Laeva Lastiseade (2)

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Laevaehitus . Teema 7-3. Lastiseade .
Lastiseade.
Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest . Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel vedavate laevadel võib lastiseade puududa . Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Sellised võivad olla konteinerilaevad, mis töötavad vaid konteiner -terminaalide vahel. Ka teatud puistlaste vedavad laevad on lastiseadmeta. Tankerite lastiseadmeks on aga torustike ja pumpade süsteem.
Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust . Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks ja ühes loengus praktiliselt haaramatuks. Seepärast vaatleme universaalsete kuivlastilaevade ja vaid mõnede spetsialiseeritud laevade lastiseadet.
Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist.
Losspoomidega lastiseade.
Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud . Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante , detaile ja võimalusi.
Mastid . ( Tahvel 7.3.-I)
Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid , antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast).
Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad – Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi – forduune ja taake.
Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks.
Joon. 7.3.1. Lastiseadme elemendid. a) kerge losspoom koos varustusega; b) raskekaalupoom koos varustusega; c) hüdraulikaseadmetega losspoom, d) topenandi ploki kinnitamise ; e) poomi kanna kinnitamine; f) poomi nuka kinnitamine mere-klaarilt; g) vantide kinnitamine; h) kerge poomi vints ; i) raskekaalupoomi vints; j) topenandi vints. 1- topenant, 2- topenandi plokk , 3- kerge losspoom, 4- kai, 5- kai tali , 6- vints, 7- jalgplokk, 8- runner , 9- topenandi kinnitusots, 10- topenandi kinnituskett, 11- kolmnurkne terasplaat, 12- tugipost , 13- lastiplokk, 14- vintsi trummel , 15- elektrimootor , 16- reduktor , 17- kopp , 18- poomi pöörel, 20- kruvipinguti, 21- seekel, 22- obadus, 23- mast, 24- hüdrosilinder, 25- topenant-tali, 26- raskekaalupoomi vundament , 27- lastitali, 28- lastiseekel.
Joon. 7.3.2. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn , 2- ülemine raa, 3- prožektoriraa, 4- vaatluspost “ varese pesa”, 5- vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast.
Kerged poomid.
Joon. 7.3.3. Kerge losspoom. 1- poom , 2-mast, 3- poomikanna alustugi, 4- poomikanna pöörel, 5- topenandi obadus, 6- topenendi plokk, 7- topenant, 8- noka klamber (buugel), 9- lastiplokk, 10- vastukaal, 11- pöörel, 12- lastihaak, 13- kai, 14- kai tali, 15- runner, 16- juhtplokk , 17- vintsile viiv runner, 18- vints, 19- topenandi teki-obadus, 20- jalgplokile minev ots, 21- kolmnurkne terasplaat.
Kerged poomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10-15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge (vaata Joon. 7.3.4.). Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber. Pöörel läbib teljena ka plokiaasa, mille külge riputatakse juhtplokk.
Joon 7.3.4. Losspoomi kanna liigend . 1- mast, 2- alustugi, 3- piderõngas, 4- juhtploki aas, 5- pöörel, 6- poom, 7- poomikanna kahvel , 9- horisontaalne telg .
Vajaliku nurga alla seatakse poom topenandi abil, mille alumine ots kinnitatakse kas teki külge või võetakse pidurile spetsiaalsel topenandivintsil. Poomi tõstmine ja langetamine saab teoks topenandi võtmisel lastivintsi kopale või topenandivintsi tööga ühes või teises suunas.
Lasti tõstmine ja alla laskmine toimub runneri kerimisega vintsi trumlile või selle järele andmisega trumli vastupidisel pöörlemisel. Lasti horisontaalne liikumine tekitatakse kaide abil, mida tõmmatakse kai talide abil. Last tõstetakse runneriga lastiruumist vintsi abil luugikraest kõrgemale. Seejärel võetakse sisse kaldapoolset kai tali ja antakse järele merepoolset. Kui last on liikunud parda taha, lastakse ta vintsi abil runnerit järele andes kaldale. Töö võib toimuda ka vastassuunas .
Poomid võivad olla ka kaideta. Sel juhul varustatakse nad kahe vintsile keritava topenendiga, mille abil saab muuta poomi nurka horisontaalasendi suhtes ja samas ka keerata ümber vertikaaltelje. Vaatame kolme varianti sellist tüüpi poome:
Joon. 7.3.5., 7.3.6. ja 7.3.7. 1- topenandi kaldenurga muutmise vints, 2, 9, 18, 19- topenantide vintsile jooksvad otsad , 3, 5, 7, 8- topenantide ülemised juhtplokid, 4- saaling, 6- runneri juhtplokk, 10- liikuv topenandiplokk, 11- traavers , 12- traaversi tõmmits, 13- lastiplokk, 14- runner, 15- haak, 16- poom, 17- poomi pööramise vints, 20- lastivints, 21- topenandi juhtplokk, 22- tugi, 23- kai, 24- topenandi kinnitatud ots, 25, 26- kai talide plokid , 27- kronstein, 28- kronsteini kai, 29-topenant-tali, 30- lastitali, 31- sisse ehitatud juhtsiiv.
