Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944 (0)

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941

I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Komisjon jaotas oma uurimistöö kolmeks osaks: esimene Nõukogude okupatsioon (1940–1941), Saksa okupatsioon (1941–1944, lõppraport avaldati aastal 2001) ja teine Nõu- kogude okupatsioon (alates 1944. aastast).

Ajalugu

20

doc

Eesti II maailmasõjas ja kordamisküsimused

läbirääkimisi nii Saksa poole kui lääneriikidega. Stalin valis liidu esmalt Saksamaaga, kuna ainult Hitler oli nõus sõda alustama. – Stalin, sõlmis salakokkuleppe esmalt Saksaga, lääneriikide vastu (MRP 23.08.1939.a.) hiljem leping ka lääneriikidega Saksa riigi vastu (nn. MRP2 15.10.1939.a.) Sõja nö. sünnitunnistuseks loetakse esimest 23.aug1939.a. sõlmitud MRP, millega jaotati Saksa ja N.Liidu vahel mõjusfäärid, andes võimaluse sõda alustada. 1.september 1939.a. ründas Saksa armee Poolat, olles veendunud et N.Liit on liitlane. Sellega algas II maailmasõda. Sakslased saavutasid kiiret edu oma uudse välksõja taktikaga. (tankide koondatud kasutamine) Olles lasknud sakslastel ära teenida poolakate viha ja kogu maailma pahameele, ründas N.Liit 17.sept. omakorda Poolat, muutes sõja maailmasõjaks ning hõivas Poola idaosa. Seda serveeriti kui Ida-Poola „päästmist nende fašistlike valitsejate käest“.

Ajalugu

15

doc

Eesti iseseisvumine

· Puhkevad ägedad vaidlused piiriküsimustes, kuid punaarmee ebaõnnestumised Narvas sunnivad vene diplomaate järeleandlikusele ja 31.detsember sõlmitakse vaherahu, mis jõustub 3. Jaanuarist ­ Vabadussõda saab sellega läbi · Rahuläbirääkimised kestavad ligi kuu  · 02.02.1920 sõlmitakse rahuleping, milles: Määrati Eestile sobilik riigipiir Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud väeosad Eestis Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla Eesti vabanes kohustused vene välisvõlgade tagasimaksmises osaleda Sai Venemaa kullavarudest 15 miljonit kuldrubla Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust ja rippumatust ---- rahuläbirääkimisi üritati pidada juba septembris, Pihkvas, aga edutult Asutav Kogu 23.aprill 1919 · Valiti demokraatlike üldvalimiste teel · Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt:

Ajalugu

8

doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile.

Ajalugu

3

odt

Nõukogude okupatsioon

ajakirju, keelustati seltsitegevus. Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat. Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit, ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse. SUVESÕDA 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandunud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Piirilahingutes kantud hiiglasllikest kaotustest vapustatud punaväed loovutgasid vastupanuta

Ajalugu

8

docx

Eesti NSV (ENSV)

EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud

Ajalugu

22

docx

Eesti ajalugu: eksami teemad 2012–2013

· 1906. aastal asutati Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts. 1.2 Parteid. 1. VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 2. Balti Konstitutsiooniline Partei Riias (baltisakslased) 3. Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond Tallinnas (baltisakslased) 4. Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond Peterburis (Hellat) 5. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) 6. Vene parteide osakonnad (konstitutsioonilised demokraadid, esseerid jt) 2. 1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon. Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Parteide kujunemine. Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus. 2.1 1917. aasta Eestis · 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared · Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli: Tingimusteta toetus Venemaale Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist

Eesti ajalugu

24

doc

PKHK Ajaloo konspekt

Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist.

Ajalugu

Kommentaarid (0)