Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Logistika alused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on logistilise strateegia põhieesmärk?
  • Millest moodustub materjalivoog?
  • Millisest sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab?
  • Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast?
  • Mis on tipptäiustamine ja mis on selle analüüsi eesmärk?
  • Mis on oluline tegur logistilise strateegia püsivuse jaoks?
  • Mis tegurid mõjutavad majanduse tasakaalu?
  • Mis on ostuteenus?
  • Milliste logistika valdkondade puhul kasutatakse 3 poolt?
  • Mida mõista 4 PL all?
  • Mis on Kanban või JIT süsteemi toimimise eelduseks?

  • Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti?
    *Laotegevus *laovaru * veondus *info, tellimisprotsess , administreerimine *pakkimine *tagastused
  • Logistika definitsioon vabal valikul .
    On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi.
  • Mis on logistilise strateegia põhieesmärk?
    On kompromissi-sõltuvuse määramine kõrgeima teenindutaseme ja vähima kogukulu vahel. Tootmise planeerimine ja kavandamine, pakendamine ja komplekteerimine ning klienditeenindus
  • Mis erinevus on logistilise keti ja tarneketi juhtimise vahel?
    Logistiline juhtimine on kitsam tegutsemine- tarneketi osa mis planeerib, realiseerib ja kontrollib infovoo liikumimist ning selle kordineerimist ja optimeerimist.
  • Keda väärtustavad oma logstika definitsioonides ameeriklased ?
    Kliendi teenindamist- logistika ei lõpe kui toode on kaubanduses vaid lõpptarbijaga
  • Mis tingimused peavad olema täidetud, et logistilise strateegia eesmärk saaks tidetud?
    Logistika juhtimine- strateegiate loomise fn tooraine, pool- ja valmiskaupade ning nendega seotud info liikumise ja ladustamise planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja tarbimiskoha vahel.
  • Millest moodustub materjalivoog?
    - transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonidest.
  • Kuidas on infovoog seotud logistikaga .
    Infovoog on üks alustala LJuhtimissüst. Info kiire kulgemise abil saab kaubavood omavahel sobitada. Ta liigub materjalivooja paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovooga seotud tegevused on logistilised operatsioonid .
  • Millisest sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab?
    Kreeka sõnast logistiko tähendab mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Tänapäeval tähendab materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi.
  • Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele arengule?
    *Kõige olulisem tegur oli Infotehnoloogia areng- kui ei oleks ta sellisel tasemel nagu praegu ei oleks ka logistika sellisel tasemel. *Suur mõju on olnud infotöötlus- ja infosiirdamistehnoloogial. Samuti tähtis on integreeritud transport: kiirrongid, autod, laevad, lennukid , mis moodustavad tegutsemiskindlaid veonduskette.
  • Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast? Mis valdkonnad haaravad metsamajanduse logistikat?
    Tegevusala puhul tuleb Log vaadelda mitme ettevõtte e tegevusala kesksena. Selle haaramisega selgitatakse välja paralleelsed laod , asjatud kauba töötlemise ja pakkimise staadiumid, jaotusteed ja vedajate mitmeastmelisuse, aeglased läbimisajad kogu ketis jne.
    MetsaL: *metsatöötlemine *keemiatööstus *töötlev tööstus *toodete jaotus
    EhituseL: *ehitusmaterjalitööstus *ehitustööstus, ehitusplatsid *ehituskaubandus
  • Nimetage logistika arengufaasid.
    1) Tootmiskeskne arenguetapp- pärast II Msõda 50.ndatel. kus: hankimine -> TOOTMINE -> jaotus. Pühenduti tootlikuse kasvule, kus pearõhk oli tehnoloogia arendamisel. Võeti kasutusele kaubaalus .
    2)Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele.