Lasti saab horisontaalselt liigutada ka fikseeritud poomidega. Selleks fikseeritakse üks poom selliselt , et tema ots ulatuks parda taha. Teine poom aga selliselt, et ta oleks lastiluugi kohal. Kaid kinnitatakse ja poomide otste vahele seatud tali (“telefon”) tõmmatakse pingule. Kui last on tõstetud poomiga luugikrae kõrgusele, hakatakse teda parda taga oleva poomi runneriga tõmbama parda poole . Nii, pardataguse poomi runnerit tõmmates ja teise poomi runnerit järele andes saab lasti horisontaalselt kanda parda taha. Seejärel antakse mõlemaid runnereid järele ja last lastakse kaldale. Seda paarispoomidega töömeetodit nimetatakse “ telefonil ” töötamiseks. Liikumatute poomidega on runnerite käsitamine lihtne, kuid selle meetodi puhul saab tõsta lasti kaaluga vaid pool ühe poomi tõstevõimest.
Lasti saab horisontaalselt liigutada ka fikseeritud poomidega. Selleks fikseeritakse üks poom selliselt, et tema ots ulatuks parda taha. Teine poom aga selliselt, et ta oleks lastiluugi kohal. Kaid kinnitatakse ja poomide otste vahele seatud tali (“telefon”) tõmmatakse pingule. Kui last on tõstetud poomiga luugikrae kõrgusele, hakatakse teda parda taga oleva poomi runneriga tõmbama parda poole . Nii, pardataguse poomi runnerit tõmmates ja teise poomi runnerit järele andes saab lasti horisontaalselt kanda parda taha. Seejärel antakse mõlemaid runnereid järele ja last lastakse kaldale. Seda paarispoomidega töömeetodit nimetatakse “telefonil” töötamiseks. Liikumatute poomidega on runnerite käsitamine lihtne, kuid selle meetodi puhul saab tõsta lasti kaaluga vaid pool ühe poomi tõstevõimest.
Joon. 7.3.8. “Telefonil” töö. 1- parda taha fikseeritud otsaga poom, 2- sama poomi runner, 3- luugi kohale fikseeritud poom, 4- selle poomi runner, 5- lastihaak lastiga.
Raskekaalupoom.
Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja runneri mõlemad otsad lähevad eraldi vintside trumlitele.
Joon. 7.3.9. Raskekaalupoom. 1 ja 2- lastisambad (Samsonid), 3 ja 4- pöörlevad mastipead siividega, 5 ja 6- topenanttalid, 7- lastitali.
Selline poom saab töötada lastisammastest nii vööri kui ahtri pool. Selleks on olemas spetsiaalne seade lastihaagi ja tali üle viimiseks ühelt poolt teisele (vaata Joon. 7.3.10. väljalõiget I). Sõiduasendis kinnitatakse selline poom vertikaalasendis sammaste vahele.
Joon. 7.3.10. Raskekaalupoomi skeem. 1- vundament, 2- pöörlev mastipea siiviga, 3- topenanttalid-kaid, 4- lastitali runner, 5- poomi noka pööratav pea, 6- lastitali ülemised liikumatud plokid, 7- lastitali liikuvate plokkide fiksaator, 8- lastitali alumised liikuvad plokid, 9- pöörel, 10- obadus, 11- poom, 12- lastisammas.
Kraanad .
Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40-tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600–se pöördenurga ulatuses.
Joon. 7.3.11. Elektrihüdraulilised paariskraanad laeva diametraaltasandis.
Laevadel kasutatakse sildkraanasid, harvem portaalkraanasid.
Joon. 7.3.12. Sildkraana standardsete suurendatud kaubakohtade paigutamisekslaeva. 1- sammas, 2- lastiplatvorm, 3- last lastiruumis, 4- luugikaaned, 5- vanker , 6- suunavad platvormid, 7- vintside ruum, 8-lastitali, 9- juhtimiskabiin, 10- kaipind.
Aparellid, visiirid, pandused.
Horisontaalse lastitöötlusega laevadel kasutatakse aparelle lasti viimiseks laeva ratastehnika abil või ratastega platvormidel viimiseks teise sadamasse koos vedukiga või ilma. Vööriaparelli ees on veetihedalt suletav visiir. Ka kokkuvolditud aparell moodustab veetiheda vaheseina lastiruumi ees. Ahtriaparellid sulgevad samuti laeva sissesõidu veetihedalt, nende taga suletakse veetihedad ahtriluugid (latspordid).
Pandused on kas püsivad või ajutised kaldteed laeva tekkide vahel. Vahel kasutatakse ka lifte.
Joon. 7.3.13. Vööriaparelli skeem ja visiir. 1- pöörlev tugisektsioon, 2- Juhtiv sektsioon, 3- juhitav sektsioon, 4- kaile toetuv sekt - sioon , 5- pööravad talid, 6- sektsioonide-vaheline hüdraulika-seade, 7- sektsiooni -de liigendühendus, 8- kallet reguleeriv hüdrosilinder, 9- amortisaator, 10- amortiseeriv hüdro- silinder .
Joon. 7.3.14. ja 7.3.15.. Ahtriaparellid.
On olemas suur hulk väga spetsiifilisi lasiseadmeid erinevate spetsialiseeritud kaupade jaoks. Üheks selliseks näiteks võib olla puistlasti laeva lossimiseks kasutatav sisse ehitatud konveier.
Tekstitahvel Teema 7-3. Juurde
Tahvel 7.3.-I
Ahtriaparell Ro-Ro-laeval
Rampvärav ahtris
Nurkaparell
Tõstetava visiiri tagant alla lastav vööriaparell
14