Lõiketöötluse KT nr. 2 (0)

Lõ iketõ õ tluse KT. NR. 2 
 
1.  Instrumendi  kulumine  
  Kulumine mehaanilisel kulumisel 
o  Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist.  
o  Kantakse  lõikeriista  tööpindadelt ära materjali osakesi.  
o  Suurenevad lõikejõud , temperatuur 
o  Halvenevad pinnasiledus ning  teriku vastupanu lõikejõududele. 
  Instrumendi eluiga 
o  Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. 
o  Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga 
o  Instrumendi  elueaks  loetakse  maksimaalsetel  lubatud  režiimidel  15  min 
tööaega. 
  Kulumise liigid 
o  Abrasiivne  kulumine  –  Tekib  kahe  pinna  omavahelisel  hõõrdumisel,  kõvad 
osakesed ( karbiidid ) kriimustavad pinda ning kannavad osakesi minema. 
o  Difusioonkulumine  –  Keemiline  protsess  kõrgel  temperatuuril  ja  rõhul,  mille 
käigus  toimub  ainete  iseeneslik   segunemine .  Sellise  protsessi  tulemusel  tekib 
tööriista   pinnakihis   kõvade  ja  kulumiskindlate  WC  ja  TiC   lagunemine ,  millega 
kaasneb kõvaduse ja kulumiskindluse langemine. 
o  Hapenduslik kulumine - On tingitud kõrgest temp suurest rõhust ning hapniku 
juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. 
o  Väsimuskulumine  –  Põhjustab  lõikeriista  pinna  murenemist  ja  tükikeste 
lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. 
o  Adhesioonkulumine  (sööbekulumine)  -  Kulumise  tingib  töödeldava  materjali 
osakeste  nakkumine  lõikeriista  tööpindadele  moodustades  terakasvaja.   Tera  
kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 
 
 
1 
 
   Tera kasvaja 
o  Töödeldava  materjali  osakeste  tööriista  esipinnale  kleepumise  tulemusel 
kujunev metalliline  moodustis . 
o  Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja 
rõhkude toimel. 
o  On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik . 
  Tööriista eluea  arvutus 
o  Kulumist kasutatakse eelkõige tööriista eluea kriteeriumiks, kuna seda on lihtne 
määrata. 
o  Taylor´s tööriista eluea valem 
o  Laiendatud Taylor’i valem 
  Erinevad probleemid 
o   Plastne    deformatsioon   –  Teriku  plastne  deformatsioon,  mis  viib  teratipu 
murdumiseni. 
  Põhjused  –  Tulenevad  kõrgest  temperatuurist  lõiketsoonis,  valest  teriku 
plaadist  või emulsiooni  vähesest kogusest. 
  Lahendused  –  Tulenevad  lõikekiiruse  vähendamisest,  läbimite  arvu 
suurendamisest, lõikesügavuse vähendamisest, lisades rohkem emulsiooni 
või valida teine teraplaat (mis talub rohkem temperatuuri). 
o  Tera kasvaja – On adhesioonkulumine ja sellele eelnev terakasvaja. 
  Põhjused  –  Tulenevad  temperatuurist,  mis  on  lõiketsoonis  liiga  madal, 
esineb  tihti  madala  süsiniku  sisaldusega  terase  töötlemisel  või  on 
ebasobiv teraplaat. 
  Lahendused  –  Tulenevad  lõikekiiruse  suurendamisest  või  kõvema 
kattega  plaadist. 
o  Lõikeplaadi murdumine  – Teriku tipu murdumine 
  Põhjused  –  Tuleneb  toorik  töötlemisest  valesse  läbimõõtu,  liigsest 
lõikesügavusest,  tera  seadistuskõrgusest,  probleemid   laastu   murdmisega 
või valest teraplaadist töödeldavale materjalile 
  Lahendused  –  Tulenevad  tooriku  töötlemisest  õigesse  läbimõõtu, 
suurendada läbimite arvu, valida teine teraplaat või seadistada terakõrgus 
 
2 
 
o  Liigne kulumine – Teriku liigkulumine 
  Põhjused  –  Tulenevad  liigsest  lõikekiirusest,  vähesest  lõikesügavusest, 
valest teraplaadi kõrgusest või tooriku materjal sisaldab kõvasid karbiide. 
  Lahendused  –  Tulenevad  lõikekiiruse  vähendamisest,  läbimite  arvu 
vähendamisest,  tera  seadistamisest  või  tuleb  valida  kõvema  kattega 
teraplaat. 
o  Teraplaadi ebanormaalne  kulumine – Teriku vale kulumine 
  Põhjused  –  Tulenevad  teraplaadi  valest  kallutusnurgast  või  valest 
ettenihkest. 
  Lahendused – Tulenevad õigest alusplaadist või ettenihke muutusega. 
 
