Nõukogude okupatsioon (0)

1 Hindamata

NÕUKOGUDE OKUPATSIOON
EESTI OKUPEERIMINE
Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale.
Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale , kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees , kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse.
14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. N Eestile ja lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16 juunil. 17 juunil tuli üle eesti piiri varahommikul 90 000 okupatsiooniarmee sõudrit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikul loovutada relvad. Viimane korraldus oli mõeldud Kaitseliidu relvistustamiseks.
JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES
Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Ždanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelstele ringkondadele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetumiseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Demonstrandid suundusid Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga.
21 juuni õhtul andis toimuvast šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus . Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse töökavas räägiti kodanikuõiguste kindlustamisest , ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega.
Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mis saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised (riigikogu ei moodustatud). Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propagandad Moskva-meelsete kadidaatide toetuseks . Kõik rahvusliku opositsiooni esitatud kandidaadid tõrjuti erinevatel ettekäänetel kõrvale. 14-15 juulil toimunud Balti valimised olid ehtnõukogulikud: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Tagajärjed olid etteaimatavad: väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valimas käinutest.
21 juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ( ENSV ) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu - „rahuldades eesti rahva palve “ - otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule.
ÜMBERKORRALDUSED
Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine . Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud , maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus .
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon . EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli temalgi vaid piiratud tegevusvabadus, viies ennekõike ellu Moskva tahet. Peagi muudeti esialgu formaalselt iseseisev EKP üleliidulise kompartei osaks.
Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Nende sammude tulemusena käis viimastel aastatel jõudsalt kosunud majandus kiiresti alla ning tekkis terav vihavaen okupantide vastu. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ning kaupade defitsiidi teke.
Niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi -leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni . Teatris, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Peamisteks „kunstiliikideks“ kujunesid ülistavad paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur . Algas kuluuriväärtuste hävitamine: purustati mäletussambaib, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus .
Ümberkorraldused saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat . Kuni 1940 aasta lõpuni kadus teatmatusse üle 1000 inimese, peamiselt endine poliitik ja majanduslik eliit , ka küüditati Venemaale. Repressiivpoliitika kulminatsiooniks oli 1941. aasta juuni massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis kolmes Balti riigis. Eestis umbes 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid aga asumisele Siberi kolhoosiküladesse.
SUVESÕDA
22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandunud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juulil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Piirilahingutes kantud hiiglasllikest kaotustest vapustatud punaväed loovutgasid vastupanuta kogu Lõuna-Eesti, kuid seejärel pääses Punaarmee ülekaal uuesti maksvusele. Saksa väejuhatuse tähelepanu koondus Tallinnale, mis olu muudetud Balti sõjalaevastiku peabaasiks. Pärast nädal aega kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28. augustil Tallinna maha. Mõnda aega jätkusid veel võistlused Lääne-Eesti saartel, kuid omadest äralõigatud punaväelased ei suutnud kaua vastu panna.
Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad . Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba. Üksikud inimesed varjasid end NKVD eest juba 1940 aasta sügisel, massiliseks muutus selline varjumine aga pärast 14. juunil küüditamist. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks, kaugemaks sihiks sai kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõikjal tekkis metsavendade salku, mille juhtideks olid ohvitserid, kaitseliitlased, politseinikud või lihtsalt aktiivsed koahlikud mehed. Metsavendade relvastus piirdus enamasti kergete käsirelvadega ja neidki oli vähe.
Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi , punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis , jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile.
Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid , vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased tööstushooneid ja raudteid, põletasid talusid, tapsid kariloomi ja hävitasid varasid, mida ei jõutud välja vedada.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria258 Õppematerjali autor

õpiku järgi tehtud. sisaldab: eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised balti riikides, ümberkorraldused, suvesõda

eesti okupeerimine suve sõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis. Prantsusmaa kapituleerus, Briti väed evakueerusid. Maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, Moskva valmistus Balti okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamist: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises.

Ajalugu

doc

Nõukogude okupatsioon

Nõukogude Liidu koostatud uus põhiseadus e) Tuli Riigivolikogu asemel Ülemnõukogu. 2) Majandusreformid a) Hakkas pihta riigistamine b) Kuulutati kogu maa riigi omandiks c) Talude maksimaalne suurus oli 30 hektarit d) Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted e) Majandus langes jõudsalt. 3) Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides hakati õpetama marksismi- leninismi b) Teatris, kinodes esitati nõukogude autorite loominguid c) Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid d) Kehtestati ülirange tsensuur e) Algas kultuuriväärtuste hävitamine 4) Repressioonid a) Kadus teadmata üle 1000 inimese b) Küüditati koos perekonnaga Päts ja Laidoner c) Laienesid veelgi suuremad arreteerimised d) Toimus suur massiküüditamine 1941. aasta 14 juunil. Suvesõda. 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juunil

Ajalugu

doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele,keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad. 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks?

Ajalugu

doc

Nõukogude liidu ja Saksa okupatsioon

Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati. Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin).

Ajalugu

doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma üksteisele igasugust abi, kaasa arvatud ka sõjalist, otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt · NSVL kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega soodustatud tingimustes · EV kindlustab Nõukogude Liidule õiguse omada Eesti saartel Saaremaal ja Hiiumaal

Ajalugu

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Vaatamata ametliku propaganda katsetele kujutada baltisakslaste lahkumist 700-aastase orjapõlve lõppakordina, vapustas see tõsiselt avalikust, kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali ning tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Nõukogude okupatsioon Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed välksõja taktikat kasutades kiiresti Taani ja Norra, mais okupeeriti Holland ja Belgia ning siseneti Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne- Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamises: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist

Maailmasõjad

docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid