Kapten Tonks Reisi algus Elas kord üks mees, kes oli vaene laeva kapten. Ta reisis ülemaailma koguaeg ja peatus ,et tuua kaupa juurde või siis mehi juurde värvata. Ükskord ühel ilusal päeval maabus kapten Hiinas ja värbas seal palju meremehi ja ostis palju kaupa ,et teha suur reis. Ja kuna tal oli raha vähe siis ta pidi tegema rahvale väikse reisi üle mere. Väga palju rahvast tahtis kapten Tonksi laevale pääseda aga ainult mõned said laeva pardale. Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi
Viieteistkümneaastane kapten Autor: Jules Verne Pealkiri: Viieteistkümneaastane kapten Tegevusaeg: 19. sajand Kesksed tegelased: Dick Sand Raamatu peategelane. Julge, kohusetundlik ja hooliv. Järeldan seda sellest, et noor poiss oli nõus võtma enda peale nii suure vastutuse nagu seda oli laeva kapteni amet. Ta muretses mandrile sattudes kõigi heaolu pärast. Ta mõtles tihti endamisi, et kui ta oli kapten merel, siis peab ta olema seda ka maa peal. Neegrid Bartholomeus ehk Bat, Tom oli vana neeger ja Bati isa, Austin, Akteon ja Herkules. Kõik neli nooremat olid hea kehaehitusega ja väga tugevad aga eriti paistis oma tugevuse ja suurusega silma Herkules. Neegrid leiti ja võeti laevale mahajäetud laevast. Veel oli nendega kaasas koer Dingo kellel oli eriline vimm laeva koka Negoro vastu. Neegrid olid väga ustavad Dick Sandile kuigi nad ei olnud selleks kohustatud, sest nad ei olnud orjad
.kui eraldi raamatuna. Kogutud teosed (82 köidet) ilmusid 18781910 UNESCO statistika põhjal on Jules Verne maailma kõige enam tõlgitud kirjanik, tema teoseid .on avaldatud 148 keeles Tema kuulsaimad teosed on "Reis maakera südamesse", "20 000 ljööd vee all" ja .""Viieteistkümneaastane kapten Enne selle raamatu valimist oli mul valida kolme raamatu vahel ning ma ei suutnud otsustada, millist võtta. Niisiis ma lugesin kõigist kolmest raamatust läbi esimesed 20 lehekülge ning siis tegin otsuse. Selle raamatu koheselt põnev algus aitas mul seda valikut teha, kuid kaasa aitas .ka huvi Jules Verne raamatute vastu, kelle ühte teost ma juba olen lugenud 3 Tegelaste iseloomustus
Viiteistkümneaastane kapten 2. veebruaril 1873 asus laev nimega Pilgrim San Franciscost püügiretkele. Selle laeva omanikuks oli James W. Weldon. Laeva kapteniks oli kapten Hull. Laevas oli viisteist madrust ja ühest jungast koosnev meeskond. Pilgrimi peal oli ka üks viieteistkümne- aastane poiss, kes oli peaaegu terve oma elu koos kapten Hulluga laeval veetnud. Ta nimi oli Dick Sand. Poiss oskas ka natukene laeva juhtida. Laev sõitis igal aastal korra Uus-Meremaale, et sealt võtta peale vaalapüüdjad. Nad käisid vaalajahil ja pärast seda sõideti tagasi koju. Kohapeal valisid nad endale vaalapüüdjad ja ühe koka. Koka nimi oli Negro. Seekordne saak oli aga napp. Vaalapüüdjad pandi maha ja hakati koju sõitma, ainult kokk jäeti alles, kes tahtis koos nendega sõita San Franciscosse. Ära
Kapten James Cook Sissejuhatus James Cook, rohkem tuntud kui Kapten Cook, on üks maailma kuulsamaid maadeavastajaid. Kapten Cook oli hiilgav matemaatik ja meresõitja, kuid eelkõige oli ta suur juht. Cook hoolis väga oma meeskonnast ja jälgis, et nad hoiaksid puhtust ja sööksid värsket toitu. Teda on nimetatud ka maailma kõige inimlikumaks meresõitjaks läbi aegade. Tänu temale laienesid eurooplaste teadmised Okeaania kohta märgatavalt. Ekspeditsioonidele kaasavõetud teadlased ja kunstnikud uurisid ning jäädvustasid külastatud maid, inimesi ja loodust. See äratas eurooplastes huvi Okeaania vastu.
