Malaria What is malaria? Infectiousdisease Caused by a parasite called Plasmodium Transmitted by female Anopheles mosquito One of the most deadly diseases in the world Malaria distribution Types of malaria Four types of malaria that infect humans: Plasmodium vivax (P.v.) Plasmodium malariae (P.m.) Plasmodium ovale (P.o.) and Plasmodium falciparum (P.f.) Symptoms The general symptoms include: headache nausea fever vomiting flu-like symptoms Treatment Hospitalization Drugs and medications: o Chloroquine o Meflaquine o Quinine Prevention Antimalarial drugs (choloroquine, mefloquine etc) Bed nets Indoor residual spraying
maailmas. Oma referaadis püüangi välja tuua malaariatekitaja erinevad vormid ja nende vahelised erinevused ja viimaste aastate arengud malaaria vaktsiini väljatöötamises. Malariatekitajad ja nende levik Malaariatekitajaid on kokku viis perekonnast Plasmodium, kes kõik on levinud troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes (Aafrika, Aasia, Lõina- ja Kesk Ameerika). Inimesele kõige ohtlikumaks peetakse liiki P. Falciparum. P. Ovale, P. Malariae ja P. Vivax ei põhjusta nii raskeid haigusjuhte ja üldjuhul ei lõpe surmaga. Inimesele kõige ohutum on aga P. Knowlesi, mis inimest on võimeline küll nakatama, kuid põhiliselt levib makaakide seas. Malariatekitaja vaheperemeheks on hallsääsk Anopheles mosquito. See seab ka suured piirid parasiidi levikus inimeste seas, kuna sääse varajases arengus on vaja seisvat veekogu. Tänu sellele on malaaria levinud pigem maapiirkondades. Keskajal seostatigi seda haigust märgaladega ing. k.
paikneb nervus trigeminus ehk kolmiknärv. MALAARIA Malaariat põhjustavad ainuraksete (Protozoa) hulka kuuluvad parasiidid. Haigus levib nakatunud emase Anopheles'e moskiito hammustuse kaudu, vahel harva toimub levik ka kontrollimata vere ülekandel. Malaariat põhjustavad neli liiki: - Plasmodium ovale (Aafika) - Plasmodium malarie (Aafrika) - Plasmadium vivax (India, Kagu-Aasia, Lõuna- ja Kesk-Ameerika) - Plasmadium falciparum (Aafrika, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika) Plasmadium falciparum toob kaasa haiguse kõige raskema vormi, mis võib olla ka eluohtlik. Teised liigid põhjustavad tavaliselt kergemaid infektsioone. Haiguse inkubatsiooniperiood kestab 12 28 päeva, kuid see võib kliiniliselt avalduda kuni
Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja? Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile Plasmodium vivax'ile on aga iseloomulik asjaolu, et nakatunud erütrotsüüdid on suurenenud, lisaks peaks sel juhul olema näha ka graanuleid. Falciparumile viitab just see, et vererakud on normaalse suurusega, "sõrmused " on mõnevõrra väiksemad ja "sõrmuseid" on erütrotsüütides arvuliselt rohkem. See fakt, et palaviku hood on ebaregulaarsed ka suurendavad tõenäosust, et tegemist on just P. falciparumiga. Kuidas diagnoositakse?
009 Kidd JK IgG K-süsteem. Proua Kelli seerumis 1946.a avastati antigeen. Kelli vastsündinud lapsel avastati hemolüütiline tõbi. K-antigeen võib olla K+ või ei K. IgM MNS-süsteem. Avastati 1947.a. MN- ja Ss-antigeenid päranduvad põlvest põlve (emalt-isalt lastele) muutumatult. IgM P-süsteem. 1927.a avastatud P-antigeen on Parvoviiruse B19 retseptor. IgG Lutheran. 1946.a. IgG Duffy. 1951.a (on Plasmodium Vivax retseptor). IgG Kidd. 1951.a. IgM Lewis. 1946.a. Kudede siirdamisel on erütrotsüütide antigeenide kõrval olulisema tähtsusega nn. transplantatsiooni- ehk koesobivusantigeenid. Kudede individuaalset erinevust uuriti hiirte nahatransplantaatide abil, mis viis suure koesobivuskompleksi MHC (histocompatibility) molekulide avastamiseni. Need molekulid võtavad osa antigeeni esitlemisest T-lümfotsüütidele.
30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE 37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ;
30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ; c) mesilaste kõhulahtisust -ÕIGE 36. Kõrveeosloomad liiguvad a) viburitega ; b) ripsmetega ; c) ei liigu iseseisvalt -ÕIGE 37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ;
Minimaalne ID on 10-25 tsüsti. Uuritav materjal Kasutatakse duodenaalaspiraati trofosoidide avastamiseks, rooja nii trofosoidide kui ka tsüstide leidmiseks. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Kasutatakse valgusmikroskoopiat (vaata amöbiaasi). SEROLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse EIA Giardia Ag-de määramiseks roojast, IFA-t. 57 Malaaria HAIGUSTEKITAJAD: Plasmodium falciparum P.malariae P.vivax P.ovale Uuritav materjal Verd võetakse palavikuhoo kõrgpunktis või generaliseerumise faasis sõrmest. Harvem kasutatakse sternaalpunktsiooni või põrnapunktsiooni. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE on tähtsam meetod malaaria diagnostikas. Verest tehakse äige- ja paksutilga preparaadid. Esimesed on vajalikud, et diagnoosida liigi tasemel, paksutilga preparaat on sensitiivsem tänu vere suuremale hulgale. Preparaadid värvitakse Giemsa meetodil. MOLEKULAARSED MEETODID
annaabi.ee 
