9. MASINAAEG JA INSTRUMENDI ELUIGA 9.1. Masinaaeg Masinaja arvutamiseks leian kõikidele siiretele kuluva aja Ts = 43 s. Seega kogu siiretele kuluv aeg kokku on 2 h 23,3 min. Lisaks tulevad juurde erinevad abiajad: instrumendi vahetus, tagapuki kasutusaeg, instrumentide sissemõõtmine, masina liikumisaeg. 9.2. Teriku eluiga 9.2.1 Koorivtöötluse terik CCMT 12 04 12-PR 4235 Kasutusaeg ühe detaili valmistamisel on 4,8 sekundit, mille järgi keskmiseks kaalutletud ettenihkeks: 0,4 × 19 + 0,4 × 10 + 0,4 × 9,3 + 0,4 × 7 𝑓𝑛−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 = = 0,375 𝑚𝑚 / 𝑝 4,8 Ning keskmiseks lõikekiiruseks: 275 × 19 + 275 × 10 + 275 × 9,3 + 275 × 7 𝑉𝑐−𝑘𝑒𝑠𝑘𝑚𝑖𝑛𝑒 = = 259 𝑚 / 𝑚𝑖𝑛
D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm.
Tangentsiaalettenihkeliikumiseks nimetatakse tangentsiaalkujutreilõikurite korral töötlemisel kujuneva pinna puutujasihilist ettenihkeliikumist, tiguratastele hammaste lõikamise korral ratta jaotusringi puutujasihilist ettenihkeliikumist. 90. Kuidas jaotatakse ettenihkeliikumisi lõikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi? Lôikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi jaotatakse ettenihkeliikumisi pidevateks ja astmelisteks (hôôveldamine, tôukamine). 91. Mida nimetatakse ettenihkeks? Mis on ettenihke dimensiooniks? Ettenihkeks f nimetatakse antud ajavahemikul teriku tipu poolt töödeldava tooriku suhtes ettenihkeliikumisel läbitud teekonda. Ettenihke dimensiooniks on mm. 92. Loetle erinevad ettenihkeliikumise liigid? a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe; b) Hambaettenihe fz (sz) - hammaste arvuga jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe. c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe
17 Peitli hoidmine ja käsitsemine Treimise ajal on võimalik treipeitlit käes hoida kas pealt- või althaardega, seejuures haarded võivad olla nii parem- kui vasakpoolsed. Vasakpoolse haarde korral tuleb seista kaasavedaja tsenterpuki juures ja hoida peitlit terakehast vasaku käega. Vasakpoolset pealthaaret on raske kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse. Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega
v= m / min 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri 1000v pöörlemissageduse valemiga n = p/min. D Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. D Lõikesügavus t on kaugus augu välispinnast puuri tsentrini t = mm.
annaabi.ee 
