Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"balantidioos" - 5 õppematerjali

thumbnail
19
pptx

Olulisemad algloomade poolt põhjustatud haigused ja nende tekitajad

Raseduse ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria ennetamine raseduse ajal eriti tähtis. Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks. Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole. Balantidioos Põhjustajaks on käärsoolebalantiid ehk koli pusarake (Balantidium coli) Levib suukaudu, tavaliselt saastunud toidu või veega Balantidium coli elab imetajate puhul pime ja jämesooles (nt inimene, siga, rott, koer) Sümptomid 1) Düsenteeria (kohati 20. minutiliste vahedega) 2) Inimestel tekkib eelkõige alatoitumise käigus tekkinud maohappest Eluohtlik

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Loomabioloogia 1.kontrolltöö vastused

a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale ­Õige(eestis sagedased) 26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli ­ koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis ­ kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga

Bioloogia → Loomabioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED

a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale ­Õige(eestis sagedased) 26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli ­ koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis ­ kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga

Bioloogia → Loomabioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus

aktiivne sekundaarne immuunsus (ld. activus -- tegev; secundarius -- teisene; immunus -- vaba millestki). Areneb pärast loomade invadeerumist või vaktsineerimist organismi aktiivse immuunvastusena antigeenile. Vt. ka sekundaarne immuunsus ja immuunsus. akuutne parasitoos (ld. acutus -- terav, äge; parasitoos) -- äge nugitõbi. Ägedalt kulgevad vähesed parasitoosid, nagu näiteks tibude ja vasikate eimerioos, veiste babesioos, põrsaste balantidioos, helmintide rändevastsetest põhjustatud haigused jt. Vt. ka kliinilised parasitoosid. alimentaarne nakkustee (ld. alimentum -- toit) -- peroraalne nakkustee. "all in, all out". Loomapartiide ruumidesse korraga sissetoomine ja korraga täielik väljaviimine võimaldab luua voorude vaheaegu ehk sanitaarvaheaegu, mida kasutatakse ruumide põhjalikuks puhastamiseks, jooksvaks remondiks ja desinvasiooniks. On üks olulisi profülaktika meetmeid parasitooside tõrjel. allergia (kr

Meditsiin → Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline n...

Loodus → Loodus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun