· Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. · Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 8 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik Positsiooni Lõiketöötlusviis Seade d 1. Hammasvöö, otspind, tasapind, 127,6, Treipink h=40, treimine 2. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 3. Sisepind, silndrilinepind, 50, h= 70, Treipink treimine 4. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 5. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 6. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8
Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks P10, sest detaili lõiketöötlemisoperatsioonid koosnevad valdavalt treipingis detaili pindade silumisest ja puuriga avade puurimisest. Positsioon Pinna kirjeldus Lõiketöötlemise viis i number 1 Otspind, Ø 170mm Treimine 2 Välispind, silindriline, Ø 170mm, Treimine kõrgus 20 mm 3 Ava, Ø 10mm, sügavus 20 mm, 6 Puurimine tükki 4 Sisepind, Ø 90mm, pikkus 10 mm Treimine 5 Otspind, Ø 90mm Treimine 6 Otspind, Ø 120mm Treimine 7 Välispind, silindriline, Ø 110mm, Treimine pikkus 10mm
Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 1. Lõiketöötlemisviis Nr Pind Lõiketöötlemisviis 1 Välimine silindriline pöördpind Treimine 2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine 4 Otspind Tremine 5 Sisemine silindriline pöördpind Treimine 6 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 7 Sisemine otspind Treimine 8 Faasid 2*45° Treimine 9 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 1. Lõikeriist ja materjal
horisontaalstantsimise meetodi, mis ei jäta detailile stantsimiskaldeid. 8 3 7 4 6 5 Tabel Positsioon Töötlemisviis Seade 1 - välispind Ø62 ; H10 treipink 2 - otspind Ø62 ; H14 treipink 3 - sisepind Ø40 ; H32 treipink 4 - sisepind H4 freespink 5 - sisepind Ø 40 ; H29 treipink 6 - sisepind H10 treipink 7 - otspind H16 freespink
mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või
o Inimene(motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused, kogemused jne) o Organisatsioon ja kindlustatus kaitsevahenditega o Raha o Tööruumid o Tööpingid, määrdeained, hooldusvahendid o Tööriistad o Energia(elekter, valgus) o Nõudlus, turg o Aeg o Joonis o Materjal · Töötlematapind · Töödeldud pind · Lõikepind · Faasipind · Astmepind · Radiaalne pind · Tasapinnad, koonuspinnad jne · Otspind on baaspinnaks kõigile mõõtmetele · Alustame tööd otspinnast! · Teravad servad peab likvideerima!
Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. 4. Tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. Töötlemise meetod Detail 1 on silindriline sisepind ning 2 on otspind. Mõlemad pinnad töödeldakse treipingil Kasutatav tööpink: treipink Tooriku kinnitamiseks kasutatakse kolmepakilist isetsentreeruvat padrunit. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Treimine Nooltega on näidatud ettenihke liikumise suund. Etapp 1 1 paigaldus, 2 siiret, 2 läbimit. Etapp 2 1 paigaldus, 1 siire, 1 läbim.
Järjekord Paigaldus Töödeldav Mida tehti Lõikeriist Lõikeriista pind materjal 1. 1. Otspind Otspinna lõiketöötlus Otsalõiketera Kuna koorvitöötlus on tehtud ( õppejõu sõnul on see "eelnevalt tehtud koos kaldenurkade ja raadiuste ära töötlemisega)
määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage. Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam, sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või balloonides
ebaühtlane. Saevõll ei ole risti etenihke suunaga. Saekettas kaotab püsivuse hammaste 6. Põletusjälg saetud pinnal. nürinemine või liiga suure ettenihke tõttu. Kahpoolsed otsamissaed. Saeketta vahe ei ole õige. 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega 2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. kohastiku. Saekettad ei ole vertikaalsed. Konveierite 3.Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnaga. Saehammaste profiil ei vasta saagimise suunale 4. Rebestused toorikute otspinnal. ja puiduliigile. Saehambad on nürid. Liiga suur
laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektriväljatugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa tasandist, mille laeng on : Voog läbi külgpinna on null, sest: Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhja S Vastavalt Gauss'i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Iga reaalset pinda, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 8
· Saevõll ei ole risti ettenihke suunaga. 6. Põletusjäljed saetud pinnal. · Saeketas kaotab püsivuse hammaste nürinemise või liiga suure ettenihke tõttu. Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Saeketaste vahe ei ole õige. 2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. · Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega kohastikku. 3. Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. · Saekettad ei ole vertikaalsed. · Konveierite tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnas. 4. Rebestused toorikute otspinnal
6. Põletusjäljed saetud pinnal. · Saeketas kaotab püsivuse hammaste nürinemise või liiga suure ettenihke tõttu. Tehnoloogiline praak saagpinkidel (Kahepoolsed otsamissaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Saeketaste vahe ei ole õige. 2. Tooriku otspind ei ole risti servade suhtes. · Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega kohastikku. 3. Toorikute otspind ei ole risti külgede suhtes. · Saekettad ei ole vertikaalsed. · Konveierite tugipinnad ei ole ühes horisontaalpinnas. 4. Rebestused toorikute otspinnal
arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas e) Keermesliide, keermesniit pideva peenjoonega f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis - võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 m. - võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes. - näitab pinnakaredust (freesimine). - näitab võlli faase, 1,6 laius, 45 kraadiga.
