MEDUUS Aurelia Aurita Keha Läbipaistev, sültjas ja läätsekujuline Keha sisaldab 95% vett Läbimõõt kuni 40cm Suuava, suusagarad Keha küljes ripuvad kombitsad Ette on suunatud valgust-pimedust eristav silm, taha suu poolele aga liikumist fikseeriv silm Kõikjal meriristi ihul, võib leida kõrverakke. · 1. neel · 2. kombitsad · 3. suusagar · 4. kehaõõs · 5. sugunääre · 6. kanalid · 7. suu Liikumine ja toitumine Nad tõmbavad oma keha kokku ja lõdvestavad seda vaheldumisi nagu avatakse vihmavarju. Meduusid liiguvad tõugetega. Toituvad planktonist ja väikestest kaladest.
Meriristi püütakse Jaapanis ja Hiinas tuhandeid tonne aastas. Meriristide parv 6 Meririste püütakse kas kahvade või peene silmaga võrkudest valmistatud eriliste suurte kottidega. Tõusu või mõõna ajal ajab veevool koti pungile ja sinna satuvad meduusid, kes oma vähese liikumisvõime tõttu ei suuda sealt enam välja pääseda. Püütud meduusidel lõigatakse suusagarad ära ning kummikut pestakse seni, kuni lima ja siseelundid on täielikult eemaldunud. Meduusid soolatakse keedusoola ja maarjase seguga. Soolatud meduuse lisatakse salatitele, neid süüakse keedetult ja praetult, lisades pipart, nelki ja muskaatpähklit. Nad pole küll kuigi toitvad, kuid sisaldavad siiski valke, rasvu, süsivesikuid ja B-vitamiine. Vietnamlased usuvad, et meriristist valmistatud roogade söömine on kasulik
4 Meririst Meririst on Läänemeres elav meduus, keda hüütakse ka millimallikaks. Tal on vihmavarju kujuline keha, mille läbimõõt võib olla 5-40 cm. Oma nime on ta saanud oma sugunäärmete ristiasetumise pärast. Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid. Silmaga ta hästi ei näe, vaid tajub seda kuspool pimedam on, kus pool valgem. Keha alapoolel on aga suuava, mida ümbritsevad suusagarad. Suusagaratega püüab meririst oma saaki. Meririst on lahksuguline ainuõõsne. Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub kähivastne. Kähivastne jaguneb omakorda veel tähtvastseks, kellest kasvavad uued meduusid. Meriroos Meriroos on peamiselt troopika meredes elav polüüp
Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. Kummiku(keha) alumises otsas asub meduusil suu, mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Kõrverakkudega surmab ta oma saagi. Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad. Täppsilmad on tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist. Meduus ei pea oma saagile jahti, vaid meelitab toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, kes langevad röövlooma saagiks. Meripura
77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84. Enamus meriroosilisi on läbimõõduga kuni a) 10 mm ; b) 10 cm -ÕIGE c) 25 cm ; d) 50 cm . 85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE 86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale . 87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused . 88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE 89
77. Karikloomad on a) hermafrodiitsed ; b) lahksugulised -ÕIGE 78. Kõige suurem meduus on Cyanea capillata meriseen , kummiku läbimõõt 2MEETRIT 79. Meriristi kombitsad paiknevad a) kummiku serval -ÕIGEb) suuava ümber 80. Meririst on nime saanud kummikul ristikujuliselt paiknevate SUGUNÄÄRMETE järgi. 81. Õisloomadel esineb arengus ka meduusi vorm a) õige ; b) vale -ÕIGE 82. Õisloomade õiekroonlehti meenutavad jätked ümber suuava on a)kombitsad -ÕIGE b)suusagarad . 83. Meriroosilised elavad peamiselt kolooniatena a) õige ; b) vale -ÕIGE 84. Enamus meriroosilisi on läbimõõduga kuni a) 10 mm ; b) 10 cm -ÕIGE c) 25 cm ; d) 50 cm . 85. Meriroosiliste lihaselist keha toestab tugev lubiskelett a) õige ; b) vale -ÕIGE 86. Meriroosilised on lahksugulised a) õige -ÕIGE b) vale . 87. Kivikorallilised on enamasti a) mõne mm pikkused -ÕIGE; b) 5-10 cm pikkused . 88. Kivikorallilistel esineb arengus meduusi staadium a) õige ; b) vale -ÕIGE 89
annaabi.ee 