2.   Jahutusvedelikud  
  Jahutusvedelike ülesanded 
o   Jahutusvedelik  vähendab temperatuuri kuni 100 – 200⁰C 
o  Laastu eemale uhtumine  lõiketsoonist, 
o  Hõõrdumise vähendamine, 
o  Töödeldava detaili  jahutamine , 
o  Vähendab tööriista kulumist (2.5x) stabiilsus mõõtmetes. 
o  Keskkonna kahjulik. 
o   Kulukas  (maksumus, ladustus, segamine, jne)) 
  Liigid 
o  Jagatakse kaheks : vees lahustuvaks (Hea jahutus, Mahapestav, Lõhn/bakterid, 
Instrumendi  eluiga,  töötlustulemus,  Utiliseerimine)  vees  mittelahustuvaks 
(Pinna kvaliteet, Instrumendi eluiga, Korrosioonikaitse , jahutusvõime) 
o  Vees  mittelahustuv  on  paremate  määrivate  omadustega,  vees  lahustuv  aga 
paremate jahutavate omadustega. 
  Vees lahustuv jahutusvedelik 
o  Kasutatakse  pind-aktiivset  lisandit,  et  segada  õli  baasil  vedelik  veega.  Lisaks 
mineraal - ja õlile võib olla lisatud rooste -, bakteri ja vahu vastast ainet. 
o   Emulsioon   –  lisatakse  väike  osa  emulgaatoreid,  antiseptikuid  jt  komponente 
mineraalõlile.   Segatud   veega  muutub  valkjaks.  Kasutatakse  treimisel  ja 
freesimisel. 
3 
 
o  Läbipaistev  vedelik  –  lisatakse  suures  koguses  lisandeid  mineraalõlile.  Veega 
segades muutub poolläbipaistvaks. Kasutatakse lihvimisel. 
  Vees mittelahustuv jahutusvedelik 
o   Mineraalõli , 
o  Fatty oil ( soja  ja rapsi õli), 
o  Segatud õli (mineraal+5-30% õli), 
o  Suure rõhu õli (mineraal + lisandid mis tekitavad metallpindadele õhukese kile) 
o  Saab kasutada protsessides kus  lõikekiirus  on madal - süttimiseoht (hõõritsemine, 
kammlõikamine, jne) 
   Jahutusvedeliku  hindamine (emulsioon) 
o  Kontsentratsioon  –  iseloomustab  komponentide  arvulist  vahekorda  lahuses, 
ühik  on  %,  vees  lahustuvates  jahutusvedelikel  on  kontsentratsioon  tähtsaim 
parameeter , kontsentratsiooni mõõdetakse refraktomeetriga. 
  0  –  3%  on  liiga  väike:  tulenevad  probleemid  on  korrusioon  ja  teriku 
eluea vähenemine. Lahendused tulenevad suurendades kontsentratsiooni. 
  3 – 5% on paras . 
  5  –  10%  on  liiga  kõrge:  tulenevad  probleemid  on  naha  lööve,   vaht   ja 
lihvketta  rasvumine . Lahendused tulenevad vähendades kontsentratsiooni. 
o  pH tase 
    9,3  –  on  kõrge,  probleemid  ja  lahendused  sama,  mis  5  –  10% 
kontsentratsiooni juures. 
o  Vee  karedus ja selle määramine 
  Näitab metallisoolade hulka vees. Vee karedus mõjutab segu stabiilsust 
ja vahutamist. 
  Lõikevedelikud  sisaldavad  vahutamisvastaseid  aineid,  mis   kasutamisel  
“kuluvad”. Vahutamist saab vältida, lisades vajaduse korral  segule  natuke 
veeslahustuvat silikoonõli. 
  “Kuiv” töötlus 
o  Kasutatakse  suruõhku  –  jahutus  ei  ole  nii  efektiivne  kui  kasutades 
jahutusvedelikke. Probleemne puurimisel . 
4 
 