Teise samasuguse latiga suru detaili vastu juhtlatti. Kaldserva saagimine (nurga alla saagimine) Kui soovid kaldus serva saagida, kalluta saag enne seadme sisselülitamist nõutava nurga alla ja kontrolli, et see ei puutuks vastu terakaitset ega juhtlatti. Sae nagu tavaliselt. Detailide järkamine (otsamine, pikkusele saagimine) Ketassaega kasutatakse detaili lükkamiseks kelku või liuglauda (olenevalt saagpingi konstruktsioonist). Terava saekettaga saadakse nii puhas otspind, et see sageli ei vajagi lisatöötlust. Kasutama peab ka terakaitset ja kiilnuga, kuigi ristisaagimisel ei ole kiilnuga hädavajalik. Ristisaagimine lükkelatiga. Suure plaadi või pika detaili ja töölaua vaheline hõõrdumine võib tavalise lükkelatiga saagimise raskeks muuta. Sujuvalt liikuv liuglaud muudab aga saagimise detaili suurusest olenemata lihtsaks ja täpseks. Liuglaud on varustatud tavapärasest pikema lükkelatiga, mida saab seada saeketta suhtes 45-90° nurga alla
kokku pressida, võib nende niiskumisel vihmasajus juhtuda, et paisumise tagajärjel kummub osa voodrist lahti. Üldiselt on profiillaudade soone sügavus just niiskusdeformatsioonide kompenseerimiseks välisvoodrilaudadel suhteliselt suur ja peaks vältima nii soone lahtikuivamise kuival ajal kui ka laudade väljakummumise märjaks saamisel. Puitfassaadi vastupidavus sõltub väga palju hoolikusest detailides. Niiskuse eest kaitsmist vajab kõige rohkem laudade otspind. Fassaadiosade liitumiskohad tuleb hoolikalt läbi mõelda, kasutada veeplekke, alumiste otste ja servade veeninaks saagimist jt võtteid. Õige puit kestab õigel kasutamisel kaua, on ju meie vanades majades säilinud saja-aastaseid ja vanemaidki voodrilaudu. Puitfassaadide probleemid: Fassaadi lisasoojustamisel tehakse sageli ka vigu. Kas roovitis tagab fassaadi tuulutuse või mitte. Antud juhul pole sellel küll erilist tähtsust, sest kui tuulutusvahe on ka olemas, on ta alt kindlalt
Tähis: Nimetus: Det. Mass: MME217 KME61-S16 Hoidik 0,060 kg Materjal (toorik): Alumiiniumsulam 6082 T6; 55,5x22x37,7mm Operatsiooni Operatsiooni nimetus ja sisu Seade, rakis, töö- ja mõõteriistad number 1. Freesimine: Seade: Haas VF-3SSYT 1. Otspind 22 x 55,5 mm, l = 1mm Rakis: Masinkruustangid 2. Kontuur 20 x 53,5; Ühelt poolt R = 10mm; l = 1mm Tööriistad: 3. Ava puurimine Ø11,07mm, l = 37mm 1. Terik: CoroMill 790 R790-160431PH- NM H13A 4. Ava puurimine Ø10,2, l = 7,4mm
.40 N/mm2. [1] Meie saadud tulemus vahub antud vahemikku. Graafikult on näha, et puidu tugevusomadused ei muutu oluliselt pärast 20% niiskussisaldust.Allika [2] põhjal jääb see punkt (küllastuspunkt) 30% juurde. Puidu survetugevuseks risti kiudu tuli 4,9 N/mm2. Survetugevus risti kiudu peaks olema 3..8 korda väiksem kui piki kiudu [1]. Seega antud tulemus sobib. Risti kiudu laseb puit end käsnataoliselt kokku suruda, ta deformeerub tugevalt. Otspind lõheneb seal tekkivate tõmbepingete tõttu [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 2. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/
Tooriku edasiseks töötluseks kasutan koorivtreimist, freesimist ja puurimist. 2.2 Baaside valik Sele 2.2 Tähis Tüüp Kvaliteet Karedus Töötlemismeeto Märkus d 1 Baas I Freesimine 2 Baas II Treimine 3 Otspind Treimine 4 Abibaas Valu 5 Välisfaas Treimine 6 Sisefaas Freesimine 7 Ava Puurimine 8 Ava Puurimine 9 Ava Puurimine
