solgetõbi

Tekitaja : Ascaris lumbricoides e. limuksolge
Isased 15 – 25 cm, emased 20-40 cm
Ümaruss seedekanaliga, sabaots teravnenud, keerdunud konksukujuliselt, valget või roosat värvi. Munad: ovaalsed, viljastunud või mitte.
Invasiooniallikas: Tõvestusseisundis inimene, kes eritab faecesega solkmemune. Nakatunud miljard inimest.
Nakatumine : Munadega fekaal-oraalsel teel toiduainete ja veega (parasiidi munadega saastunud pinnase kaudu). Toidu saastumist soodustavad kärbsed.
Üheperemeheline geohelmint.
Invasioonivõimelised vastsed valmivad pinnases 1–7 nädalaga sõltuvalt pinnase temperatuurist, niiskusest ja aeratsioonist. Munad on pinnases eluvõimelised 5 aastat.
Elutsükkel: Parasiteerivad inimese peensooles .
I faas - larvide (vastsete) areng ja migreerumine.
Duodeenumis vabanevad larvid munakestast, läbivad sooleseina, satuvad õõnesveeni, läbivad maksa, 4 päeva pärast on kopsudes ( alveoolides , kus küpsevad). Kopsudes siirduvad vastsed veresoontest hingamisteedesse ja satuvad rögaga teistkordselt seedetrakti. I faasi kestvus 15 päeva.
II faas - täiskasvanud solkmete parasiteerumine
peensooles. Solkmed arenevad suguküpsuseni, toimub viljastumine ja algab munade eritumine faecesega (päevas 200 000 muna). II faasi kestvus 2 kuud. Eluiga ca aasta.
Muna→peensool→larvid→maks→süda→kops→
peensool→täiskasvanud solge→viljastumine→munad
Kliiniline pilt:
I faas:
Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad:

subfebriilne temperatuur
isutus , iiveldus
kõhuvalu
köha
hepatomegaalia, splenomegaalia
allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed , nahalööbed

II faas:

isutus, iiveldus, oksendamine
kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud)
kõhulahtisus, kõhukinnisus
peavalud, pearinglus
rahutus

Tüsistused:

obstruktiivne ileus

soole perforatsioon

sapiteede sulgus

pankreatiit

pneumoonia

maksaabstsess

Diagnoosimine:

faecese uuring askarise munadele
eosinofiilia
seroloogia: parim ELISA -meetod, IgE tõus
röntgen- ülesvõte kopsudest: infiltraadid

Ravi:

Vermox e. Mebendazol 100 mg x 2 kolme päeva vältel

Combatrim e. Pyrantel 10 mg/kg kolme päeva vältel

Ravi vastunäidustatud raseduse ajal.
Profülaktika:

hügieen

solkme munad hävivad > 40 C juures, päikesevalguse käes, desinfitseerivate vahendite toimel

ENTEROBIASIS e. enterobiaas e. naaskelsabatõbi

(Oxyuriasis e. oksüuriaas)

Tekitaja: Enterobius vermicularis e. naaskelsaba

emased 3-12 mm, isased väiksemad
Munad: ümar-ovaalsed, värvitud, kaetud sileda kestaga, veidi ebasümmeetrilised.
Invasiooniallikas: tõvestunud inimene, nakatunuid 1 miljard
Nakatumine: Kontakthelmintoos, nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemetega vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega, vastupidavad kuivamisele.
Elutsükkel: Vastsed vabanevad allaneelatud munade kestast duodeenumis. 3-4 nädalaga arenevad vastsetest suguküpsed naaskelsabad , parasiteerivad jämesoole distaalses osas. Pärast viljastumist kaotavad emased võime kinnituda soole limaskesta külge ja liiguvad faecesega anaalava piirkonda. Öösiti munevad emased munad perineaalvoltidesse. Munemisel eritub naha sügelemist põhjustavat vedelikku. Invasioonivõimelised vastsed valmivad 4-8 tunniga. Naaskelsaba eluiga on 35-75 päeva. Sageli autoinvasioon.
Kliiniline pilt: Haigusnähte esineb 20-25% patsientidel.

sügelemine anaalpiirkonnas → dermatiit
väsimus, unisus
närvilisus
peavalu
kõhuvalu
kõhulahtisus
rahutu uni

Diagnoosimine: põhineb naaskelsaba munade leiul anaalpiirkonnast võetud materjalist valmistatud preparaadis. Anaalkaabe võetakse hommikul .
Ravi:

Vermox e. Mebendazol

täiskasvanud: 100 mg x 1 (ravi kestus: üks päev)
lapsed: 3 mg/kg, alla kahe aastastel 50 mg x 1

Combatrim e. Pyrantel 11 mg/kg ühekordselt

Kordusravi soovitav teha 2-3 nädala möödumisel, kuna need ravimid toimivad ainult täiskasvanud parasiitidele, mitte munadele.