3.  Treimistehnoloogia 
  Mõisted: 
o   OPERATSIOON  – on tehnoloogilise protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal 
(tööpingil) ja mis haarab kõigi tööriistade ning  pingi  tööd antud tooriku (detaili) 
töötlemisel. 
o  PAIGALDUS – on operatsiooni osa, mille vältel töötlemise käigus muudetakse 
tooriku  (detaili)  kinnitust  antud  tööpingis.  Operatsioon  võib  koosneda  mitmest 
paigaldusest. 
o   SIIRE   –  on  operatsiooni  osa,  mille  vältel  töödeldakse  teatud  pind  või  tooriku 
(detaili) ühe tööriistaga samal töörežiimil. 
o   LÄBIM   –  on  siirde  osa,  mille  kestel  töödeldakse  maha  toorikul  materjali  üks 
kiht. 
  Treimissiirded 
o  Otspinnatöötlus;  Mahalõikamine;  Astme  ja   koonuse   töötlus;   Keermestamine ; 
Profiilteraga töötlemine; Profiiltöötlus. 
  Töötlemisviisid 
o  Koorivtöötlus  R  ( eeltöötlus )  –  Toimub  suurte  materjalikihtide  eemaldamine, 
tavaliselt  esimene  siire  pinna  töötlemisel.  Nõuded  töödeldud  pinna  siledusele, 
tavaliselt  Ra>12,5μm,  ja  täpsused  ei  ole  kõrged.  Vajalik  on  lõikeserva  suur 
tugevus ja vastupanu muutuvale koormusele. 
o  Poolpuhastöötlus  M  (siluv)  –  Keskmised  töötingimused.  Väga  levinud 
töötlusviis.  Sageli  siire  peale  koorivat  töötlemist.  Täpsete  toorikute  töötlemisel 
võib olla ka esimeseks siirdeks. Keskmised nõuded töödeldud pinna kvaliteedile. 
Töödeldud  pinna  siledus  on  tavaliselt  Ra=6,3...3,2μm.   Lõikesügavus   ap=1..2 
mm.  Tööriista  materjal  peab  tagama  lõikeserva  küllaldase  tugevuse  ja 
kulumiskindluse. 
o  Puhastöötlus  F  ( viimistlemine )  -  Töötlemine  suurtel  kiirustel,   väikestel  
lõikesügavustel  ja  ettenihkel.  Kõrged  nõuded  pinnasiledusele  ja  täpsusele. 
Toimivad   väikesed  lõikejõud.  Lõikeriista  materjali   tugevusnäitajad   ei  ole 
esikohal vaid nõutakse suurt kulumist, et tagada töödeldud pinna püsiv kvaliteet. 
Suurtest lõikekiirustest tingituna  on eriti oluline tööriista suur soojuspüsivus. 
 
5 
 
  Töötlemismarsruut 
o  Esmajärjekorras töödeldakse tehnoloogilised baasid, järgnevalt ülejäänud pinnad. 
o  Pinnad,  kus  suure  tõenäosusega  võivad  esineda  defekte  töödeldakse 
esmajärjekorras. 
o  Kergesti  vigastatavad  pinnad  ( lihvitud ,  keermed,  jne)  töödeldakse  võimalusel 
marsruudi lõpus. 
o   Soovitav jagada  kooriv , poolpuhas ja puhastöötluseks. 
o  Võimaluse korral kasutada standardseid lõikeinstrumente, rakiseid. 
  Operatsiooni koostamine 
o  Operatsiooni struktuur (siirete ja läbimite järjekord) 
o  Määratakse tehnoloogiline varustus (instrumendid,  rakised ) 
o  Määratakse töötlusvarud, vahe ja operatsioonimõõtmed 
o  Arvutatakse või valitakse töötlemisrežiimid ja  ajanormid  
o  Vormistatakse vajalik dokumentatsioon (operatsiooni kaardid) 
  Töötlemislisa ja töötlemisvaru 
o  Töötlemislisa  on  toorikult  eemaldatav  materjali  kiht,  mis  on  tingitud  tooriku 
valmistamise tehnoloogiast 
o  Töötlemisvaru  on  toorikult  eemaldatav  materjali  kiht,  mis  on  vajalik  detaili 
täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja 
üldise töötlemisvaruga. 
 