    3)Materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne a-etapp: algas 70-80ndail. Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, vaadeldi logistilises ketis toimuvat kui tervikut . Firma tegevust vaadeldi ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. Jaguneb omakorda majandustegevuse logistika seisukohalt: *sisendlog * seesmine log *väljundlog
    4)Väärtuskeskne a-etapp alates 90ndaist. Tekkisid väljakutsed: *rahvusvaheline konkurents ja üldine areng *rahvusvah majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid *e-kaubandus
  • Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi.
    Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega
  • Lükkamismeetodi põhi märksõnad.
    *jaotuse eri staadiumites on palju ladusid *iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sunnib müüma * Ladudes rikneb ja vananeb tooteid *Log keti juhtimine toimub ostmise ja müümise kaudu *ostetakse suurte partiidena ja harva *põhilised on müügiprognoosid *jaotus on kui vedu (veolepingud) *ei reageerita nõudlusele *tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonide kaudu
  • iseloomustage matrjalihaldamise ja füüsilise jaotuse keskset arengufaasi.
    3)Materjalijuhtimise ja füüsilise jaotuse keskne a-etapp: algas 70-80ndail. Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, vaadeldi logistilises ketis toimuvat kui tervikut. Firma tegevust vaadeldi ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. Firmad mõistsid, et kulusid on võimalik kokku hoida, kui siduda sisendpool, seesmine tegevus ja väljundpool- vaadelda seda kui tervikut. Jaguneb omakorda majandustegevuse logistika seisukohalt: *sisendlog *seesmine log *väljundlog
  • Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt sisend- ja väljundlogistika keerukusest.
    1)Tasakaalus süst- materjali hangitakse mitmelt tarnijalt ja kaupua lähetatakse klientidele, kes asuvad mitmes kohas. N: tarbekaupade tootjad.
    2)Keeruline sisendpool- N: lenukitööstus (ka autotööstus), kus kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida tootnud sajad tarnijad. Kui lennuk valmis, viiakse kliendile (ladu pole vaja). Sisendpool vajab aga detailset tööplaani, koordineerimist ja planeerimist, et kõik detailid saabuks õigel ajal.
    3)Keeruline väljundpool- N:keemiatööstused: sisendmaterjale (toorõli, soolvesi ) on piiratud arv. Väljundpoolel aga lai nomenklatuur tööstus- ja tarbekaupu, mis vajavad ladustamist, transporti ja pakendamist enne tarbijani saatmist.
    4) Vastupidine süsteem- pika kasutusajaga tooteid tootvad firmad, kus klient võib tagastada ümbervahetuseks, parandamiseks või likvideerimiseks N:arvuti-, telefonitarvete tootjad.
  • Millist kasulikkust luuakse : tootmise, turunduse ja logistika abil?
    **Tootmises olulised- * ressursid *tootmistsükli pikkus * laovarude hooajaline tunnustamine *kaitsev pakkimine *varustamine advekaatsete tarnijatega **Turunduse puhul- *toode *hind *koht * reklaam **Logistika- oluline mõju põhivarade ja investeeringute tulukusele.
  • Mida tuleks kaalutleda ja milliseid põhimõtteid jälgida hanke otsuste juures?
    Tuleb arvestada: *mida osta, mida toota ise *siirdamise lähte- ja sihtkohta *hangete aeg *säilitamist vajavad kaubakogused *tarnijate iseloomu ja arvu
    Ostu puhul tuleb hinnata: *pakutava toote kvaliteeti, ning kas see vastab vajadusele *müüja usaldusväärsust *müüja võimsus- kas suudab anda vajalikku materjali või toodet piisavas koguses, kvaliteediga ja vajaliku ajaga *Ostja peab teadma müüja finantsolukorda- kui käheb pankrotti , saab ostja kahju *müüja asukoht- transpordikulu probleem (kiired tellimused )
  • Mis on tipptäiustamine ja mis on selle analüüsi eesmärk?
    BM- On pidev, süsteemne arendusprotsess , mille puhul firma tegevust iseloomustavaid näitajaid võrreldakse parimate vastavate näitajatega. BM-analüüsiga tõstetakse konkurentsivõimet, leides kliendi vajadusi kõige paremini rahuldav käitumine. Võrreldakse protsesse, tegutsemisviise, tootlikkust ning kvaliteeti jne, kus võetakse üle parim