TRICHOCEPHALIASIS e. trihhuriaas e.

piugusstõbi.

Etioloogia : Trichocephalus trichiurus e. piuguss, ümaruss
3-4 cm, esiots on juuspeen, lõpposa jämedam
Munad: pikliku kujuga, paksu pruuni kestaga, otstes korgitaolised moodustised.
Invasiooniallikas: tõvestunud inimene
Nakatumine: toimub invasioonivõimeliste munade sattumisel seedetrakti. Levikufaktoriteks on marjad ( maasikad ), aedviljad, kui nende väetamiseks on kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega. Autoinvasioon ei ole võimalik.
Elutsükkel: parasiteerib inimese jämesooles. Faecesega pinnasesse sattunud munades valmivad vastsed. Optimaalsetes tingimustes omandavad vastsed invasioonivõime 25 päevaga, madalal temperatuuril (15º) 4-5 kuuga. Peensooles vabanevad vastsed munakestast ja penetreeruvad limaskesta. Kuu aja pärast destsendeeruvad caecumisse ja colonisse, küpsevad. Täiskasvanud piuguss kinnitub peaga soole limaskestale. Elutsükkel kestab ca 2 kuud. Helmindi elukestus 5 aastat.
Kliiniline pilt: shigelloositaolised seedehäired: isutus, iiveldus, oksendamine
kõhulahtisus, harva hemokoliit
Ravi: Mebendazoli 100 mg x 2 kolm-neli päeva

TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi

Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss
Trichinella pseudospiralis

Trichinella nativa

Trichinella nelsoni

Trichinella britovi

♂ 1,6 x 0,04 mm
♀ 4,4 x 0,06 mm
larv 100 x 6 μm
tsüst(kapseldunud larv) Ø 0,25-0,4 mm

Invasiooniallikas:

metssiga
närilised
kiskjad
kodusiga (harva)

Nakatumine: termiliselt halvasti töödeldud keeritsussi vastseid sisaldava liha söömisel. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a.
Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes.
Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood 5-45 päeva.
I staadium: enteriitiline faas, kestab ~ 5 päeva

düspeptilised vaevused

kõhuvalud
kõhulahtisus
makulopapuloosne lööve(harva)
pneumoniit

II staadium: larvide migratsioon lihastesse(7-21 päeva)

palavik (40º)
müosiit ( lihasvalu , lihaste turse , lihasnõrkus)
nahalööbed
hemorraagiad
düspnoe
köha
naha tundlikkuse häired

III staadium: tsüstide moodustumine (kahe kuu jooksul peale infitseerumist).

kapseldumine vöötlihastes: larvi ümber tekib hüaliinkapsel koos rakulise infiltratsiooniga → kuue kuu möödumisel kaltsifitseerumine.

müasteenia
asteenia

Tüsistused:

müokardiit
perikardiit
äge südamepuudulikkus
meningoentsefaliit (10-24%)
pneumoonia

Diagnostika :
1. Perifeerne veri :

leukotsütoos
eosinofiilia

2. Biokeemilised analüüsid:

CK 
LDH 

ALT ; AST 

K 

3.Seroloogia:

4. Lihasbiopsia:

Larv

Ravi:

Mebendazol (Vermox) 20 mg/ kg – 7-10 päeva

70 kg  1,4 g päevas (14 tabletti)

Thiabendazol (Mintezol) 25 mg / kg – 7-10 päeva

raskel juhul glükokortikoidid

DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi
Etioloogia: Diphyllobothrium latum

kolmeperemeheline biohelmint, paeluss
eluiga kuni 25 aastat
pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist
lülide laius on suurem kui lülide pikkus
parasiteerib peensooles
kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus

Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel

lõpp- peremees : kaladest toituvad imetajad , sealhulgas inimene
vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad

Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist.
Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja foolhappe endogeenne hüpo- või avitaminoos , mis põhjustab hüperkroomset aneemiat.
Kliiniline pilt: 2/3 juhtudest subkliiniline kulg
Väljendunud sümptomatoloogia korral:

väsimus, nõrkus, peavalu
meteorism, kõhuvalu
isutus, iiveldus, oksendamine
kõhulahtisus
tuimustunne jäsemetes

Tüsistused: megaloblastiline aneemia
Diagnoos: laiussi munade või fragmentide leidmine
Ravi:

Niclosamidi 1,0 x 2 skeemi järgi
Praziquanteli 25 mg/kg skeemi järgi

Profülaktika:
Laiusstõbe saab vältida, kui kalu:

keeta 15-20 min.
praadida 20-25 min
soolata vähemalt 10 päeva, soola peab olema soolalahuses 20% kala kaalust
külmutada –18 C
mitte süüa toorelt

Laiusstõve leviku takistamiseks:

mitte toita kasse ja koeri toore kalaga
mitte visata kalajäätmeid veekogudesse
mitte reostada jõgesid ja järvi väljaheidetega

HYMENOLEPIASIS e. hümenolepiaas e. kääbusviiktõbi e. kääbuspaelusstõbi

Etioloogia: Hymenolepis nana

1-5 cm, keha koosneb päisest ja lülidest. Päis on kerakujuline, 4 iminappa.
Munad: kerakujulised, ümbritsetud kahe kestaga, mille vahel on vedelik. Munas asuvas vastsel on 6 nooku.
Vaheperemeest ei ole.
Invasiooniallikas: tõvestunud inimene. Suhtlemisel nakkusohtlik , kuna levitab kääbuspaelussi mune käte kaudu.
Nakatumine: toimub kääbuspaelussi munade allaneelamisel. Kontakthelmintoos. Leviku mehhanism on fekaal-oraalne. Helmindi munad satuvad suhu saastunud käte või tarbeesemete vahendusel. Munad sisaldavad onkosfääri. Sageli esineb autoinvasiooni.
Elutsükkel: parasiteerivad inimese peensooles. Osaliselt kulgeb areng peensoole limaskestas . Allaneelatud munadest vabanevad sooles vastsed e. onkosfäärid, mis tungivad peensoole hattudesse. Moodustub tsüstitserkoidid, mis mõne nädala pärast tulevad tagasi soolde ja arenevad täiskasvanud parasiidid. Suguküpsed isendid ja vastsed parasiteerivad soole valendikus. Eluiga kaks kuud. Autoinvasioon: kui munad (onkosfäärid) vabanevad peensoole valendikus, algab tsükkel uuesti.
Korduva nakatumise tõttu võivad esineda korraga peensooles kõik kääbuspaelussi arenguvormid.
Kliiniline pilt: võib kulgeda asümptomaatiliselt või polümorfse kliinikuga:

väsimus, nõrkus, peavalu

isutus, iiveldus

kõhuvalud (koolikataolised)
kõhulahtisus (faeces lima- ja veresegune)
subfebriilne t˚ või lühiajaline kõrge palavik
lööve (harva)

Tüsistused: kuna esineb sageli autoinvasioon, siis võib haigus kesta pikka aega.
Diagnoos: koproloogiline uuring, munade leidmine
Ravi:

Tredemide e. Niclosamid

2 grammi ühekordse annusena 7 päeva järjest
Kuna ravim ei toimi tsüstitserkidele, soovitatakse korduskuuri 7-14 päevase vahega.

ECHINOCOCCOSIS e. ehhinokokkoos e. põistangpaeluss

Tekitaja: 2 liiki: -Echinococcus granulosus
-Echinococcus alveolaris (multilocularis); 4 iminapaga päis ja 4 lüli, 2-10 cm
Invasiooniallikas: lihatoidulised loomad: koer, kass , hunt, kes eritavad mune roojaga.
Nakatumine: fekaal-oraalne levikumehhanism. Munad püsivad vees 2 kuud, pinnases aasta. Vaheperemees: erinevad imetajad, ka inimene
Elutsükkel: Täiskasvanult parasiteerivad koera (ka hundi, shaakali) peensooles. Vastsed arenevad vaheperemehes ( veis , lammas, siga, inimene). Vaheperemehe sooles arenevad ehhinokoki vastsed e. larvotsüstid > veresoontesse, elunditesse ja areneb põistangudeks. Larvotsüstid . põistangud on ümbritsetud mitmekihilise fibroosse kapsliga. Põistang on vedelikuga täidetud kera tütarpõitega, milles omakorda tütarpõied. Tütarpõites on haudekapslid looteliste päistega. Põied: hernetera kuni arbuusi suurused, kasvukiirus 20-30 aastat. Lõpp-peremehed nakatuvad, kui söövad liha, kus leidub elusaid päiseid sisalduvaid põistange. Koerad saavad nakkuse tapetud koduloomade sisikonda süües. Lõpp-peremehe sooles kasvab igast põiest täiskasvanud ehhinokokk. Täiskasvanud paelussist eralduvad munadega täidetud lülid ja sattuvad pinnasesse. Inimene nakatub koerte eest hoolitsemisel.
Kliiniline pilt: sõltub põistangu suurusest ja asukohast.
75% - maksas
20% - kopsus
2% - ajus, neerudes, põrnas
Maksa ehhinokokkoos:

I staadium: kulgeb latentselt

II staadium: maksahaiguste üldsümptomid:

düspeptilised vaevused
peavalud
kõhnumine
subfebriilne temperatuur
lööbed, naha sügelemine
kõhuvalud

III staadium: tüsistuste staadium:

maksaabstsess
põie avanemine : disseminatsioon

Kopsu ehhinokokkoos:
I staadium: kulgeb latentselt

II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides

valu rinnaku piirkonnas
köha, rögaeritus
hingeldus

III staadium: põis võib avaneda bronhidesse.

tugev köha
tsüanoos
spuutumis veri

Diagnostika:

SR kiirenemine
eosinofiilia
mikroskoopia (röga, liikvor, uriin)
seroloogia (antigeeni määramine: KSR)
allergilised nahatestid (Casoni reakts.)
instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia)

Ravi:

kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega)
Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega )
Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga
Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga

TAENIARHYNCHIASIS e. teniarünhiaas e. nudipaelusstõbi
Etioloogia: Taeniarhynchus saginatus (Taenia saginata) e. nudipaeluss. Kaheperemeheline biohelmint. Keha koosneb päisest, kaelast ja lülidest. Kinnitub päisega peensoole limaskestale. 6-7( 4-10) m pikk, eluiga 10-30.a. Lülid on võimelised iseseisvalt liikuma.
Lõpp-peremees: inimene.
Vaheperemees: veis (suured sarvloomad)
Invasiooniallikas: tõvestunud veis. Tsüstitsergid püsivad veise lihastes mõne aasta.
Nakatumine: toimub termiliselt halvasti töödeldud tsüstitserke sisaldava veiseliha söömisel.
Elutsükkel: Veis nakatub, kui sööb rohu-veega nudipaelussi mune. Looma sooles vabanevad munadest onkosfäärid→sooleseina→ veenidesse→verega vöötlihastesse, kus arenevad vastseiks tsüstitserkideks. Invasioonivõimeliste vastsete arenguks kulub 4 - 5 kuud. Tsüstitsergid säilitavad eluvõime 1-5.a. Loomadel haigusnähte ei ole. Inimese sooles võib nudipaeluss elada 10-30.a.
Kliiniline pilt: kahjustub peensoole limaskest , toksiline toime organismile.

väsimus, närvilisus
söögiisu häired ↑↓
meteorism, kõhuvalud, iiveldus, oksendamine
unehäired, krambid

Diagnoosimine: faecese uuring munadele
Ravi: Niclosamidi 2g x 1 ühepäevase ravikuurina
Lastele:1g (1,5g) x 1. Soovitav ravim anda õhtul.