4.  Soonte töötlemine 
  Lõikeriista asetus  tooriku  teljest  
o  Lõikeriista  paigalduse  viga  võib  olla  ±0.1mm.  Tööriista  vale  paigaldus  toob 
kaasa  pealõikeserva  ning  tagatahu  ja  detailivahelise  nurga  muutuse.  Lõikeriist 
peab olema seatud 90⁰ nurgaga. Mida väiksem tööriista väljaulatus, seda parem 
tulemus. Lõikeplaadi nurga  suurendamine  vähendab lõikejõude, kuid nõrgestab 
teraplaati.  Valida  võimalikult  kitsas  lõikeserv.  Laiemal  lõikeserval  suurem 
jäikus , parem soojustaluvus, pikem tööiga kuid ka suuremad lõikejõud ning oht 
vibratsioonile. Kui on vaja saavutada ilma kraadita detail tuleks kasutada  nurga 
all  asetsevat  lõikeserva.  Teistel  juhtudel  annab  0⁰  lõikeserv  parema  tulemuse 
6 
 
ning  on  efektiivsem.  Väiksem  nurga  raadius  tekitab  väiksema  kraadi  ja  on 
parem laastu eraldumine madalatel lõikekiirustel. Suurem nurga raadius nõuab 
suuremat   ettenihe   ja  tagab  pikem  tööriista  eluiga.    Kraat  tekib  alati  kasutades 
0⁰lõikeservaga  plaati . Teraga ei tohi liikuda  üle detaili telje. 
  Sisetreimisel 
o  Mida  suurem  tööriista  läbimõõt  seda  parem  tulemus,  kuid  võib  tekkida 
probleeme laastu eemaldamisega. 
  Tooriku paindumine 
o  Mida  kaugemal  pakkidest  soont  töödeldakse,  seda  suurema   paindemoment  
tekib. Tekib oht vibratsioonile. 
   Laast  
o  Lõikeprotsessi  käigus  töödeldakse  soone  külgpinnad.  Moodustunud   laast   peab 
olema kitsam kui soon, et mitte töödeldud pinda vigastada. 
o  Mõjutavad  tegurid  –  On  Tööriista  kulumine;  Õige  terageomeetria;  Lõikeriista 
positsioon; Jahutusvedelik ja Ettenihe. 
  Jahutusvedelik 
o  Kuna  lõikeplaat  ning  terakeha  mis  toetab  lõikeplaati  on  mõõtmetelt  väikesed 
ning  soojuseraldus  lõikeprotsessis  suur,  peab  olema  tagatud  pidev 
jahutusvedeliku juurdevool. 
  Tera kehad 
o  Siseterad; Välisterad; Otspinnaterad; Mahalõiketerad; Sooneterad; Profiilterad. 
 
5.  Keermestamine 
  Sissejuhatus 
o  Keerme  pind  kujutab  kindla  profiiliga  spiraalpinda,  mis  on  töödeldus  kas 
silindrilisele,  koonilisele  välispinnale  või  avasse.  Sõltuvalt  spiraalsoone  suunalt 
jagatakse keermed: Parem ja Vasakpoolseks. Olenevalt mitme keermeniidiga 
on tegemist jagatakse keermeid ühe ja mitmekäigulisteks. 
  Kasutamise otstarve 
o   Kinnituskeermed   –  on  mõeldud  lahtivõetavate  liidete  saamiseks.  Nõuded 
keerme täpsusele madalad. 
7 
 
o  Keermed  liikumiste  muundamiseks – on nõutav suur profiili ja sammu täpsus. 
o  Jõukeermed – on  mehaanilise energia ülekandmiseks . 
  Keerme töötlusmeetodid (lõiketöötlus) 
o  Keerme   treimine ;  Keerme  freesimine;  Keerme  töötlus  keermepuuriga;  Keerme 
töötlus keermelõikuriga. 
o  Treimisel  võib  spindel  pöörelda  päripäeva  või  vastupäeva.  Ettenihe  võib  olla 
spindli poole või eemale. Tööriista paigutus normaalne või pööratud. 
o  Freesimisel saab töödelda nii sise- kui väliskeermeid. Saab töödelda paremat ja 
vasakkeeret. Lihtne töödelda suure nominaalmõõduga keermeid. 
 
  Keermete treimine 
o  Keerme  kujundamiseks  on  vajalik  pöörlev  liikumine  ja  pöörlemisega 
kooskõlastatud keerme  teljega  paralleelselt toimuv kulgev liikumine (ettenihe). 
o  Keermete  treimine  on  universaalne  keermestamise  meetod,  mis  võimaldab 
töödelda põhimõtteliselt igasuguse profiili ja suunaga sise- ja väliskeermeid. 
  Kallutusnurga reguleerimine 
o  Reguleerimine toimub teraplaadi alusplaadi vahetusega. 
 
  Laastu murdmine 
o  Moodustuv  laast  on  mõõtmetelt  väike  ja  plastne.  Sellest  tulenevalt  on  vaja 
spetsiaalset  lõikeinstrumendi  geomeetriat.  Voolav  laast  võib  keerduda  ümber 
detaili, pakkide või tera, murdes ära lõikeinstrumendi.  Sammuti  ei tohi kasutada 
laastu konveierit pika voolava laastu puhul. 
  Temperatuur vs lõikekiirus 
o  Lõikeserva   vaatlus   peale  töötlust  annab  informatsiooni  lõikerežiimist:  tööriista 
elueast,  keerme  kvaliteet.  Madalatel  kiirustel  tekib  terakasvaja.  Suurtel  kiirustel 
toimub tera  tipus plastne deformatsioon. 
  Lõikejõud  
o  Kõige kriitilisem keerme treimisel on  sisenemine  ja väljumine lõikest. See võib 
põhjustada erinevusi nominaalist sammu ja kruvijoone puhul. 
  Läbim 
o  Koorivad  läbimid  –  toimub  põhiline  materjali  eemaldamine  keermesoonest. 
Siluvad läbimid – toimub keerme viimistlus, kalibreerimine . 
8 
 
o  Peale  iga  läbimi  sooritamist  tuuakse  keermetera  algasendisse  tagasi  ja 
nihutatakse  uuele  lõikesügavusele,  ettenihkele  laastule.  Ettenihe  laastule  võib 
toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule; 
Vahelduva  ettenihkega laastule. 
  Radiaalse ettenihkega laastule 
o  Sobib väiksesammuliste keermete töötlemiseks. Saadakse hea kvaliteediga  keere , 
kuid  keerulise  profiiliga  laast  suurendab  teraplaadi  kulumist  ja  läbimite  arvu. 
Väike  ettenihe  laastule  võib  kujuneda  probleemiks  kalestunud  materjalide 
töötlemisel. 
  Külg ettenihkega laastule 
o  Ettenihe  laastule  toimub  paralleelselt  (1⁰-5⁰)  keerme  ühe  küljega.  Tekib 
töötlemise  seisukohalt  hästi  eralduv  laast  ja  tera  kulumine  on  väiksem. 
Võimaldab  vähendada  läbimite  arvu.  Sobib  suuresammuliste  keermete 
töötlemiseks. Puhastöötlus võib olla radiaalse ettenihkega. 
  Vahelduva ettenihkega laastule 
o  Ettenihe  laastule  antakse   vaheldumisi   kord  ühe,  kord  teise  keerme  profiili 
küljega. Tagab tera ühtlase kulumise ja suurema püsivusaja. 
  Tera plaadid  
o  Tervikprofiil  teraplaat  –  Kõige  laialdaselt  levinud  teraplaadid:  Erinevatele 
profiilidele  ja  sammudele  erisugused  plaadid;  Õige  keerme  sügavus,  tipu  ja 
põhjaraadius  tagavad  tugevama  keerme;  Toorikut  pole  vaja  töödelda  õigesse 
läbimõõtu  ning  ei  ole  vaja  “tipu”  puhastöötlust;  Töötlusvaru  silinderpinnale 
0,03...0,07mm; Läbimite arv väiksem 
o  V – profiil  teraplaat – Vajab täpset keerme välisläbimõõtu. Sama teraplaati saab 
kasutada  sama  sammu  keerme  töötlusel.  Teraplaadi   tipuraadius   on  valitud 
väiksema keermeprofiili järgi, mis vähendab plaadi tööiga. 
o  Mitme  lõikeservaga  teraplaat  -  Sarnaneb  tervikprofiil  teraplaadiga.  Suure 
efektiivsusega  kuna  vähem  läbimeid  on  vaja  keerme  töötluseks.  Töörada  peab 
olema pikem. Lõikejõud on suuremad võrreldes eelmistega. Valik  profiile  –kõige 
laialdasemalt levinumad. 
  Lõikesügavus 
9 
 