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele
Kuid Oleander kui tüüp oli Alverile nii kiusavalt põnev, et seda ei saanud niisama kõrvale jätta, ja 1988. aasta alguses võttis kirjanik ta uuesti kasile. Tulemus? Monotoonsete pikkvärsside hulga asemel on nüüd lugeja ees energilised, täpsed, hoolikalt liigendatud, mitmele tasandile paigutatud lühivärsid. Romantiline põhitoon on säilinud, aga tasandatud on mõõ- dutundetut hüperboolsust ja otsustavalt kärbitud räiget sõnaliigsust Teost on ideeliselt teravdatud, rõhutamaks kapten Oleandri kalestumust, kodumaatust ia inimlikku väärdumust. Autori hinnang tegelasele on isegi karmim kui algvariandis -- poeemi lõpust on ära jäetud romantiline kontrast. 1932. aasta Oleander päästis toma enda käsul hukatud poja kesköösel, kellegi nägemata, poomisnöörist ja heitis ta surnukeha halastavalt merre. Lõppvariandi Oleander («Ise nagu meri, / mere kale kivi») seda ei tee. Kirjanik peab olema halastamatu ses mõttes, et ta ei säästa midagi (esmajoones
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnet...
Kontserdi retsensioon Toomas Kutter ,,Romansimaailmas" 11. septembril toimunud kontsert Toomas Kutter ,,Romansimaailmas", kus klaveril saatis teda Helin Kapten, osutus väga rahustavaks õhtupoolikuks. Reedesest päevast olin koolimõtetest ja probleemidest väsinud ning otsustasin vanaema ja vanaisaga kampa lüüa ning käia ära kontserdil, mis osutus väga rahustavaks. Enne kontserti sain ka piletimüüjalt kava, millest sain infot palade ja natuke ka Toomas Kutteri ja Helin Kapteni elust. Väga paljud lugude pealkirjad ei ütelnud mullle midagi, aga oli ka selliseid pealkirju, kus olen ühe kõrvaga midagi kuulnud, aga täpselt ei tea ega mäleta
I read ,,The Story Of Captain Cook". It's main character is Captain Cook. Captain Cook was an oridinery farmer son. Cook was borned in 1728 in Yorksire. The book tells us about Captain Cook adventures. His first ship was called ,,Freelove". He learned navigation on this ship. Soon Cook joined Royal Navy and in less than 2 month he was rated as Master's Mate. Now he was on ship what was called ,,Eagle". Soon ,,Eagle" met French merchant ship and there was a battle. French ship was defeated. Now Cook was promoted to the rank of Master. When peaceful period arrived, Cook had chance to work at his favourite task. The study what is called marine survyeing. Cook traveled around the world and made charts. He was recognized as the best man at making charts. And he had many other rewards. On one voyage, Cook saild nearer to the South Pole thane anyone else in the world. Soon he had to return back, because he couldn't b...