Coro T-max P C4-PCLNR-13080-09, Tööriistahoidja: Coromant capto T-max U-Lock C4-R 166.0KF-1206-11, Terik: R166.0L-11VM01-001 GC1020, 1. Treida hülsi otspind välis Ø50mm mõõtu 349 ±0,25 mm ja töödelda faas 4x . 1,5 0,15 500 3185 Treida hülsi otspind välis Ø50mm mõõtu 347,5 ±0,25 mm. 2. Kooriv, töödelda hülsi sisemine aste mõõtu Ø43mm, l= 10mm, 1...1,5 0,1...0,15...2 125...500...560 3567 puhas,töödelda hülsi sisemine aste mõõtu Ø45mm , l=10mm
5. Ava freesimine, tasku freesimine. Ava freesimine: otsfreesiga freesida ava läbimõõduga Ød=80 mm. Lõikesügavus t1=37 mm. Tasku freesimine: otsfreesiga freesida tasku. Lõikesügavus t2=23 mm. 6. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 7. Ava siselihvimine. Lihvida ava nõutud pinnakareduseni Ra=0,63 µm. 8. Ava siselihvimine, detaili otspinna lihvimine. Lihvida ava silinderpinnad ja põhi nõutud pinnakareduseni Ra=1,25 µm. Lihvida detaili otspind mõõduni t=60±0,04 mm Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine. Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm 6 puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm puhas Zmin = 80 µm peen Zmin = 50 µm
Teine osa: graafiline osa sisaldab detaili tööjoonist, selle paigalduse eskiisi ning rakise jooniseid. Kolmas osa: lisad APJ pingi operatsioonile hõlmab NC programmi koodi. 4 1. SELETUSKIRJA OSA 1.1. Marsruuttehnoloogia valiku kirjeldus koos vahetöötlemismõõtmega. Lähtudest projektülesannest, detailil ,,Flants" peavad olema töödeldud otspind (Ø47 mm) 1 mm-le ning keere M38x2 sügavusele 15 mm. Kuna detailil ei tohi olla teravaid serve, lisan veel faaside 0,5x45° freesimise operatsiooni. Töötlemise operatsioonide järjekord näeb välja järgmiselt: Operatsioon 1 Freesimine Freesida otsfreesiga otspind (Ø47 mm) sügavusele 1 mm; Operatsioon 2 Faasimine Faasifreesiga freesida sise- ja välisfaas 0,5x45°; Operatsioon 3 Keerme freesimine
tuleb tagada nõutavad taganurgad 82. Mis kujundavad hammaste esipinnad tigufreesimisel? Freesi saamiseks on teole lõigatud kruvijoonsed laastusooned, mis kujundavad hammaste esipinnad 83. Milline peab olema lõikeservanurk, et vältida kumerat otspinda otspinna treimisel? Otspinna treimisel mõjutab selle kuju riista lõikeservanurk r. Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks? Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine? Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta)
valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja mittetsentreerivad neljapakilised ehk lihtpadrunid. Universaalsel kolmepakilisel treipadrunil on kolm pakki, mis liiguvad keskme poole või eemalduvad sellest üheaegselt. Pakid tsentreerivad tooriku täpselt (tooriku ja spindli teljed ühtivad). Isetsentreeriva padruni pakid kuluvad ebaühtlaselt
Valitavad ühikud: kuni baaspunkti muutmiseni või mõõteriista väljalülitumiseni - m (mm) = 0.000 m - 14'06" 1/16 = ' "1/16* (automaatselt või käsitsi). - m (cm) = 0.00 m* - in = 0.0 in* - ft = 0.00 ft* - in 1/16 = 0 1/16 in* Vaikeseade: tagumine otspind. - ft in 1/16 = 0.00 1/16 ft in *Ainult USA-s Mõõtmine Märkus: ft = jalg, in = toll Kauguse mõõtmine Vajutage mõõtmise nuppu (,,DIST") ning laser Näpunäiteid mõõtmiste lülitub sisse mõõteriist on nüüd sihtimisreziimis läbiviimiseks (Pointing Mode).
laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. Leiame voo läbi kogu suletud pinna: 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektrivälja tugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa tasandist, mille laeng on : Voog läbi külgpinna on null, sest: =0 Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhja S Vastavalt Gauss'i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Kõiki pindu, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 8
7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektrivälja tugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa tasandist, mille laeng on : Voog läbi külgpinna on null, sest: =0
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 66. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektriväljatugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa tasandist, mille laeng on : Voog läbi külgpinna on null, sest: Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhja S Vastavalt Gauss'i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Iga reaalset pinda, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 67
aurustuvad hetkeliselt. Toorikute edasisel lähendamisel aurustuvad uued sillad. Nii kuumenevad otspinnad sügavuseni ja moodustavad sula metalli kile. Jämendamiseks surutakse detailid kokku. Kõrgsagedus torude otspindu kuumutatakse neid läbiva kõrgsagedusvooluga, mille järel rakendatakse valtside survejõud. Induktsioon Induktsioonjoonkeevitus on sarnane eeltooduga, kuid keevituskoha ees asuva pooli abil kuumutatakse detailide otspind pöörisvoolude toimel. Kõrgsagedusvool liigub detaili ühte serva pidi kuni keevituspunkti ja läheb seal üle vastasservale ning väljub metallist libiseva kontakti kaudu. Keevitatavate torude sisse on asetatud ferritterasest südamik mis piirab voolusid torusiseküljel. Induktsioonkeevitust kasutatakse torude keevitamisel. Induktsioonkeevitust iseloomustab suur keevituskiirus- kuni 150m/min. 11. Mehaanilisel energial põhinevad keevitusprotsessid
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. ...
❑ ❑ ❑ Φ=∮ ⃗ E∗d ⃗S=∮ E∗cos α∗dS=∮ E∗d Sn S S S k∗q E= 2 r ❑ k∗q Φ=∮ ∗d S 2 S r2 Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus. Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektriväljatugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa tasandist, mille laeng on: q=σ∗S E∗dS∗cos α =0 Voog läbi külgpinna on null, sest: 0 α =90 Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhjas S: Φ=2∗E∗S σ∗S σ Vastavalt Gauss’i teoreemilise: 2∗E∗S= E=
Otslõhed on materjali otspinda tekkinud praod. Niiskus eemaldub kõigepealt materjali pinnalt, jäädes seestpoolt esialgu muutumatuks. Suurest niiskuse erinevusest puidu sise- ja väliskihtides ning kiirest kuivamisest (nt saematerjal, mis on päikese käes), tekivad materjali sisepinged, mille tulemusena tekivad puitu praod (joonis 51). Et palkide otspinda ei tekiks lõhesid, tuleb vältida otspinna kuivamist päikese käes. Saematerjali kuivatamisel tuleb võõbata materjali otspind niiskust mitteläbilaskva ainega. Joonis 51. Lõhede tekkimine kuivamisel . a - puidu otslõhede tekkimine kuivamisel; b puidutüki läbilõige kuivamisprotsessi käigus. Kui puit väljastpoolt kuivab, pole seespool kuivamine veel alanudki, tekivad sisepinged ja puit lõhestub. Puidu paisumine. Kui puit niiskub, siis koguneb vesi kõigepealt rakuseintesse. Veekile ümbritseb rakuseina osakesi, eemaldab need üksteisest ja rakusein paisub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