o  Optimaalse tera tööea tagamiseks peaks detaili läbimõõt olema maksimum 0.14 
mm  suurem  nominaalsest  keerme  läbimõõdust.  Lõikesügavus  minimaalselt 
0,05mm. 
   Keermepuur  
o  Eeldused:  Valida  õige  keermepuur  vastavalt  avale  ja  töödeldavale  materjalile. 
Kinnitada  keermepuur  jäigalt.  Puurida  õige  läbimõõduga  ava.  Valida  õige 
lõikekiirus.  Õige  jahutusvedelik.  Kontrollida  ettenihet  (keerme  samm).  Valida 
õige rakistus (keermestuspadrun). “Ühtlane ettenihe enne materjali sisenemist”. 
o  Tüübid:  Sirge  lõikeservaga  (Kõige  laialdasemalt  levinud;  Võimalik  kasutada 
enamus  materjalide  korral;  Tavaliselt  lühike  laast;  Pime  ja  läbiv  ava); 
Keermepuurid   üle  ühe  niitidega  (Sobib  “pehmete”  materjalide  töötlemiseks; 
Väiksem takistus ning vajalik  pöördemoment ; Jahutusvedelikul on kergem jõuda 
lõiketsooni; Pime ja läbiv ava); Spiraalse tipuga keermepuurid (Lükkab laastu 
ettepoole ;  Tugevam  lõikeserv;  Lükkab  emulsiooni  ettepoole;  Läbivate   avade  
töötlemiseks);  Keermepuurid  laastusoonega  ainult  lõikeosal  (Sama 
lõikeprotsess  nagu  eelmisel;  Väga  hea  lõpptulemus;  Läbivavade  töötlemiseks); 
Spiraalsoonega  keermepuurid  (Peamiselt  pime  avade  töötlemiseks;  Laast 
viiakse  lõiketsoonist  mööda  sooni  minema;  Erinevad   tipunurgad );  Valtsiv 
keermepuur 
(Erineb 
eelmistest 
kuna 
keere 
moodustatakse 
plastse  
deformeerimise  käigus;  Töödeldavad  materjalid  tõmbetugevusega  kuni  1200 
N/mm2;  Pime  ja  läbivate  avade  töötlemiseks;  Operatsioon  on  kiirem;  Tööriista 
eluiga  pikem;  Ühete  tööriista  saab  kasutada  erinevate  materjalide  ja  pime-
läbivavade  puhul;  Tugevama  konstruktsiooniga;  Ei  eraldu  laastu;  Tugevam 
keere; 
Keerme 
parem 
pinnasiledus.); 
Jahutusvedeliku 
kanalitega 
keermepuurid  (Suurema  tootlikkusega  eelmistest;  Kergem  laastu  eraldamine; 
Instrumendi  pikem  eluiga;  Jahutusvedelikud:  õli,  emulsioon,  õhk  koos  õliga; 
Jahutusvedeliku  surve  min  15  bar;  Pime  ja  läbivavade  töötlemiseks);  Mutri 
keermepuurid  (Tavaliselt  mutrite  keermestamiseks,  kuid  võib  ka  muid  avasid 
keermestada; Pika sabaosaga -mutrite hoidmiseks; Pikka  koonilise  lõikeosaga, et 
ühtlustada lõikejõude; Läbivavade töötlemiseks) 
o  Keermepuuri tipp: Terviktipuga; Väikese tipuga; Sisemise tipuga; Ilma tiputa. 
 
10 
 
  Keermelõikur 
o   Töödeldav  toorik tuleb faasida, et vältida järsku lõikejõudude mõju lõikeservale. 
Kaldega  laastusoon  viib  laastu  lõiketsoonist  eemale.  Piisavalt  määrdeainet 
“emulsiooni”. Valida min tooriku välisläbimõõt, kuna vähendab lõikejõude. 
 