docstxt/14149498996935.txt
Mäss ´´Bounty`` pardal Selle raamatu algpealkiri on ´´The mutiny on board hms Bounty`` ja selle kirjutas inglasest kapten William Bligh kes elas aas- tatel 1754-1817.See raamat ilmus Inglismaal aastal 1790 ja Eestis aas- tal 2000.Raamatus on 239 lehekülge. See raamat põhineb tema enda läbielatud sündmustel. William Bligh (peategelane) oli kogu oma elu seotud merega. Kuueteistkümneaastaselt elas ta Briti sõjalaevastikus madruseelu ning oli 22-aastane, kui temast sai kapten James Cooki tüürimees. Selle reisi ajal tegi Bligh Cookiga tihedalt koostööd Vaikse ookeani
KURESSAARE PÕHIKOOL. REFERAAT. ,,VIIETEISTKÜMNE AASTANE KAPTEN" Koostaja: Nemo Usin Juhendaja: Merike Olo 2010/02/23 SISUKORD. 1.Peategelased... 2.Raamatu lühikokkuvõte... 3.Autorist... 4.Arvamused.../Minu arvamus... 5.Pilte raamatust... PEATEGELASED. Dick Sand-viiesteistkümne aastane kapten prõua Weldon-Pilgrimi omaniku naine väike Jack-prõua Weldoni poeg sugulane Benedikt-Jacki ja prõua weldoni sugulane Herkules,Akteon,vana Tom,Bat ja austin- viis neegrit kes leiti uppuva laeva pardalt Negoro-paha mees/Pilgrimi kokk Harris-ka paha mees keda nad kohtasid Aafrika rannikul Kapten Hull-Pilgrimi algne kapten Nan-prõua Weldoni abiline Dingo-koer kes leiti uppuva laeva pardalt RAAMATU LÜHIKOKKUVÕTE.
Verne'i fantaasia, mis on ülimalt rikas ei kaota reaalsuse piire. Ta kasutas enda koostatud kartoteeki, mis sisaldas üle 25 tuhande sissekande igasugustest maadest ja elualadest. Ta populaarsematest teostest võib ära märkida "Kapten Granti Lapsed", "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" ja "Saladuslik Saar". "Kapten Granti lapsed" kirjutas ta 1866. aastal. "Kapten Granti lapsed" jutustab kuidas laev "Duncan" läheb otsima laeva "Britannia" laevahuku ellujäänuid. "Britannia" kapten oli Grant. Seetõttu võetakse ka "Duncan'ile" kaasa ta meeleheitel lapsed Mary ja Robert. Hukust saadakse teada pudelkirja abil mis saadakse püütud kala kõhust Suur-Britannia lähedal vetes. Kiri oli kolmes keeles, igast ühest oli osa vesi ära uhtunud. Raskesti loetavat kirja proovitakse tõlkida ja saadakse teada, et laev on kusagil 37 laiuskraadi juures Austraalia lähedal põhja läinud ja ainsad ellujäänud on kapten Grant ja kaks madrust.
"Mathias Sandorf" (1885) "Vallutaja Robur" (1886) "Kaheaastane puhkus" (1888) " "Karpaatide loss" (1892) "Draama Liivimaal" (1893) "Isamaa lipp" (1896) "Õhuküla" (1901)" "Maailma isand" (1904) 3. Pealkirja tähenduslikkus Raamatul on selline pealkiri, sest selle peategelane on viieteistkümneaastane poiss nimega Dick Sand. Algul oli ta laeval nimega ,,Pilgrim’’ lihtsalt õpipoiss, kuid hiljem sai laeva kapten surma ning Dick pidi ise kapteni ametisse astuma kuna kapten oli enne püügile minekut öelnud, et laev on tema käsutuses kuni kapteni tagasi jõuab põuab kuid tema ja kaasaarvatud ka kogu meeskond ei jõudnud tagasi. 4. Tegevuse toimumise aeg ja kohad. Tegevus toimus aastatel 1873 kuni 1877. Tegelased olid peamiselt merel kuid oli ka teisi kohti. Reisi alguses oldi Aucklandi sadamas Austraalias. Edasi oldi pikka aega merel
Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond plaanis abielluda, ning teda ootas ka isa, kes oli oodanud poega kolm kuud ja elanud selle aja suures kitsikuses.