  • Iseloomustage väärtusketi arengufaasi.
    Väärtuskeskne a-etapp alates 90ndaist. Tekkisid väljakutsed: *rahvusvaheline konkurents ja üldine areng *rahvusvah majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid *e-kaubandus
  • Tõmbamise meetodi olulised märksõnad.
    *Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures *kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid minimaalsed) *kuluefektiivsuse kontroll väärtusketi eri järkudes *laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel *kogu väärtusketti kattev sidesüsteem *jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks *võtmeteguriks on lõpptarbija
  • Mis on oluline tegur logistilise strateegia püsivuse jaoks?
    Konkurentsieelis - mis leitakse strateegiliste plaanide ja tõhusa taktikalise tegutsemise alusel mis tagaks firma konkurentsivõime. Samas saab seda saavutada kulude minimeerimise või parema teenuse pakkumise teel. Log str eesmärk peaks olema kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine .
  • Mis tegurid mõjutavad majanduse tasakaalu?
    * Turg : tarbija nõudmised, geogr asend jne. *tehnoloogia- pakub uusi vahendeid *valitsuse regulatisoon: keskkonnakaitse nõuab korjet *konkurents- sunnib modifitseeruma ning arendama logistilist ketti.
  • Olulised märksõnad väärtusketi haldamisel.
    *klienditeeninduse efektiivsus (tellimistsükli aeg, tellimuste täitmise määr, aja usaldusväärsus, võimsuse vastavus kliendi vajadusele jne) *Logistiline tõhusus (transport, laomajandus , tootmise kavandamine jne) *
  • Loetleda logistilise teenuse tasandid.
    1PL- asutusesisene log-teenus (1950-70). Ettevõte tegi ise kõik logistilised tegevused.
    2PL- Log teenuste allhange (70-85) Mõnikord osteti log teenuseid sisse ühekordse tegevusena (transport), kui oma ressurssidest ei piisanud. Sisseost toimub juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel
    3PL- log teenuste sisseost (85-2000)- Teenuste sisseostuga moodustatakse pikaajaline koostöösuhe valitud partneriga. Kus nn kolmas osapool täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist.
    4PL- log integratsioon (00-20)- Ettevõte ostab sisse kõik log-teenused. Kõik log protsessi juhtimine antakse üle neljandale osalisele.
  • Mis on ostuteenus?
    Kui teenuseid või tooteid ostetakse pidevalt (3PL)
  • Milliste logistika valdkondade puhul kasutatakse 3. poolt?
    Eelkõige transpordi (vekorraldus ja kontroll) ja laoteenus (laovarude korraldamine ja juhtimine), lisaks veel infoteenus (log süst ja tellimuste töötlemine) ja pakendamine.
  • Mida mõista 4. PL all?
    4PL- log integratsioon Ettevõte ostab sisse kõik log-teenused alustades arendustegevusest ja lõpetades müügijärgse hooldusega. Kõik log protsessi juhtimine antakse üle neljandale osalisele. Ettevõtte jaoks tähendab see seda, et ta saab keskenduda põhitegevusele.
  • Mis on Kanban (JIT) süsteem, millise logistika valdkonna juures seda kasutatakse?
    Jit-süst on selleks , et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suurt rõhku lühikesele, sobivale läbimisajale. JIT kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotussüsteemis. Nõudlus ja pakkumine viiakse vastavusse teel, et soovitud kaup saabuks õigel ajal ja –koguses, mitte varem ega hiljem.
  • Mis on Kanban või JIT süsteemi toimimise eelduseks ?
    Nulli lähedane laovaru, lühike läbimisaeg, väike, sage täienduskogus, hea kvaliteet, 0 defekti
  • Logistika alused #1 Logistika alused #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 196 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mannawaht Õppematerjali autor
    Ene-Mall Villemi
    1. Kontrolltöö küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Logistika 1 KT küsimuste vastused
    11
    doc