6.  Avade töötlemine 
  Meetodid 
o   Puurimine   (On  mõeldud  avade  töötlemiseks  täismaterjali  või  ülepuurimiseks; 
Lõikeliikumine  instrumendi   pöörlemine   (detaili  pöörlemine);  Avardamine 
(Kasutada  olemasolevate  avade   suurendamiseks .  Tavaliselt  3  hambalised. 
Suurem  ettenihe  pöördele;  Tugevama  konstruktsiooniga  (saab  töödelda  kõvasid 
materjale);  Lõikeserv  lühike;  Suuremate  avade  kasutatakse  töötlemisel  tornile 
asetsevaid  avardeid);  Astme  puurimine;  Süvistamine;   Kooniline   süvistamine; 
Hõõritsemine  (Kasutada  avade  puhastöötlemiseks;  Sobib  hästi  väikeste 
läbimõõtude töötlemiseks. Silindrilised ja koonilised pinnad; Pikk lõikeserv mis 
tagab  hea  tsentreerimise;  Ei  ole  võimalik  parandada  töödeldud  ava  asendit; 
Spiraalseid  hõõritsaid  kasutatakse  kui  avas  on  teljesuunalised   sooned );  Tsentri 
puurimine  (Kasutatakse  võlltüüpi  detailidel  ettevalmistava  operatsioonina 
(Detaili  töötlemisel  tsentrite  vahel  v  toestamiseks  tsentriga);  Puurimisel   puuri  
esmaseks tsentreerimiseks; Kahurpuurimine 
  Lõiketöötlusparameetrid 
o  Lõikekiirus  –Puuri  ja  tooriku  omavaheline  pöörlemine;  Ettenihe  –Puuri 
sirgjooneline teljesuunaline liikumine; Ettenihe pöördele; Lõikesügavus  
  Materjalid 
o   Kiirlõiketerasest   puurid  HSS  ja  HSS-  Co  –  Kiirlõiketerasest  puurid,  mis  on 
sageli  kaetud  TiN,  TiNAl,  TiCN.  Valmistatakse  silindrilise  kui  ka  koonilise 
sabaosaga.  Valmistatakse  jahutusvedeliku  kanalitega  alates  (0.5)  1mm. 
Laastusoone  kaldenurk:  Tüüp  N  18...30⁰,  puurid  tavatöödeks;  Tüüp  H  10...15⁰, 
rabedate materjalidele; Tüüp W 35...45⁰, värvilistele metallidele. 
11 
 
o  Täis  kõvasulampuurid  –  Täies  ulatuses  kõvasulamist  D=0,1...20mm. 
Varustatud  jahutusvedeliku  kanalitega.  Puuri   südamik    sitke ,  pinnakiht  kõva  ja 
kulumiskindel. 
o  Joodetud kõvasulamist plaatidega puurid 
  Lõikeprotsessi iseärasused 
o  Nõrga  konstruktsiooniga,  võib  tulla   vibratsioon .  Mõjuv  suur  väändemoment. 
Töötlemisel  peab   puur   taluma  suurt  soojuskoormust.  HSS  lõikekiirus  on 
terakasvaja  tsoonis  –kulumine.  Erinevad  lõikekiirused   pikki   lõikeserva  –pinna 
kalestumine. Suuremate  puuride  töötingimused on paremad. 
  Avade töötlemine koostavate puuridega 
o  Instrumendi  keha  valmistatakse  kõrgekvaliteedilisest  ja  termiliselt  töödeldud 
terasest . Keha oluliselt suurema  tugevusega . Jahutuskanalite olemasolu. Lõikeosa 
kujundatakse  erikujuliste  ühekordse  kasutusega  terikute  abil.  Kuna  terikule  on 
lisatud laastu murdumus geomeetria on laastu eemaldamine efektiivne. Keskmine 
teraplaat  tekitab  koonilise  laastu,  väline  teraplaat  tekitab  laastu  sarnase 
sisetreimisele suure lõikesügavusega. 
  Puurimisel treipingis 
o  Puuri ehitus võimaldab teda kasutada ka kui sisetera: ava suurendamiseks, astme 
töötlemiseks ja faasimiseks. Ava täpsus eelseadistamisega ±0,05 mm. 
  Puurimisel freespingis 
o  Teljesuunaline  puurimine;  Puurimine  ebaühtlase  lõikelaiuse  korral;   Spiraal -
sooneline  sisenemine  materjali;  Risti  puurimine  olemasoleva  avaga;  Puurimine 
kaldpinnale; Pinnale lähenemine kuni 89⁰. 
o  Eelised:   Sujuv   materjali  sisenemine;  Ühtlane  lõiketöötlus  protsess;  Saab 
kasutada suuri ettenihkeid (2x  suuremaid  kui spiraalpuuril); Väiksem telje hälve; 
Väiksemad lõikejõud; Täpsem ava 
 