TAENIASIS e. teniaas e. nookpaelusstõbi

Etioloogia: Taenia solium e. nookpaeluss, 2-3 m pikk
Päisel on 4 iminappa ja kaks rida nookusid.
Lülid pole võimelised liikuma.
Kaheperemeheline biohelmint.
Lõpp-peremees: inimene
Vaheperemees: siga, koer, kass
Invasiooniallikas: siga, nakatub kui söödasse on sattunud nookpaelussi mune.
Sea vöötlihastes arenevad vastsed invasioonivõimelisteks 2-4 kuuga ja püsivad 1-6a.
Nakatumine: toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud tsüstitserke sisalduva sealiha söömisel.
Elutsükkel: parasiteerib inimese peensooles, kinnitub päisega limaskestale. Periooditi eralduvad parasiidi kehast lülid munadega ja satuvad faecesega keskkonda. Sea sooles vabanevad munadest onkosfäärid, tungivad sooleseina veenidesse ja kanduvad verega vöötlihastesse. Lihastes valmivad invasioonivõimelised vastsed e. tsüstitsergid.
Kliiniline pilt: sarnane nudipaelussi kliinilise pildiga.
(väsimus, söögiisu suurenemine või langus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, unehäired, närvilisus, krambid)
Diagnoosimine: faecese uuring munadele, vajalik korduv uuring, sest mune ei leidu faeceses pidevalt.
Ravi: Niclosamidi 2,0 x 1 ühepäevase ravikuurina
TSÜSTITSERKOOS:
Tsüstitserkoos tekib, kui inimese organismi satuvad nookpaelussi munad. Muna väliskest lahustub maomahla toimel, vabanevad onkosfäärid ja tungivad läbi soole limaskesta veresoontesse. Verevooluga liiguvad onkosfäärid kudedesse, kus arenevad fibrooskapsliga kaetud tsüstitsergid ( diameeter 2-4 mm kuni 2 cm).
Tsüstitsergid paiknevad peamiselt:

kesknärvisüsteemis
lihastes
nahas ja nahaaluskoes
silmas

Tsüstitserkide eluiga on 3-6aastat.
Umbes 3 aastat pärast tsüstitserkide hukkumist kujunevad kaltsifikaadid, mida röntgenoloogiliselt ei õnnestu enne 4 aastat diagnoosida.
Kliiniline pilt:
1. algstaadiumis :

transitoorsed müalgiad

palavik
eosinofiilia

2. Nädalate ja kuude möödudes kujunevad valulikud sõlmed nahas.
3. 5-7 a. möödudes kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid: intrakraniaalse rõhu tõus, epileptilised krambid, vaimne mahajäämus.
Diagnoos: seroloogiline uuring
Ravi: Praziquantel 10mg/kg ühekordse annusena.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 26 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

asdfghja Õppematerjali autor

HELMINTHIASES helmintiaasid füsioloogia LAMEUSSID Trematodes Paelussid Cestodes

Sarnased õppematerjalid

doc

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel  250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt:  fekaal-oraalselt – ümarussid

Esmaabi

docx

Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsivad kiiresti, ne

Hügieen

docx

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI

SEEDETRAKTI HAIGUSED JA ÕENDUSABI 1. Kirjelda seedetrakti anatoomilisi-füsioloogilisi ealisi iseärasusi. Seedesüsteem ei ole imikutel täielikult välja arenenud ja seetõttu peavad nad toituma ainult rinnapiimast, kuna nende keha ei suuda toota piisavalt ensüüme toitainete lõhustamiseks. Imikutel ei ole sündides hambaid ja seetõttu kasutavad nad toitumisel imemisrefleki. Seedetrakti kaitsev lima on õhuke ja seetõttu tundlik erinevatele viirustele.Ema rinnapiimas olevad antikehad aitavad kaitsta seedetrakti. 2. Kirjelda helmintiaaside (askaridaas, enterobiaas) olemust. On haigus, mida põhjustavad inim- ja loomorganismis parasiteerivad ussnugilised ehk helmindid. Helmintoose ehk helmintiaase ehk soolenugilisi esineb lastel sageli. Askaridaasi tekitavad solkmed ehk askariidid (ussid on vihmaussi sarnased). Solkmed parasiteerivad peensooles ja võivad eluvõimelisena püsida

Õendus

doc

LÄÄNE-EESTI VETE LESTA

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes...............................

Bioloogia

doc

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid

Loomabioloogia

doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED

Loomabioloogia

ppt

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused

Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla n

Tervishoid

docx

DNA viirused

DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol

Nakkushaigused

Rohkem sarnaseid