Logistika (1)

Logistika kui töövahend hõlmab endas: laotegevust, laovarusid, veondust, infot, pakkimist, korjet e tagastust.
Logistika on materjalivoo ( tooraine , pool- ja valmistooted) ning sellega seotud info lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadust.
Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile.
Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani.
Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest , tootmisprotsessis olevast materjalidest /poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel.
Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused.
Logistika juhtimine – strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel.
Tarneketi juhtimine – kaubavoogude organiseerimine , planeerimine , kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult.
Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust.
Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. 1-10% toote lõpphinnast.
Tootmislogistika eesmärk on tootlikkuse suurendamine , tehnoloogia arendamine, ressursside (tööjõud, kapital , aeg, organisatsioon ) ja tootmisprotsesside optimeerimine .
Jaotuslogistika eesmärk on juhtida logistika tegevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni järgmisse etappi ning lõpptarbijani. 3-25%.
Voog on ajas pidevalt kulgev katkematu protsess. Voogu mõõdetakse selle kvantiteediga teatavas ajaühikus – nt käibega kuus, saadetiste arv päevas jne.
Transpordivoog – neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Võivad liikuda firmade sees või firmade vahel.
Infovoog – liigub üldiselt materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovoog moodustab infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda transpordi ja teiste liituvate voogude (rahavoo ja tagasisuunalise voo) haldamisel ja juhtimisel.
Rahavoog on seotud kauba ostmisel seotud maksetega. Rvoog liigub vastupidises suunas.
Logistika arengule ja kasutusele kaasaaitavad tegurid: geograafilised erinevused, spetsialiseerumine, tehnoloogia areng, poliitiline ja sõjaline mõju, sotsiaalne suhtlemine , keskkonnakaitse ja ökoloogia probleemid.
Logistika tekkimise põhjus on, et arenenud riikide majanduses oli tekkinud olukord, kus kapital oli külmutatud varudena ladudesse, mille tõttu kapitali ringlus oli aeglane. Laod olid täis, loodi üha uusi ladusid . Kõik see nõudis raha ja investeeringuid. Raha peab aga ringlema ja võimalikult kiiresti.
Lükkamise põhimõte ( Push Start):

Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid

Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa

Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid

Ostetakse suurte partiidena ja harva

Põhilised on müügiprognoosid

Jaotust käsitletakse kui vedu (aluseks on veolepingud)

Ei reageerita nõudlusele

Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides
Logistika eesmärk ei ole üksnes toodete müümine, vaid pigem tarbija vajaduste rahuldamine logistikasüsteemide abil.
Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtulise kasulikkuse suurendamine ning tarbija rahulolu tõstmine.
Logistika funktsioonid: transport, laomajandus ja varud laos, info, juhtimine, klienditeenindus , varustus, turustus, pakkimine, tagastus e. korje, tootmine (annab kaubale vormilise kasulikkuse)
Logistika missioon on tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges koguses, et kindlustada ettevõtte väärtuse võimalikult suur kasv.
Logistika ülesanne on logistiliste funktsioonide (materjal/tooted) liikumise reguleerimine (planeerimine/kontroll), mis hõlmab hankeid, tootmise korraldamist ja jaotust.
Logistiliste funktsioonide peaeesmärgid:
Sisseostmisel......madal sisseostuhind
Tootmisel...........madalad tootmiskulud
Müük..................müüa võimalikult suurtes kogustes
Transport ............odavad veokulud tooteühiku kohta
3PL - kolmepoolne leping – pikaajaline koostööleping 3-nda osapoolega, kes osutab mingit teenust (nt transport).
Downsizing – töötajate koondamine
Eestis võib logistika arengu alguseks lugeda 1999. aastat, viimast majanduslikku stagnatsiooni perioodi, mille põhjustas peamiselt Vene rubla devalveerimisest tingitud Vene turu ärakukkumine Eesti ettevõtte jaoks.
Lääne-Euroopas saab logistika võidukäigust rääkida alates 1992. a-st:

Ühtse Euroopa majandusruumi loomine

EU piiride avamine (tollipiiride kadumine) ja EL standardite kehtestamine
Need tõid kaasa konkurentsi kasvu (rahvusvahelike) ettevõtete vahel ja jaotus(tootmis) süsteemide ratsionaliseerimise.
Outsoursing – teenuste sissostmine, raamatupidamise teenus, transport, tootmine.
Sisendlogistika haarab ennem tootmist toimuva toormaterjalide ja pooltoodete hankimise/ ostmise . Järgneb tootmine.
Väljundlogistika puhul kasutatakse nimetusi, nagu (füüsiline) jaotus, turunduslogistika. V.log ülesandeks on toote saamine kliendini või lõpptarbijani õigel ajal, sobivate partiidena. Laiem eesmärk: oma konkurentsiasendi jaoks parim teenindustase võimalikult madala kogukuluga. Ehk marketing .
Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma.
Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel.
Iga kommertsettevõtte eesmärgiks on maksimeerida kaubale lisanduvat väärtust, suurendamaks seega oma konkurentsivõimet ning kasumit.
Kaubale lisanduvat väärtus saab suurendada:

ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid

ettevõte muudab kauba klientidele atraktiivsemaks teistest samalaadsetest kaupadest, nii et too on nõus rohkem juurde maksma.
Eristume võib toimuda: a)kauba enda omaduste, kvaliteedi osas b)marketingi osas
c) hanke - ja tarnesüsteemi e. logistika osas.
Väärtuste lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote kontseptsioon turunduses .
Tuumtoode – kliendi üldine vajadus, mis peab saama rahuldatud.
Loodetud toode – kliendi minimaalsed ootused toote osas.
Laiendatud toode – müüa poolt pakutav, mis ületab kliendi ootusi või tema jaoks harilikku taset.
Potentsiaalne toode – kõik, mida saab potentsiaalselt tootega teha, suurendamaks selle kasulikkust kliendi jaoks.
Väärtuskett on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust.
Väärtuskett koosneb primaarsetest e. põhitegevustest (hankelogistika, operatsioonid , jaotuslogistika, turundus ja müük, teenindus) ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest (ettevõtte infrastruktuur , inimressursside juhtimine, tehnoloogia arendamine, hanked ).
7Õ REEGEL
Õige toode, õiges koguses, õiges seisukorras, õiges kohas, õigel ajal, õigele kliendile, õige hinnaga. Iga Õ rikkumine katkestab tootevoo ja viib kehvale klienditeenindusele.
Klienditeeninduse faktorid :
Kättesaadavus e. suutlikkus omada kaupu siis, kui klient neid vajab.
Kättesaadavus rajaneb kolmel mõõtühikul:

Laodefitsiidi sagedus – kui hästi ettevõte suudab tagada kauba kättesaadavust.

Tellimuste täiteaste – nt kui kauba tellimus on mingile kaubale 100 üh ja ainult 97 on kättesaadavad, siis tellimuse täiteaste on 97%.

Täielikult kohaletoimetatud tellimused – tellimuste %, mis on 100% täidetud vastavalt sissetulnud tellimustele.
Ülalmainitud kolm kättesaadavuse mõõtühikut näitavad millises ulatuses on ettevõtte varude juhtimine vastavuses klientide nõudlusega.
Tegevussuutlikkus – tegeleb kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga . Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimustsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus .
Teenuse usaldusväärsus – organisatsiooni võimekus tellimuste täitmisel, et need saabuksid kohale vigastusteta, õigel ajal, kaasnevad kaubaarved on korrektsed ja vigadeta, õigetele tarneaadressidele, õigetes kogustes jne.
Klienditeenindus jaguneb müügieelseteks, -aegseteks ja –järgseteks.
Müügi all mõeldakse siin ajatsüklit kliendi tellimuse laekumisest kuni tellitud kauba kohaletoimetamiseni.
Müügieelsed elemendid kuuluvad rohkem ettevõtte juhtimis- ja marketingstrateegia alla. Omavad märkimisväärset mõju läbimüügile: kirjalik klienditeeninduse programm, klientide informeerimine klienditeeninduse tegevusprogrammi olemasolust, klienditeenindajate kättesaadavus, ühtne tellimuste esitamise kontaktpunkt ja meetod, tellimuse suuruse piirangud, klienditeeninduse süsteemi paindlikkus.
Müügiaegsed elemendid on aspektid, mis assotsieeruvad tavapärase klienditeeninduse käsitlusega. Need on tellimustsükli kestvus, kaupade kättesaadavus, info tellimuse täitmisest, tellimustsükli elemendid, kohaletoimetamise usaldusväärsus, kiirsaadetised, kauba ümbervedu, süsteemi täpsus, tellimise mugavus, kauba asendatavus.
Müügijärgsed elemendid on klienditeeninduse elemendid peale kauba mahamüümist. Need on; installeerimine, garantiiremont, remont , varuosad , väljakutse aeg, toote jälgimine, klientide kaebused , reklamatsioonid , kauba tagastamine, toote asendamine, arve väljastamise protseduurid.
Klienditeeninduse strateegia väljakujundamise meetodid:

Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile – määratakse klienditeeninduse tase sel aluse, et asetatakse end kliendi rolli, püüdes ära arvata, mida klient teeb, kui tema poolt soovitud kaupa parajasti pole saada.

Kulude-tulude kompromiss – kulud logistilistele tegevusvaldkondadele (transport, laomajandus, infovahetus) vaadeldakse kui kulusid klienditeenindusele.

ABC analüüs – alati on ühed kliendid ja kaubad ettevõttele tulutoovamad kui teised. 80:20 reegel.
Kliendi kauba maatriks – klassifitseerib kliendid ja kaubad vastavalt nende panusele firma kasumi moodustamisele.
Perfektne tellimus – kombineeritud mõõtühik, mis arvestab samaaegselt kõiki tähtsamaid klienditeeninduse faktoreid tellimuste täitmisel. St. protsentide kõikide %de korrutamist. Nt: 98%, 97%, 99% = 0.98*0.97*0.99= 95%