  Sügavpuurimine 
o  Loetakse avade L=10D puurimist; Probleemid: Keerulised puuri töötingimused 
(suur  kokkupuutepind,  suur   termiline   koormus,  laastu 
eemaldamine, 
jahutusvedeliku  juhtimine  lõiketsooni);  Kõrgendatud  nõuded  puuri  tugevusele; 
12 
 
Kõrgendatud  nõuded  ava  telje  sirgjoonelisusele,  sageli  ka  ava  täpsusele  ja 
pinnasiledusele. 
o  Ezektor- sügavpuurimis puur: Instrumendi keha lühike, millele kinnituvad puuri 
lõikeelemendid ja suunavad juhikud; Puur kinnitub tööpinki torukujulise ühendus 
elemendi abil; Valmistatakse alates Ø16...200mm. 
  Telgjoonelisus 
o  Pöörlev  lõikeriist  Kasutada   puurpingi   tüüpi  seadmetel.  Hälve  keskmiselt 
0,3...1,0/1000mm.  Mõjutavad  tegurid:  lõikeosa  täpsus,  lõikejõudude  tasakaal, 
materjali  homogeensus,  jäikus.  Pöörlev  toorik  Kasutada   treipingi   tüüpi 
seadmetel.  Hälve väiksem.  Pöörlev toorik ja lõikeriist  vastassuunas .  Telje hälve 
kõige väiksem. 
 
7.  Saagimine 
  Sissejuhatus 
o  Saagimine  on  metalli   lõikamine   mitmelõikeservalise  tööriistaga  mille  laius  on 
väike.  Kasutatakse  tavaliselt  materjali  poolitamiseks.  Vedruterasest  ( kõvadus  
50HRC)  lint  annab  saelindile  pika  eluea  ning  HSS  lõikehambad  piisava 
kulumiskindluse. Vale saelehe pingus võib kaasa tuua ebaühtlase, “viltuse” lõike 
ning võib viia saelindi purunemiseni. Et pikendada saelindi eluiga on soovitatav 
saelint  “sissetöötada”.  Uue  saelindiga  lõikamine  suurtel  režiimidel  kutsub  esile 
hammaste  enneaegse  murdumise.  Rahulik  sissetöötamise  periood  tagab 
hammaste teravate servade ümardumise. Esimese 300-500 cm2 (ristlõikepindala) 
lõikamisel  võiks  ettenihe  olla  pool  lubatust.  Kui  esineb  tugev  vibratsioon  või 
müra  tuleks lõikekiirust muuta. 
 
8.  Kammlõikamine 
  Sissejuhatus 
o  Kammlõikamine  on  metallilõike  viis  kus  mitmelõikeservaline  lõikeriist 
lõikekamm  eemaldab  materjali,  Lõikekammile  antakse  ühesuunaline  liikumine 
pikki  telge  –tööliikumine,  Lõikekammil  puudub  ettenihkeliikumine  (on  antud 
13 
 
lõikekammile);  Kogu  materjal  eemaldatakse  ühe  käiguga.  Tsükli  algul 
madalamad   pöörded   ning  kui   kontuur   on  terviklikult  lõigatud  võib  pöördeid 
suurendada.  Peamiselt  kasutatakse  mineraalõli  baasil  jahutusvedelikke. 
Jahutusvedeliku ülesanne on määrida ja jahutada lõiketsooni,  Mineraalõli hoiab 
ära terakasvaja ning aitab uhub minema laastu. 
o  Eelised:  Lühike  tsükliaeg  ja  kõrge  täpsus;  Võimalus  suhteliselt  lihtsalt  lõigata 
keerulisi  ebakorrapäraseid   kujusid ;  Märkimisväärselt  stabiilne  protsessi  täpsus; 
Väga hea pinnakvaliteet; Väga ökonoomne; Lihtsad masinad . 
o  Materjal:  HSS,  HSS  kaetud  TiN,   Kõvasulam .  Lõikekiiruse  suurendamisega 
kaasnevad  vibratsiooniprobleemid  (suur  kiirendus  ja  aeglustus  tsükli  algus  ja 
lõpus) 
  Meetodid 
o  Sisetöötlus  –  Tööriist  viiakse  läbi  tooriku  mõõtu  töödeldud  ava.  Tööliikumine 
kas tõmbab või lükkab lõikekammi toorikust läbi. 
o  Välistöötlus – Protsessi käigus lõigatakse tooriku väliskontuurile profiil. 
14