Labortöö nr. 1 Treitera elemendid (0)

Labortöö nr. 1 Treitera elemendid
Lõikeinstrumendi geomeetria all mõistetakse tema lõikeosa elementide (pindade ja lõikeservade) kuju ja omavahelist asendit määravaid geomeetrilisi nurkasid. Ehkki erinevate töötlusviiside jaoks kasutatakse erineva geomeetriaga lõikureid, vaatleme alljärgnevalt lõikeinstrumendi geomeetriaelemente treitera näitel.
1. Määra treitera lõikeosa pinnad ja servad .
1. Põhitasand
2. Esipind
3. Peatagapind
4. Abitagapind
5. Pealõikeserv
6. Abilõikserv
7. teratipp
Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane ) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand ( reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti.

Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil.

1 - Esipind

2 -Tagapind

β- teritusnurk

α – peataganurk

δ – lõikenurk

γ - esinurk

Määra teriku kujundusnurgad.
Esinurk γ nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks , kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks (γ negatiivseteks (γ ja neutraalseteks γ=0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse esinurga korral eraldub laast kergemini ja deformeerub vähem, seega on ka lõikejõud väiksemad, kuid lõikeserv muutub nõrgemaks ning maksimaalse lõiketemperatuuri punkt esipinnal nihkub lõikeservale lähemale. Esinurga keskmised väärtused kiirlõiketerasest treilõikuri jaoks on järgmised: • terase lõikamisel 10...15 kraadi

• malmi lõikamisel 0..10 kraadi
  
• mitteraudmetallide lõikamisel 15...30 kraadi
  

Esinurga keskmised väärtused kõvasulamist treilõikuri jaoks on järgmised: • terase lõikamisel 6...10 kraadi

• malmi lõikamisel -5..6 kraadi
  
• mitteraudmetallide lõikamisel 10...20 kraadi
  

Peataganurk α nurk peatagapinna ja lõiketasandi vahel mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Kui peataganurga väärtus oleks null, siis hõõrduks materjal (lõikepind) lõikamisel tugevasti vastu peatagapinda, st tekiks suur hõõrdetakistus, suur võimsustarve, kõrge lõiketemperatuur. Mida suurem on taganurk, seda väiksem on hõõrdumine treitera ja tooriku vahel. Samas, kui taganurk on liiga suur, siis teriku tugevus ja soojusmahtuvus vähenevad, mistõttu taganurgal on alati mingi optimaalne väärtus sõltuvalt lõikeinstrumendimaterjalist, töödeldavast materjalist, töötlemisviisist. Tavaliselt on kõvasulamtreitera taganurk piires 6...8 kraadi, kiirlõiketerasest treitera korral mõnevõrra suurem (ca 10 kraadi).

Teritusnurk β nurk peatagapinna ja esipinna vahel, sisuliselt kujutab endast laast lahtimurdva kiilu nurka, mille suurus on määratud esi- ja peataganurga väärtustega. Kehtib matemaatiline seos: α + β + γ= 90°. Kui esinurk on negatiivne, siis seos jääb kehtima:+ α + β = 90°

Lõikenurk δ on nurk teriku esipinna ja lõiketasandi vahel

Abitaganurk α on nurk abitagapinna ja abilõikeserva läbiva põhitasandi risttasandi vahel mingis abilõikeserva vaadeldavas punktis.

Pealõikeservanurk φ on nurk pealõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil. Pealõikeservanurk mõjutab oluliselt treitera töötingimusi ja töötlemise tulemust. Nurgast ……… sõltuvad lõigatava laastu kuju ja mõõtmed, lõikamisel tekkivate jõudude suurused ja suunad, töödeldud pinna kvaliteet. Enamasti on pealõikeservanurga väätused piires ……………..= 45...95 kraadi, harvemini kuni 30 kraadi.

Abilõikeservanurk φ.1 on nurk abilõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil (vähim nurk abilõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel). Abilõikeservanurk mõjutab töödeldud pinna karedust ja töötlemisel tekkivate jõudude suurust, tavaliselt on abilõikeservanurga väärtus piires 10...45 kraadi. Mida väiksem abilõikeservanurk ……………., seda parem on töödeldud pinna kvaliteet, kuid suurenevad lõikejõu. Lõikeservanurkade suurendamine vähendab teriku tugevust ja soojusmahtuvust. Optimaalseks peetakse lõikeservanurkasid väärtusega 45 kraadi (külgteral).

Tera tipunurk 180- φ.1 – φ pealõikeserva ja abilõikeserva vaheline nurk põhitasandil

Pealõikeserva kaldenurk …………. nurk tera tippu läbiva põhitasandi ja pealõikeserva vahel. Nurk ……..mõjutab lõikeserva vastupanuvõimet löögilisele koormusele ja laastu liikumise suunda töötlemisel.
Pealõikeserva kaldenurka loetakse Venemaa kirjanduses negatiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige kõrgemaks punktiks ja positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige madalamaks punktiks. Sellisel juhul liigub negatiivse nurga ………….korral laast vasakule, st töötlemata pinna poole, mis vähendab töödeldud pinna vigastamise ohtu. Tavaliselt on nurga …………väärtus piires -4...-8 kraadi. Kuna negatiivse nurga ……….korral mõjuvad löögilise töötlemise korral löögid tera tipule (mis on treitera kõige nõrgem koht), siis löögilise iseloomuga treimise korral kasutatakse treiterasid, mille lõikeserva kaldenurk …… on piires 0...10 kraadi, mis viib löökide esmase mõjupunkti teriku tipust kaugemale, lõikeserva keskosa poole.
ISO standardi kohaselt on pealõikeservanurga märk (kas positiivne või negatiivne) vastupidine Venemaa kirjanduses kasutatavale pealõikeservanurga märgile [Jaanson]. Lõikeprotsessi käigus (kinemaatilises süsteemis) treitera nurgad mõnevõrra muutuvad, sõltuvalt lõikekiirusest, ettenihkest ja töödeldava detaili läbimõõdust.