Vene turu ärakukkumine Eesti ettevõtte jaoks. Lääne-Euroopas saab logistika võidukäigust rääkida alates 1992. a-st: 1. Ühtse Euroopa majandusruumi loomine 2. EU piiride avamine (tollipiiride kadumine) ja EL standardite kehtestamine Need tõid kaasa konkurentsi kasvu (rahvusvahelike) ettevõtete vahel ja jaotus(tootmis) süsteemide ratsionaliseerimise. Outsoursing teenuste sissostmine, raamatupidamise teenus, transport, tootmine. Sisendlogistika haarab ennem tootmist toimuva toormaterjalide ja pooltoodete hankimise/ostmise. Järgneb tootmine. Väljundlogistika puhul kasutatakse nimetusi, nagu (füüsiline) jaotus, turunduslogistika. V.log ülesandeks on toote saamine kliendini või lõpptarbijani õigel ajal, sobivate partiidena. Laiem eesmärk: oma konkurentsiasendi jaoks parim teenindustase võimalikult madala kogukuluga. Ehk marketing. Väärtus on summa, mida klient on nõus organisatsiooni poolt pakutava kauba eest maksma.
strateegia Algas kompleksne lähenemine firma tegevusele, mille puhul firma tegevust vaadeldi ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. See tähendas tarnijate ja jaotuskanalite kaasamist, et kindlustada lõpptarbijale õige toode õigete kuludega õigel ajal õiges kvaliteedis, koguses ja kohas. Säästeti eelkõige transpordikuludes. 17. Ettevõtte majandustegevus jaguneb logistika seisukohalt kolmeks (nimeta need). SISENDLOGISTIKA materjalide liikumine organisatsiooni sisse. SEESMINE LOGISTIKA materjalide liikumine organisatsiooni sees. VÄLJUNDLOGISTIKA materjalide liikumine organisatsioonist välja. 18. Mis huvitab logistikat tootmise juures. Tootmise puhul on olulised: · Ressursid · Tootmistsükli pikkus: tasakaalustada pikast tootmistsüklist tekkiv sääst ja kõrgest laoseisust kasvavad kulud
B. Eristumine eristumine toote omadustes või kvaliteedis, turunduses või logistikas C. Keskendumine turunisile määratakse väike osa turust, kus kasutatakse kas madalama hinna või eristumise meetodit 7. Mis on väärtusahel? Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust. 1 8. Millised on väärtusahela 5 põhitegevust? 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 9. Mille poolest erinevad üksteisest traditsiooniline kontopõhine ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC Costing)? Traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus on oma olemuselt suunatud ettevõttest väljapoole (maksuamet, omanikud, kreeditorid jt). Traditsioonilise kontopõhise kuluarvestuse korral ei ole võimalik siduda kuluobjekte mingite kindlate tegevustega (üldkulud).
Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 10. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL
Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 10.Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 11.Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA
logistikasüsteemi abil. Logistikasüsteem on logistilisi funktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviksüsteem, mille peaeesmärgid on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse suurendamine ning tarbijate rahulolu tõstmine. Tootmine annab kaubale vormilise, transport ruumilise, turundus omamise ja logistika ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse. Logistika jaguneb hankelogistika e sisendlogistika, seesmine logistika e materjalilogistika e tootmislogistika ja väljundlogistika e jaotuslogistika. Logistika üldkoseptsioon ja tulu 1) Peame püstitama strateegilised prioriteedid 2) Peab leidma kompromissid esmalt eesmärkides ja eesmärgi saavutamise vahendites 3) Käsitled logistikasüsteemi kuuluvaid ettevõtteid ja nende võrgustikku terviksüsteemina. See muudab süsteemi jälgitavamaks ja koos sellega juhitavamaks.
Keskenduti operatiivsele tegutsemisele, logitilisele tervikstruktuuri arendamisele ei pööratud erilist tähelepanu. Kulude juhtimine muutus oluliseks. Firma tegevust hakati vaatama ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. See tähendas tarnijate ja jaotuskanalite kaasamist, et kindlustada lõpptarbijale õige toode õigete kuludega õigel ajal õiges kvaliteedis, koguses ja kohas. Säästeti eelkõige transpordikuludes. Ettevõtte majandustegevus logistika seisukohalt jagunes kolmeks: sisendlogistika (tegevused, mida tehakse materjali saamiseks ettevõtte käsutusse – materjalide ja pooltoodete soetamine, tarnimine, hankimine, ostmine), seesmine logistika (hinnatakse ressursse, mis on tootmiseks vajalikud) ja väljundlogistika (valmistoote jaotuse, liikumise ja ladustamise toimingud tootmisest tarbijani, turustuse lõpp-punkti). 4) Tarneahela integratsiooni etapp (väärtusketikeskne etapp) - etapi algus 90.aastatel. logistikale lisas tähtsust üldine areng ja rahvusvaheline
hulgimüüjad ja lõpuks ehk ka tarbijad · Firmad keskenduvad ühele kindlale funktsioonile, milles nad on tugevad · Keerukasse ahelasse lisandub logistikakeskus, et koondada tarneid ning komplekteerida koormaid klientidele. Lühema tarneahela kasulikkus: · Protsesside analüüs ja arendamine on kergem kui sa omad suuremat osa tarneahelast (vertikaalne integratsioon) · Tarnijate baasi vähendamine võib oluliselt lihtsustada ettevõtte sisendlogistika korraldust ja võimaldada koostöösuhete arendamist · Kui endal on võimekus teha, siis miks jätta osa kasumit teenusepakkujale? · Kas iga ettevõte tarneahelas suudab enda rolli õigustada? ("cut out the middle man") · Lihtsam on konkureerida, kui sa omad kontrolli suurema osa ahela üle · Vähem osapooli = võimalik kiirem kaubavoog · Vähem osapooli = parem info, vähem müra · Vähem osapooli = vähem huvide konflikte
Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Väärtusahela moodustavad omavahel seotud logistilised protsessid, milles iga protsess lisab (või vähemalt peaks lisama) tootele väärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahela põhitegevused: 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 29. Kuidas mõõdetakse klienditeenindust (vähemalt 5)? 1) Tagastuste % 2) Õigeaegselt kohaletoimetatud saadetiste % 3) Tarneaeg 4) Tellimuste täiteaste 5) Täielikult tarnitud tellimused 6) Laodefitsiidi sagedus kliendi jaotuskeskuses 30. Milline on 7Õ reegel? ÕIGE TOODE TOIMETATAKSE ÕIGES KOGUSES ÕIGES SEISUKORRAS ÕIGESSE KOHTA ÕIGEL AJAL ÕIGELE KLIENDILE ÕIGE KULU/HINNAGA. 31
annaabi.ee 