George Gordon Noel Byron Üldandmed Lord Byron(kuues parun) 22.01.1788-19.04.1824 Inglise luuletaja Romantism Isa kapten ja ema pärit aadlisuguvõsast ekstsentriline eluviis, armuafäärid, võlgad ja intsestisüüdistused Elukäik Kasvas Aberdeenis Päris Newstead Abby mõisa Lordidekoja liige 1801-1805 Harrow’i kool Cambridge’i ülikool 1809 reis Vahemeremaadesse 1812 tuli avalikuks suhe abielu naisega Elukäik 1815 abiellus ja sai lapse 1816 Šveitsis tutvus oma tulevase naisega Veenetsia – tundis huvi armeenia kultuurist
John Smith 1580 1631 { John Smith An outstanding explorer and leader, who played an important role in the history of America Responsible for the settlement and survival of first English colony in the New World English soldier, explorer, colonizer, publicist and an author Led the group of colonists of the first British colony at Jamestown from 16081609 His writings about Virginia and New England have considerable historical and literary merit He never married nor had any children Early Career Born to a freeman farmer family in England After his father's death, only 16, he quit school and started his life as a traveler and adventurer He first served as a trainee to a local merchant In 1597 he joined the army and went to wae Captured and kept as a slave for two years Managed to escape and return to England Virginia Colony Became with the Virginia Company to colonize North America for profit On May 13, 1607, 144 c...
3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid. Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant B 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 30 * 44,5S ; 1 = 155 * 35,9W ) punkti B( 2 = 08 * 21,4 N ; 2 = 15 * 51,3E ) . Leida LV ja PV; teha joonis. 2. S = 53,4 miili, LNV = 57,4. Leida lg ja Klg ? 3. TK = 320* TP = 220* d = 7*,0 E = -4,6 =5* p / p = 10 * p / p Leida MK; KN; KP; MP; KrK ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; Sitikas ja hoovuse ning triivi kohta eraldi. 4
ohutult kaetud. Kui vigastatud mängija oleks pidanud sooritama vabaviskeid, siis peab vabaviskeid viskama tema asemele vahetatud mängija, keda ei saa tagasi vahetada enne, kui ta on mänginud järgneva ajavahemiku, mil mängukell käis. Treeneri poolt algkoosseisu kantud mängijad võivad vigastuse korral saada vahetatud. Soovi korral on sellisel juhul ka vastasvõistkonnal õigus sama arvu mängijate vahetuseks. Kapten kohustused ja õigused Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. Ta võib teabe saamiseks pöörduda kohtunike poole. See peab olema tehtud viisakas vormis ja siis, kui pall on "surnud" ja mängukell seisab. Kapten võib täita ka treeneri kohuseid. Juhul kui võistkond protesteerib mängu tulemuse üle, peab kapten sellest mängu lõppedes kohe informeerima vanemkohtunikku ja kirjutama alla mänguprotokolli lahtris: "Kapteni allkiri protesti korral".
,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" On aasta 1866 ning igalpool üle maailma räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Ta on vee alla tirinud palju laevu ning sellele otsustatakse lõpp teha. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad harpuunija Ned Land, minategelasest loodushuviline Pierre Aronnax, tema teener Conseil, kapten Farragut ning mitukümmend meeskonnaliiget. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten Farragut seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi USA-sse sõitma. Kuid samal päeval näeb Ned Land seda koletist ning nad hakkavad narvalit taga ajama. Kuid see elukas pöörab otsa ringi ning otsustab rammida ,,Abraham Lincolnit". Toimub kokkupõrge ning hr Land, hr Aronnax ning Conseil kukuvad üle parda
Jules Verne ,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" Tegevusaeg: 1866-1868 Kesksed tegelased: Kapten Nemo: Salapärane inimene, kes oli Nautiluse kapten. Ta toetas rõhutuid ja oli katkestanud sidemed maaga (mitte täielikult). Tema pere oli hävitatud ja vara võetud tundmatute inimeste poolt kelle päritolu Kapten Nemo Pierre Aronnaxile, Ned Landile ja Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-2. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-2. Ankruseade. Ankruseade. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris. Aegade jooksul on ankur ise muutunud nööri otsas üle parda lastavast kivist keeruliseks suure efektiivsusega põhja pinnasesse haakuvaks seadeldiseks (Joon. 10.2.1. ja 10.2.2.) ja laevad tänapäeval peavad omama ankruseadet, kusjuures ankrute arvu, kaalu, ankrukettide pikkust ja kaliibrit reglementeerivad klassifikatsiooniühingute reeglid. ...
maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongide kasutate Eesti Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peate...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifi...
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin
Sümfoonia orkester dirigendiks oli Tarvo Leinatam. Muusikajuhiks oli Olav Ehala ja lavastajaks Ain Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast keda kehastas Hana-Liina Võsa,kes saadetakse maisesse ellu tagasi ülesandega kasvatada 7 imearmast last. Etenduses tegi ka kaasa üks meie kooli õpilane Laura Danilas kes mängis Brigitta osa ja seda oli vägapõnev jälgida.Maria saabus seitsme lapse juurde keda kasvatas kapten Georg von Trapp tal oli väga karm kord ,kus lapsed pidid reageerima nagu sõjaväes, vilepeale. Kapten reisis palju ja seega olid lapsed palju üksi kodus lapsehoidjatega kelle elud nad tavaliselt põrguks tegid . Maria õpetas lapsed laulma ja muusikat tegema, millest oli neid senieemale hoitud. Lapsed hakkasid Mariat armastama, nad laulsid koos ja mängisid palju.Kui kapten saabus koju oli ta pahane Maria
Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919. soomusrongide isaks aga nimetatakse meremees, kontraadmiral Johan Pitkat, kelle ideel ja ettevõtmisel asi teoks sai. Kõige legendaarsemaks meheks sai aga soomusrongide divisjoni ajutine ülem kapten Anton Irv. Esimene soomusrong asus Tallinnast Narva poole teele 30. nov. Rakverre. Siin käisid soomusrongi ülem kapten Parts ja kaitseliidu juhatuse esimees kaugesõidukapten Pitka Viru rinde juhataja, kindralmajor Tõnissoni jutul, kelle poolt anti neile esimeseks lahingülesandeks lüüa punased välja Auvere jaamast, mis paikneb 15 km enne Narvat. Lahingud algasid järgmisel päeval, mille käigus selgus, et "liivsoomus" ei kaitse püssi ega kuulipilduja kuulide eest
Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadmata kadunud soti meremehe kapteni Granti otsingutest. Jahtlaeva Duncan meeskond püüab merest vasarhai, kelle kõhust leitakse pudelisse suletuna kolm halvasti säilinud kirja. Kirjade desifreerimisel selgub, et mõned aastad varem teadmata kadunuks jäänud laev Britannia hukkus ning kapten Grant ja kaks madrust pääsesid 37-ndal lõunalaiuskraadil kaldale. Laeva omaniku lord Glenarvaniga astuvad ühendusse kapten Granti lapsed Mary ja Robert, kelle olukorrast liigutatuna asutakse nende isa otsima. Põhiprobleemiks merehädaliste asukoha määramisel on pudelposti kehv säilivus, mis võimaldab säilinut mitmeti tõlgendada. Ainsaks kindlaks orientiiriks on juba nimetatud 37. lõunapoolkera paralleel
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Section -is. Dokumentide erinevaid liike on ääretult palju, allpool on toodud põhilised neist koos kirjeldusega. Dokumendid laeva klaarimiseks Enamuse antud dokumentidest vormistab kolmas tüürimees ja neil peab olema kapteni allkiri ning laeva pitsat. General Declaration ülddeklaratsioon, sisaldab kokkuvõtet laeva andmetest ja laeva varudest, nõutav sadamavõimude poolt, vormistab kapten. Custom Clearance antud eelmisest sadamast ja on tõendus selle kohta, et laev on lähtesadamast ilma probleemideta välja klaaritud, vorme on väga palju erinevaid (sõltuvalt riigist), nõutav sadamavõimude ja tolli poolt. Crew List meeskonnanimekiri koos andmetega ametikoha, sünnikuupäeva
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need ...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini ta...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner- terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Tä...
Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid. Professor mängib lihtsalt Kapteniga ilma et viimasel sellest
Robur" ("Robur le conquérant", 1886), mille kangelane, kes on ehitanud õhust raskema lennumasina "Albatross" ning sooritab sellega ümbermaailmareisi, lausub teose lõpus: "Minu leiutis on enneaegne, rahvad pole veel küpsed üldiseks vennalikuks liiduks. Lahkun ja võtan kaasa oma leiutise." Aasta enne surma aga avaldab ta Roburi loole järje "Maailma isand" ("Le maltre du monde", 1904; eesti k. 1908), milles egoistlik kangelane, kellel puudub kapten Nemo õilsus, otsustab siiski kasutada oma kõikjal liikuvat sõiduriista teiste inimeste alistamiseks. Analoogilise arengu teeb muide läbi ka Ameerika "Kahuriühing", mis romaanides "Maalt Kuule" ja "Ümber Kuu" ("Autour de la Lune", 1869) tegutseb omakasupüüdmatult teaduse ning inimkonna huvides, kavatseb triloogia viimases osas "Põhi ülespoole" ("Sens dessus dessous", 1889; eesti k. 1906) maakera telge paigalt nihutada, selleks, et kasulikumalt
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
*VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
tegi krundi huvitavamaks, kuna seal oli teine suur maaplats, mille rentis aurusaeveski, kes lasi selle platsi puriitu täis laduda. See oli nagu tõeline labürent.Kitsaste riitede keskel oli väike salapärane hirmutav majake aurusaeveski. Mõlemad poiste kambad tahtsid seda krunti endale sest seal oli palliväljak. Krunti valvas koer ja valvur slovakk- must koer nimega Hektor, et keegi krundisolevaid puid, põõsaid ei varastaks ega põlema paneks. Pal-tänava sõjavägi moodustus: Kapten, leitnat ja mooremleitnant. Reamehi oli vaid üks väike valgepäine poisike Nemecsek. Kõik võisid reameest karistada ja toppida vastavalt oma soovile kindlusvangistusse. Pal-tänava posite salgal oli oma väike puna-roheline lipp, mille oli Csese õe õmmeldud. Must nimekiri- Raamat kuhu kanti Pal-tänava poiste grupi nimesi , kes eksisid reeglites. Nt. Kapten Janos Boka unustas krundi värava riivi panna, mille tõttu varastati punasärkide kapteni Feri Atsi poolt lipp ära.
ICTM 1969) ette nähtud mõõdureeglite järgi. Need reeglid jõustusid uute laevade jaoks 18.07.82., vanade laevade jaoks 18.07.94. Mõõdetud peab olema iga laev pikkusega 24 m ja enam. Kogumahutavus ehk brutotonnaž, Gross Tonnage (GT) annab ettekujutuse laevast tervikuna. See on kõigi kere ja suletud tekiehitiste ruumide maht. (Joon. 3.40). ¿= ( 0,2+0,02 log 10 V KR ) × V KR 31 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kus VKR on kõikide laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala kuupmeetrites. Joon. 3.40. Puhasmahutavus ehk netotonnaaž, Net Tonnage (NT) näitab lasti ja
1. ,,Aarete saar" 2. Robert Louis Stevenson 3 . 1883 ( ilmus aasta varem ka ajakirjas ) 4. Inglismaa 5. Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane poiss Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel on kaasas saladuslik ja suur meremehekast, muutub elu ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartes peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks kohe teatama, kui mõni pime või ühejalgne mees silmapiirile ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedat ja hirmu tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest pime kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse
2009 ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus"(2003) Hoogne piraadimürgel toimub 17.sajandil Kariibi merel, mida valitsevad piraadid ja koloniaalvallutajad. Seiklus algab, kui vaimudest piraatide kapten Barbarossa röövib kuberneripreili Elizabeth Swanni(Keira Knightley). Teda asuvad otsima Elizabethi laspepõlvesõber ning temasse armunud Will Turner(Orlando Bloom). Päästeoperatsiooni läbiviimiseks tuleb Willil paluda abi kurikuulsalt mereröövlilt nimega Jack
ole talle sobiv. Ta sattus tihti pahandustesse ja käitus ebasobivalt. Lõpuks saadeti Maria erikapten Von Trappi (Christopher Plummer) majja, et ta seal laste eest hoolitseks. Von Trapp jäi mitu aastat tagasi leseks ja pidi sellest saadik üksi oma seitsme kasvatamatu lapse eest hoolitsema, kes on juba mitmed hooldajad eemale peletanud. Kuid muusika abiga suudab Maria laste südamed võita. Ja mitte ainult – ka kapten Von Trapp armub temasse. Kõik võiks olla ilus, kuid aastal 1938 nõuab Natsi- Saksamaa, et kapten asuks oma endisele kohale laevastikus. Näitlejad Julie Andrews (Maria von Trapp) Christopher Plummer (kapten Georg von Trapp) Charmian Carr (Liesl von Trapp) Peggy Wood (ema Abbess) Richard Haydn (Max Detweiler) Nicholas Hammond (Friedrich von Trapp) Heather Menzies (Louisa von Trapp)
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri ...
.Valik oli tehtud sõduri tee. 3. Inimene on õnnelik siis, kui suudab endas leida nii välise, kui ka seesmise vabaduse. 4. Noormees, kelle elu kulges tavalises rütmis: kool, töö, sõbrad, tuttavad. Mure igapäevase toimetuleku pärast, kuna puudus kodune toetus ja abi. Kõik eluks vajalikud nõuanded sai endiselt õhudessantvägede Kaptenilt, kes oli olnud sunnitud armeest lahkuma selgroovigastuse tõttu. Kapten ei teinud midagi erilist, vaid lihtsalt leidis aega ja tahtmist olla. Elus edasijõudmiseks peab olema tahe."Tahe on see, kui teed asju, mida ei taha teha, aga pead tegema või on vaja teha."(lk 111). Peale laagris vabanemist ei osanud Peeter midagi peale hakata oma tahtega, kui kõik võimalused tahte realiseerimiseks puudusid. Peale kohtumist Metsavennaga sai Peetrile selgeks, et valik tuleb teha, et edasi liikuda
Raamatu vastamine. Pealkiri: ,,Robinson Crusoe" Autor: Daniel Defoe Ilmumisaasta: 1719 Ilmumiskoht: Inglismaa Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Robinson Crusoe tahtis juba lapsena meremeheks saada, aga vanemad ei olnud nõus. Tal tuli võimalus minna merele oma sõbra isa abil, kes oli kapten. Reisil hakkas meri tormama ja ta jäi merehaigeks. Aga kui ta jõudis kuivale maale tagasi tahtis ta veel minna merele. Ta läks Londonisse ja sai tuttavaks ühe kapteniga, kelle abil ta hakkas käima Guinea rannikul asju maha müüma ja teenis niimoodi endale varandust. Aga ühel reisil nad sattusid mereröövlite kätte ja ta viidi Salesse mereröövlite kapteni juurde orjaks. Aga tal õnnestus koos Xuryga sealt põgeneda ja neid võttis peale üks portugallasest kapten
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