    Logistika 1 KT küsimuste vastused

    1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või

    Logistika alused
    Logistika spikker
    2
    docx

    Logistika spikker

    KAIZEN ­ tegevuste operatsioonide vähehaaval täiustamine. Logistikateenuste osutamise areng jaotub 4 tasandisse vastavalt tehnoloogia arengule: Tegevusaegsed elemendid kindlustavad otseselt toote jaotuse kliendile: 1. 1PL (1950 ­ 1970) First Part Logistics ehk asutusesisene logistika. Sel ajajärgul tegi 1. Defitsiidi tase . laodefitsiiti analüüsitakse kaupade ning klientide lõikes. Juhul, kui laos ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli oma autopark ja laod ja nõutavat kaupa pole, siis probleem püütakse lahendada asenduskauba pakkumisega või põhitegevuse kõrvalt pidi juhtima ka transporti ja ladusid. hilisema kauba kohaletoimetamisega

    Ettevõtlus
    Ärilogistika konspekt
    74
    docx

    Ärilogistika konspekt

    Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on : 1)mõttelaad, kompetentsus ja tegutsemisviis konkurentsivõime tõstmiseks 2)strateegia parema koha saavutamiseks turul 3)eelmainitud tegevusvaldkondade ühteliitmine 4)protsess, mis seob tarneketi osalised integreeritud tegevuseks Logistika osategevused

    Ärilogistika
    Logistika
    5
    doc

    Logistika

    Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast. Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital, aeg, organisatsioon) ja tootmisprotsesside optimeerimine. Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%. Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle kvantiteediga teatavas ajaühikus ­ nt käibega kuus, saadetiste arv päevas jne. Transpordivoog ­ neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Võivad liikuda firmade sees või firmade vahel.

    Majandus
    Logistika I eksami materjal-spikker-koos raamatu lehekülgedega
    16
    docx

    Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

    toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19  hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.  materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus.  jaotuslogistika - valmistoodete toimetamine klientideni neile sobival ajal ja moel. 3) Logistika tekkimise ja arengu tegurid (loengumaterjalidest)

    Logistika ja tarneahelad
    Logistika konspekt
    15
    doc

    Logistika konspekt

    ETTEVÕTTE LOGISTIKA www.logistikauudised.net Arukalt korraldatud protsess. Eelis globaliseeruvas maailmas. Õige kaup, õiges kohas, õigel ajal, õiges koguses, õiges seisundis ja õiglase hinnaga. See, kes suudab efektiivsemalt korraldada toote või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada

    Logistika
    Ärilogistika- eksamimaterjal
    76
    docx

    Ärilogistika- eksamimaterjal

    1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).  Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.  Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja

    Ärilogistika
    Tarneahela juhtimine
    7
    docx

    Tarneahela juhtimine

    LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K 09 KÕ 2 Hanna Kuldsaar TARNEAHELA JUHTIMINE Ainetöö Õppejõud: Tiit Piirimäe Mõdriku 2011 1. Tarneketi Juhtimise Spetsialistide Halduskogu määratleb logistika ja tarneahela juhtimist ja nende tegevuspiire järgmiselt: · Logistika juhtimine ­ tarneketi juhtimise see osa, mis planeerib, realiseerib ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud infovoo edasi- ja tagasisuunalise liikumise ning ladustamise tasuvust ja tõhusust lähte- ja tarbimiskoha vahel klientide vajaduste rahuldamiseks. · Tarneketi juhtimine ­ hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi

    Tarneahela juhtimine




    Kommentaarid (4)

    craig profiilipilt
    craig: Üldises plaanis hea materjal.
    09:05 30-01-2018
    mati25 profiilipilt
    Mati Kaabermaa: Sain vajalikke vastuseid kyll
    20:51 20-11-2010
    ruiks profiilipilt
    ruiks: suht üldine
    23:53 13-12-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun